docstxt/14581672239553.txt
kaks sada. Sellest liidust kasvasid välja Lõuna- ja Põhjaühing. Lõunaühingu eesmärgiks oli kukutada isevalitsus, likvideerida seisuslik kord, kehtestada vabariik, kaotada pärisorjus, teha kõik seaduse ees võrdseks ja anda talupoegadele maad. Põhjaühingu konstitutsiooni eesmärgiks oli kaotada pärisorjus, tunnistada kodanikud seaduste ees võrdseks aga piirata osavõttu poliitikas ja anda talupoegadele maad. Peale isevalitsuse kukutamist taheti kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Mõlemad ühingud olid omavahel väga tihedalt seotud. Esialgne ülestõus plaaniti 1826 aastale, kuid Aleksander I ootamatu surm kiirendas asjade käiku. Uus ülestõus määrati Nikolai I truudusevande andmise päevale. 26. detsembril tuli Peterburis Senati väljakule kolm tuhat soldatit. Välja ei ilmunud aga juht Trubetskoi, mis segadust tekitas. Nikolaile truuks jäänud väeosad surusid ülestõusu veriselt maha
sajandil 1. Venemaa valitsejad a) Aleksander I (1801 1825) lubas jätkata vanaema Katariina II poliitikat: liberaalsed reformed b) Nikolai I (1825 1855) tagurlik valitseja, kes püüdis säilitada kehtivat korda: sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ühetaolised seadused
kindral Aleksei Araktsejev. 1822 a. koondas ta enda kätte kogu võimutäiuse. Araktsejevi juhitud täpne, halastamatu, kätemaksurikas ja julm ajajärk venemaal on tuntud araktsejevlusena. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustsid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks.
See liikumine oli ideoliigiliselt ette valmistatud vene ühiskondliku ja majandusliku mõtte kogu eelnenud arengukäiguga. Dekabristide vahetuks ideeliseks ellkäijaks oli A. N. Radi (t(ev. Oma protestiga pärisorjuse ja isevalitsuse vastu, materialistliku filosoofia propageerimisega ning üleskutsetega hariduse laiendamiseks valmistas Radi(t(ev vene ühiskonna eesrindlikus osas ette pinda dekabristide ülestõusulekutsuvate revolutsiooniliste loosungite vastuvõtmiseks. Lenin andis dekabristide tegevusele kõrge hinnangu. Dekabristide ülestõusust 1825. a. alustab ta revolutsioonilise liikumise periodiseerimist Venemaal. "Vabadusliikumine on Venemaal läbi teinud kolm peamist etappi vastavalt vene
Tsaari-Venemaa Sissejuhatus. Asukoha tõttu sai laieneda mööda maismaad. Vallutusi nimetati vabastamiseks. Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus, siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud (dekabristid aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander
võit ning sakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Oli ka ,,Teataja" toimetaja. Tema tegevusele võiks ette heita seda, et ta pööras ääretult palju tähelepanu majandusele, kuid maaelanikele ta tähelepanud ei osutanud. Tõnissõn ja Päts olid Eesti esimesed poliitikud. Hakati tegelema Eesti tasandil ning sekkuti ka Vene impeeriumi asjadesse. 1905. Venemaa esimene sotsialistlik revolutsioon. Sotsialism on isevalitsuse vastu. Eesmärki üritatakse saavutada revolutsiooni kaudu. Hea võimaluse revolutsiooniks andis Vene-Jaapani sõda. Radikaalid nõudsid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ning päris äärmuslased nõudsid lausa monarhia kukutamist. Manifesti väljaandmine Nikolai II poolt, millega anti rahvale soovitud vabadusi. Lubati moodustada poliitilisi parteisid, kutsuti kokku ülevenemaaline rahvaesindus. Detsember, 1905 oli suur mõisade põletamislaine talupoegade poolt, keda olid õhutanud
mis mõjutasid tema maailmavaadet · Kohtus Tsaadajeviga; oma aja harituimaid mehi, kes märkas Puskini annet Pärast lütseumi (1817 1820; 18.21. a.) · Saadeti Peterburgi teenistusele, kus ta siiski end kirjutamisele pühendas · Luule on seal kus on vabadus ja vastupidi; lähendas teda dekabristidele · 2 poliitilist programmluuletust o ,,Küla" pärisorjus; üleskutse vabastada talupojad o ,,Priius" öine Peterburg ja mahajäetud tsaariloss isevalitsuse kukutamise sümbol; eitas nii isevalitsuse depotismi kui rahva vägivalda · Teravmeelsed epigrammid tsaarist ja tema soosikutest tõid talle kuulsust · Eriline koht luuletusel ,,Tsaadajevile" veendumus, et Venemaa ärkab unest Pagendus Lõunas (1820 1824; 21.25. a.) · Viidi teenistus üle Lõunasse; sisuliselt pagendus poliitilise luule ja terava keele eest · Teel kohtus kindral Rajevskiga, kelle perega veedetud aeg oli tema õnnelikeim
nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on nii vene liberaalne kodanlus kui ka töörahvas. Liberaalne kodanlus – ei poolda vägivalda, parlament, konstitutsionaalne monarhia. Rev. juht liberaalne kodanlus ise (vähemlased). Ei poolda relv. ülestõusu Proletariaat ja revolutsioonilised demokraadid – isevalitsuse kukutamine, vabariik, mõisnike privileegide ja maavalduse likvideerimine Revolutsiooni juht töölisklass (enamlased).
Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta helded raha, maad ja talupoegi. K. Oli andekas, tahtejõuline, bõimuahne ja lõbuhimuline. Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja (1769-709 statiiriajakirja. 3 Ajalooline karamzin KatariinaII kohta KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt. Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised. Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas Katariina üle kõik meie poliitika koostisosad egajätnud ühtegi neist proovimata.
Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume Ilma riigipeata Venemaa 19 saj. 1825.a suri ootamatult Aleksander I. Tekkis segadus ja venemaa jäi rohkem kui kaheks nädalaks ilma riigipeata. Noortest haritud aadlikest-sõjaväelastest koosnevad salaühingud otsustasid võimukriisi ära kasutada, et korraldada väljaastumine isevalitsuse vastu. Venemaa piiramatu tsaarivõim ja pärisorjus oli nende Lääne-euroopaliku ideaalidega vastuolus. Nende plaan nägi ette sõjaväeosade koondamise Peterburi Senati väljakule, võimu kukutamise, pärisorjuse kaotamise, kodanikuvabaduse kehtestamise jm. Plaan aga ei teostunud, keiser Nikolai I surus selle veriselt maha. Väljaastumise toimumise kuu järgi on hakatud salaühingute liikmeid nimetama dekabristideks ja nende vastuhakku dekabristide ülestõusuks. Nikolai I reformid 19 saj.
Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 1856. aastal fikseeriti ka Eestimaa talurahvaseaduses Liivimaa talurahvaseadusega sarnased põhimõtted, mis soodustasid üleminekut raharendile ja andsid talupoegadele võimaluse endale talu soetada. 1865. aastal keskvalitsuse ettepanekul rüütelkondadele koostada uus vallakogukonna seadus, sai teoks 1866. aastal. Uue seaduse kehtivusajaks kavandati esialgu kuus aastat, kuid see püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917. aastal. Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Omavalitsus sai senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas 1857. aastal välja andma ajalehte "Perno Postimees". Juba selle esimeses numbris pöördus ta eesti rahva, mitte enam maarahva poole. Eesti rahvas sai maarahva seisusest täielikult välja 1869
*Montesquieu , Voltaire , Diderot, Lessing *Venemaal- A.Radistsev(1749-1802) *väärtustati inimese vabadust, võrdõiguslikkust ühiskonnas *Ülim väärtus-inimene *Ostutati tähelepanu lihtsale inimesele *klassitsismis ideaaliks oli riiklik inimene Valgustusajail- inimlik riik *Teatrilavale ilmus tsaaride asemel lihtinimesed Aleksandr Redistsev (1749-1802) *Pärines vanast aadlisuguvõsast *Õppis Leipzigi ülikoolis *"Reis Peterburist Moskvasse" *See protsestiavaldus ja isevalitsuse ja pärisorjuse vastu *1790 a. saadeti ta selle teose avaldamise eest Siberisse *1802 lõpetas oma elu enesetapuga Deniss Fovizin (1744-1792) *Poeet, publitsist, diplomaat *Vene komöödia looja *Naeris mõisnike harimatuse ja julmuse üle *,,Brigadir" *,,Äbarik" Gavrila Derzavin (1743- 1816) *XVIII saj vene suurim poeet *Vene luule reformaator *Tema luule keskmes on lihtne inimene, mitte tsaar ega riigipea *Tema luule avaldas sügavat mõju vene eelromatismile ja valmistas ette A
6 KARISTUSSALK 1905. AASTA REVOLUTSIOONISÜNDMUSTE AJAL EESTIS 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrezhiimi ja diskrimineeritud vähemusrahvuste vahel. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka kohalike baltisaksa ülemkihtide vastu -- demokraatlikke ümberkorraldusnõudmisi kutsusid ühtviisi esile poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid
Algas mõisate põletamine. Valitsuse vastused rahvarahutustele Balti kubermangudes kehtestati sõjaolukord Hukati · Liivimaal 315 · Eestimaal 168 · Kuramaal 112 Saadeti välja · Liivimaal 182 · Eestimaal 101 Keelati elamast Baltimaadel · 392 isikul perioodiliselt · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel.
f)Rahvaasemike koosolek- revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul: · Üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid) · Juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel · J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut Mõõdukamad (J.Tõnisson) ,,Bürgemüsse" saalis Radikaalid (Jaan Teemant) Tartu Ülikooli alusas · Konstitutsiooniline monarhia · Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik · Rahvaesinduse valimine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Ühtse rahvuskubermangu loomine · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Baltisakslaste privileegide piiramine · Kõigi maade jagamine talurahvale · Riigimaade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus:
Novembris kutsuti Tõnissoni algatusel kokku kongress , et leida vastused programmilistes küsimustes. Kokku tulnud saadikud jagunesid kahte leeri mõõdukamad ehk Tõnissoni pooldajad ning südikamad ja valjumad Konstantin Pätsi pooldajad. Kuid mõni aeg hiljem läks kongress lõhki. Nii tuli nende pooltega kaks koosolekut. Üks oli nn. aulakoosolek ja teised pidasid oma koosoleku nn. Bürgermusse saalis. Aulakoosolekul nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist, vabariigi loomist ja isevalitsuse kukutamist . Teises saalis oldi tagasihoidlikumad ja nõuti vähem. Venestamise vastu aga astuti üles mõlemas saalis. Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Nad lootsid sellega kaasajastada iganenud halduskorda, kontrollida rahvuslikku tõusu nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja hoida Vene riiki julgeoleku ohu eest. Selle tagajärjel langes
kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, mis edendas Eesti elu või tähendas see kõik hoopis vastupidist. Vabadusliikumise levinumaks vormiks oli rahumeelne palvekirjade saatmine, koosolekute korraldamine ning petitsioonide koostamine. See ei tähendanud, et rahva kõiki eelnimetatud soove oleks rahuldatud, kuid sellest hoolimata neid saadeti pealinna. Eesti ajalehtedes kirjutati protestiavaldusi. Ajaleht "Uudised" nõudis sisuliselt isevalitsuse kukutamist ning selle asendamist demokraatliku vabariigiga. "Teataja" taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. Veel astus "Postimees" teravalt välja vägivallatsemise vastu ja hoiatas inimesi Vene revolutsiooniga liitumise eest. Taotleti üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist. Üks tähtis sündmus Eesti elus oli 16. oktoobri veresaun Tallinnas, milles hukkus 94 inimest ja viga sai üle 200. Taaskord oli rahva pihta tuli avatud. Võimudelt
ESDTÜ organisatsioonid loodi üle kogu Eesti ja nende liikmete arv ulatus 10 000-ni. 1906. aastal aastal lagunes partei täielikult. Osad ühinesid 1907. aastal VSDTP-ga. 27. novembril tuli Jaan Tõnissoni algatusel Tartus kokku üleeestiline rahvaesindajate koosolek. Esimesel päeval läks koosolek lõhki. Edasised koosolekud peeti Tartu Ülikooli aulas. 29. novembril võeti vastu otsused, mis olid lähedased sotsiaaldemokraatia nõudmistele. Eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine ja demokraatliku vabariigi kehtestamine. Nõuti sõjaväe laialisaatmist ja rahva relvastamist, mõisnike privileegide kaotamist, piiramata streigi- ja ühinemisvabadust, emakeelset haridust ja kiriku lahutamist riigist. 10. detsembril kuulutati Tallinnas ja Harjumaa välja sõjaseisukord. Ööl vastu 11. detsembrit areteeriti peaaegu kõik VSDTP Tallinna Komitee liikmed. 12. detsembril suundusid Tallinna tööliste osaliselt relvastatud salgad maale, kus nendega ühinesid
Vene riik 16. sajandil 1485ast kui Moskva suurvürstiriigil oli õnnestunud endaga liita Tveri vürstiriik, hakkas Moskva suurvürst Ivan II end nimetama kogu Venemaa valitsejaks. Pärast Tveri alistamist hõlmas Moskva Venemaa, mida tunti laiemalt ka Moskoovia nime all, põhiosa venelaste asualadest. Ivan III oli Moskvale allutanud ka Novgorodi. 16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski
reform edenes aeglaselt ja tekitas palju segadust Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Sotsiaaldemokraadid Jaan Tõnisson K. Päts M. Martna, P. Speek, E. Vilde Postimees Teataja Uudised (P.Speek) *Vene impeeriumi pol. *majanduse edendamine *isevalitsuse asendamine korraldus on aegunud *loodi liit vene demokraatiaga *piiramatu isevalitsus tuleb demokraatidega *vähemusrahvaste õiguste asendada konstitutsioonilis- respekteerimine parlamentaarse monarhiaga *põhjalikud maa- ja haridusreformid. *baltisakslaste kõrvaletõrjumine/osatähtsuse vähendamine majandusest ja poliitikast. *rohkem võimu ja vabadust eestlastele
peremeeste ja üks maatameeste esindaja, linnade ja seltside esindaja · Jagunes kaheks: mõõdukamad Tõnissõni pooldajad ja käredameelsemad "Teataja" pooldajad Bürgermuse saali Aulakoosolek koosolek · Jaan Teemant, Mihkel · Tõnissoni pooldajad Martna ja Hans · venestamine tuleb Pöögelmann lõpetada · Nõuti Vene Asutava · kehtestada Kogu kokkukutsumist konstitutsiooniline · isevalitsuse monarhia kokkukutsumist · valida demokraatlik · vabariigi loomist rahvaesindus · Aula koosoleku otsused levisid rahva hulgas, ärevus kasvas ja oodati üldist ülestõusu · Mõisate põletamine · Karistussalgad · Verine terror 1905.a. revolutsiooni tulemused · mitmed ajalehed suletakse · keelustati sotsialistlikud organisatsioonid · eesti rahvas sai esimese tõsise poliitilise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks · Loodi esimene Eesti erakond
Põhjendage. Keskaegne maailmapilt, mille keskmeks oli jumal, asendus inimesekeskse maailmapildiga. Hakati väärtustama inimmõistust ja arengut inimvõimete kaudu. 2. Kuidas mõjutas Vestfaali rahu Saksamaa poliitilist korraldust? Saksa vürstid said õiguse pidada sõjaväge ja sõlmida välislepinguid. Festvaali rahuga jaotus maa ligi 300-ks riigiks. Keisri võim piirdus vaid Habsburgide pärusvaldusetega. 3. Millega põhjendab Katariina II isevalitsuse vajalikkust Venemaa jaoks? Mida arvate ise? Katariina II leidis et venemaa on nii suur, et igasugune võimu jagamine muudab valitsemise liiga aeglaseks. 4. Iseloomustage võimukorraldust Türgi alistatud kristlikel aladel. Alad allutati otseselt keskvõimule või siis jäid türgist vasallsõltuvusse. Maksuna nõuti pearaha, millest olid vabastatud moslemid, seepärast ei avaldatud ka allutatutele survet islami usku astuda, et mitte maksumaksjaid kaotada. 5
Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3kuuks kuni 3aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. · Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga · Väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale 1866.a võeti vastu uus vallakogukonna seadus. (Püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917.a) 1866.a omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla omavalitsus koosnes: · Valla täiskogust, kuhu kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest · Valla volikogust, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. · Vallavanemast, kes oli valla tähtsaim ametimees
sajandi alguseni üpris keeruline protsess riigivõimu tõrjuva suhtumise pärast. Siseministeeriumil oli koostatud tüüppõhikiri, mis oli kasutuses nii Eestis kui ka Lätis. Aleksander II reformidega hakkas ühiskond muutuma. Sellel perioodil võib näha tsiviilühiskonna kujunemise algeid. Ühiskondlik elukorraldus tugevneb. V LOENG // 03.11.08 ISEVALITSUSE REFORMID JA VASTUREFORMID · Isevalitsuse reformimeelsus ja konservatiivsus · Venemaa reformiprotsesside üldiseloomustus · Isevalitsuse piiramiskatsed · Reformaatorid ja konservaatorid · Talurahvakpsimus kui Vene ühiskonna reformimise võti · Vene reformid kui katsed järele jõuda Läänele Isevalitsus on oma olemuselt konservatiivne, tagurlik, alalhoidlik jne. Kindlasti on see iseloomustus õige, kuid teisek on
Eestile Vene riigi koosseisus autonoomse Soomega sarnased õigused. Kui lätlased asutasid 1915 oma rahvusväeosad Vene sõjaväe koosseisus, siis kerkis see küsimus üles ka Eestis. JV oli rahvusväeosade loomise vastu, leides, et tõenäoliselt paiskab Vene väejuhatus "tuhnaad" kõige verisematesse lahingutesse. Läti küttide traagiline saatus kinnitas, et tal oli õigus. JV vastuseisu tõttu jäid rahvusväeosad sel ajal loomata. Isevalitsuse kokkuvarisemise järel pani JV advokaadiameti maha ja pühendas end täielikult poliitikale, hakkas Aleksander Looringu sõnul kogu eesti rahva advokaadiks. Tema panus eesti iseseisvusesse: Juunis 1917 valiti JV Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse, kus ta juulist novembrini oli noorem abiesimees. Maanõukogu esindajana viibis JV Petrogradis ülevenemaalisel nn. demokraatlikul nõupidamisel, kus ta lõplikult kaotas usu suurvene demokraatiasse. "Venemaa on haige, haige surmani
Strauss jt 5.Filmikunsti kiire areng, eriti Ameerikas a)Tummfilmi kuulsaim lavastaja ja näitleja Charlie Chaplin (1913) b)Esimene tõeline staar Mary Pickford 6.Spordi populaarsuse tõus a)Esimesed kaasaegsed olümpiamängud (1896) kogusid populaarsust, eriti kerge- ja raskejõustik ning jalgrattasport b)Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Venemaa kokkuvarisemine 1.Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine 1917. a. a)Põhjuseks kriisi kujunemine: · Rahutused sõjaväes (maailmasõja laostav mõju) · Majanduslik kaos · Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin · Rahvuslikud vastuolud · Töölisliikumise elavnemine · Üldemokraatlik liikumine (haritlased, kodanlus) b)Isevalitsuse kukutamine · 23. Veebruaril rahvarahutused Petrogradis, kus nõuti leiba ja sõja lõpetamist · 3. Märtsil loobus Nikolai II troonist ja ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas vürst G
Leberecht (18831938)), ja sotsiaaldemokraatideks-föderalistideks, keda juhtis 1903. aastal Tartus asutatud ajalehe "Uudised" (keelati 1906) peatoimetaja Peeter Speek (18731968). Sotsialistliku ja revolutsioonilise liikumise kandvaks jõuks olid suurettevõtete töölised Tallinnas ja Narvas, Tartu ülikooli tudengid ja keskkooliõpilased. Poliitilist agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud lendlehtede ning üleskutsete abil. Sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ning toetasid rahvusasjades internatsionalismi põhimõtteid. Föderalistide toetajaskond koosnes erinevalt tsentralistide baasiks olnud Põhja- Eesti linnade paljurahvuselisest tööliskonnast Lõuna-Eesti valdavalt eestikeelsetest maa- ja
"Küla" kujutas pilti pärisorjusest ning lõpeb üleskutsega vabastada talupojad. Puskin ei kirjeldanud selles luuletuses midagi lugejate jaoks uut, kuid ta õpetas nägema eluharjumustes peituvat halba, äratas uinuvais hingedes hukkamõistu, näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega leppida. Oodis "Priius" kirjeldab Puskin öist Peterburgi ja mahajäetud tsaarilossi, mis sai isevalitsuse kukutamise sümboliks. Nagu Hüvanguliidu liikmed, eitas ka Puskin isevalitsuse despotismi ning ülestõusnud rahva vägivalda. P. nägi väljapääsu ranges seaduslikkuses, mis kaitseb vabadust nii türannide kui rahva vägivalla eest. Lisaks eelnevatele paistis Puskin juba tol ajal silma oma teravmeelsete epigrammidega. Lisaks hiilgavale vestlusandele ja heale jutustamiskunstile oli ta ka poliitiliste epigrammide meister. Seltskonnas levisid tema teravad epigrammid tsaar Aleksander I-st ja tema soosikutest ning tegid Puskini nime aina kuulsamaks.
Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine, moraalne allakäik. Venemaa 1917 Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv, tööpuudus, metallivälg, transpordi ja kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõuti sõja ja isevalitsuse lõpetamist ning toitu, sest oli nälg. Veebruarirevolutsiooni vallandas 23.veebr (8märts uue kalendri järgi) näljaste naiste mäss. Nõutu Leiba! Maha sõda! Andke meie mehed tagasi! Revolutsioon oli alanud. Nõuti tsaari kukutamist ja vabadust. Nikolai II ei tajunud kriisi tõelist ulatust ja käskis revolutsiooni lihtsalt lõpetada. Enamik sõdureid aga hoopis liitus streikijatega. 1märtsi õhtuks oli rahval võim ja Moskvas. Tsaar kaotas täielikult sõjaväe toetuse. 3märts kirjutas
,,kolme katku" (rootsi, vene ja poola võimu ) ajal. Lugu teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Romaani tegevus toimub 19. sajandi esimese poole Eestimaal. Baltisakslasest peategelane Timotheus von Bock on andnud keiser Aleksandrile vande rääkida ainult tõtt. Vene isevalitsuse kritiseerimise eest kuulutatakse ta aga hulluks ning suletakse pikkadeks aastateks vanglasse. 1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid» Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä»
majanduslikku ja poliitilist võitlust, Sots.demokraadid-Peeter Speek, Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga-1905.rev.põhjused-Puudusid peamised kodanikuõigused ja demokraatia., Tööliste halvad elutingimused ,Venemaa poliitiline süsteem oli iganenud- valitses absolutistlik monarhia (isevalitsus).Peamised sündmused- Toimusid tööliste streigid kogu Eestis,Peeti isevalitsuse vastaseid demonstratsioone, Üliõpilased katkestasid 1905 Tartu ülikoolis sisuliselt kogu aastaks õppetöö ja osalesid revolutsioonilises liikumises,rahvaasemike koosolek, . Koosolek lõhenes aga kohe selle alguses mõõdukateks ja radikaalideks kelle otsused olid ka erinevad.Rev.tulemused-ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, poliitilised erakonnad ja ametiühingud, venemaal hakati valima rahvaesindust.edu saavutamine kohalike omavalitsuste tasandil
Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde, tammsaare. Kukutasid raekojas sakslaste võimu 1904. 17 okt manifest- peterburi keiser lubas alamatele kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Aulakoosolek- nõuti vene asutava kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Teemanti, martna ja pöögelmanni juhtimisel. Maa kulutati rahva omaniks, mõisad pidid võõrandama ja ühismajanditeks muutma. Mõisate põletamine- "volta" keldris toimunud salakoosolek võttis vastu otsuse ülestõusu alustamisest mail. Tööliste abiga rüüstati ja hävitati eestima kubermangus umb 120 mõisa. Eestikeelsed erakoolid- peale 1905 aasta revolutsiooni lubati asutama hakata eestikeelseid erakoole. See
Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks. tootmissuhete taastootmine ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu. hegemoonia struktuurne lahknemine, kus teatud klassi esindajad peavad täitma klassivõõraid kohustusi, nt Venemaal pidi töölisklass hakkama tegelema ebaloomulike ülesannetega nagu parlamendi ülesehitamine isevalitsuse asemel jms. Selle tõttu toimub ka võimu üle võtmine.
Tema valitses riiki iseenda nimel: Kehtestas seadusi Korraldas seaduste ellurakendamist Mõistis kohut Rahva osaks jäi vaid kuuletuda, sest valitseja oli saanud oma võimu otse Jumalalt. 19. Sajandi lõpul pidas suurem osa Euroopa riike ennast rahvusriigiks. Püsima on jäänud vaid kolm paljurahvuselist imeeriumi: Habsburgide Austria, mis muutus pärast ungarlastega saavutatud kompromissi 1867. a Austria- Ungari kaksikmonarhiaks, Romanovite isevalitsuse all olev Venamaa ja Osmanite riik Türgi. Rahvuslipp Kuni uusajani tunti lippe vaid valitsejate isikliku võimu sümbolitena. Rahvusriikide kujunedes said aga paljudest seesugustest lippudest kogu rahvast ühendavad riiklikud sümbolid. Riigiga rahvaste eeskujul võtsid ka mitmed riigita rahvused endale rahvuslipu. F. Sorrieu, 1848 Rahvusriik Alates Ameerika Ühendriikide sünnist ja Prantsuse revolutsioonist
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite
Sellega on seotud duelli korporatiivne roll, sõjalise vapruse kohustuslikkus (vrd Andrei Bolkonski mõttetut surma „Sõjas ja rahus“, tema elujanu ja kõige üle domineerivat mitteallumist hirmule: „Häbi, härra ohvitser!“. „Häbi tunda hirmu“ toob Lenski barjääri juurde). „Hirmu“ vald peab ennast 18. saj aadliku suhtes passiivsemalt üleval. See passiivsus tuleneb valitsuse seisuslikust solidaarsusest aadelkonnaga, mistõttu isevalitsuse despootlik iseloom ilmnes aadlikele pehmendatud kujul. Praktiliselt ilmnes see ebajärjekindluses, millega valitsus võitles duellide vastu, lubades auseaduste funktsioneerimist juriidiliste normide kõrval. 8. „Häbi“ ja „hirmu“ kui kultuuri psühholooogiliste mehhanismide vaheline täiendsuhe võimaldab ehitada tüpoloogilisi kirjeldusi alates süsteemidest, kus „hirmu“ valdkonna hüpertroofia toob endaga kaasa „häbi“ sfääri kadumise( vrd Tacituse „Annaalid“, Brechti
17. okt manifest Venemaale parlament, põhiseadused, kodanikuõigused (õigus valida, sõnavabadus, erakonna loomise võimalus) Eestis: Seltside meeleavaldused, esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp. Eestis: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. mõõdukamad vs radikaalid Eesti alade ühendamine vabariigi loomine baltisaksa õiguste piiramine isevalitsuse kukutamine venestamise vastu maa rahva omandiks, mõisad ühisomandid Mõju: 1) pooldati radikaale 2) nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas 3) esimene erakond Eestis 4) ÜLDRAHVALIK revolutsioon 5) esimesed üldvalimised 6) ühiskonnaelu uuenemine 7) poliitiline ärkamine Kahe revolutsiooni vahel Olud: tsensuur, meeleavalduste keeld. Legaalne oli vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond. Enamlased ehk VSDTP äärmuslased
varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Venemaal korraldati ka ümber ajaarvamine ja kalender. Senine ajaarvamine, mis algas maailma loomisest, asendati ajaarvamisega Kristuse sünnist alates.3 Peetrit piinas ka pidevalt probleem, kuidas luua efektiivne valitsussüsteem, mis töötaks küll isevalitsuse tingimustes, aga ilma isevalitseja pideva sekkumiseta.4 Kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peetrit looma ka uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Sõjapidamine nõudis palju kulutusi ja selleks kehtestati pearahamaks, mida maksid kõik Venemaal elavad meessoost isikud peale aadli ja vaimulike. Seoses sellega hakati korraldama ka regulaarseid hingeloendusi. Kuna kõiki 2 ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo
Suurlinnades olid näljamässud. Keskvõimu autoriteedi langus- õukonnd laostus moraalselt. Selle põhjustas ,,pühamees" Grigori Rasputin kelle mõju keisriperele kahandas monarhia autoriteeti. 1916a langes Rasputin atendaadi ohvriks, kuid see ei päästnud kkeisrikoja mainet Rahulolematuse üldine kasv- venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud,aktiviseerus töölisliikumine. Isevalitsuse vastu astus enam haritlasi ,kodanlasi ja aadlikke.1916 tekkis plaan teostada paleepööre ja seada RUS sisse konstitutsiooniline monarhia. Veebruarirevolutsioon- revolutsioon puhkes veb lõpus, kuna Peterburgi varustati toiduga kehvalt. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele. 27veb 1917 oli võim linnas ülestõusnute käes. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda kuid ei õnnestund .Ta sai aru et on kaotand rahva ja sõjaväe toestuse ning kirjutas alla 3
venestamisküsimuses. - Liberaalideks: peamiselt eestlased, aga vähesel määral ka baltisaksa ja vene kodanlased ning rikkamad talupojad ja oskustöölised, kes ootasid keskvalitsuse poolseid reforme ja lootsid saada kaasarääkimisõigust poliitikas. - Revolutsionäärideks (sotsiaaldemokraadid): peamiselt tööliste hulgas levinud poliitiline vool, mis oli eesmärgiks võtnud kehtiva riigikorra (tsaari isevalitsuse) kukutamise ja sotsiaalsel võrdsusel põhineva riigikorra rajamise. 2. Eesti poliitilised ringkonnad 20.sajandi algul: · 20.sajandi alguses aktiviseerus ka venestusreformide tõttu vahepeal soikunud eestlaste poliitiline tegevus. Analoogselt rahvusliku liikumise aastatele saab liberaalsete vaadetega eestlaste hulgas eristada Jaan Tõnissoni ümber koondunud mõõdukamate vaadetega tiiba ja Konstantin Pätsi poolt juhitud radikaalsema meelsusega ringkondi.
1917 okt Saksa ja Austria-Ungari Itaalia ja Inglise-Prantuse. Itaalia varises kokku, appi tõttas I-P kes peatas sakslaste edasitungi. Sõjalised uuendused: *kaitserelvad ja vahendid *mürkgaasid (Antant ja Kolmikliit) *allveelaevad *lennukid (luure, pommitamine) *tankid *välksõjad *positsioonsõjad. 1917 Venemaa: *rahutused sõjaväes *maj kaos *keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv Veebruarirevolutsioon- isevalitsuse kukutamine 1917. a.Põhjused: *Rahutused sõjaväes (maailmasõja laostav mõju) *Majanduslik kaos *Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin *Rahvuslikud vastuolud *Töölisliikumise elavnemine *Üldemokraatlik liikumine (haritlased, kodanlus) Tagajärjed: *Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga *Kujunes nn. Kaksikvõim (Ajutine valitsus + Petrogradi
Kavast tulenevalt vähendati tunduvalt Balti provintside senist eristaatust: kaotati tollipiir Eesti- ja Liivimaa ning Venemaa vahel ning kehtestati ülevenemaaline maksusüsteem (pearahamaks) -- sellega seoses viidi siinmail esmakordselt läbi ka ülevenemaaline hingerevisjon. 1783. aastal laienes Eesti aladele ka mujal Vene impeeriumis kehtinud kubermangukorraldus -- nn. asehalduskord, mis kujutas endast valgustatud isevalitsuse kompromisspoliitikat baltisaksa aadli suhtes. Katariina järeltulija Vene troonil Paul I (valitsemisaeg 17961801) tühistas enamuse Katariina II reformidest (v.a. pearahamaks ja ühtne tolliruum) ja taastas baltisaksa seisuste privileegid nende endisel kujul. Lisaks tabas eesti talurahvast ja linnade alamkihte valusalt nekrutikohustuse laiendamine ka Eesti aladele 1797. aastal. Rahvaharidus 18.saj. Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline
12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15. märtsil loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, ametisse asus Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Järgmisel päeval loobus Mihhail troonist ja sellega lõppes Romanovite dünastia Venemaal. Sündmusi, mille käigus kukutati isevalitsus, on hakatud nimetama Veebruarirevolutsiooniks. Isevalitsuse kukutamise järel toimis esialgu kaksikvõim. Ametlikult oli võimul Ajutine Valitsus, kel polnud piisavalt jõudu, seepärast pidi ta ka arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga. Mõjukaks jõuks olid esseerid ja mensevikud, kelle eesmärgiks oli pikaajaliste reformide teel muuta Venemaa sotsialistlikuks riigiks. Vladimir Uljanoviga eesotsas pooldasid bolsevikud vägivaldset
· Enamlased nõustusid tunnustama äärealadel tekkinud riikide iseseisvust (rahulepingud Eesti, Läti, Leedu, Soomega) Kodusõda 1921-1922 · Volgamaad ja mitmeid teisi piirkondi tabas näljahäda · Sõdida tuli ka rohelistega, s.t. relvastatud rühmitustega, mis koosnesid põhiliselt talupoegadest ja võitlesid nii valgete kui ka punaste vastu · Suured talupoegade hulgad hakkasid mässama toidujaotamise korra, tsekaa terrori ning nn. komissaride isevalitsuse vastu (Tambovis Antonov, Ukrainas Mahno). Enamlus tungib läände · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. sügisel andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad · 1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast Eesti Vabadussõda (1918-1920) · 1918 jaanuaris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu
Euroopaga tagajärjed: mässu juhid arreteeriti ja hukati, teised saadeti siberisse asumisele Slavofiilid ja läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajaid hakati nimetama läänlasteks ja Venemaa ainulaadsuse kaitsjaid slavofiilideks. Slavofiilid ülistasid Venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles, et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengutee ning kehtestas vene rahvale võõrad lääne kombed. Nad olid isevalitsuse pooldajad. Läänlased olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikud. Nende arvates tuli Venemaal kehtestada kodanlik monarhia. Venestamispoliitika Nikolai ! ajal tugevnes tsaarivalitsuse surve poliitilises eristaatuses äärealadele. Seal hakati rakendama venestamispoliitikat, eesmärgiga muuta need piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks.
välja esimesed Eesti poliitilised rühmitused 15. 1905. aasta revolutsiooni põhjused: • Konfliktid talunike ja mõisnike vahel • Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks • Kaotus Vene-Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi • Tsaarivõimu autoriteedi nõrgenemine rahva seas • Arvamus, et Tsaari-Venemaa on mahajäänud ja vajab reforme 16. Millega kulmineerusid 1905. aasta sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? Vastuhakk isevalitsuse, rahvusliku rõhumise ja baltisakslaste ülemvõimu vastu. Algasid rahvastreigid, toimus petitsioonide kampaania ja oma nõudmiste rahuldamiseks pöörduti tsaarivalitsuse poole. 16. okt toimus rahvakoosolek, kus sõdurid hoiatuseta rahva pihta tule avasid. 17. oktoober kirjutas Nikolai ll alla manifestile, millega andis rahvale kodanikuvabadused. 17. Milliste sündmustega on seotud: • von Sievers - Saksa ministeeriumile memorandomi esitamine
5. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Revolutsiooni põhjusteks olid kindlasti Vene Jaapani sõda, milles Venemaa lüüa sai; kodanikuvabaduste laiendamise soov; turumajandus ja viletsad majanduslikud olud; absoluutne monarhia; parteide kihutustöö. Ning tagajärgedeks : Venemaal oli rohkem demokraatiat kui varem; absoluutsest monarhiast tuli parlamentaarne monarhia; Laienesid kodanikuvabadused;; tekkisid erakonnad. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka baltisaksa ülemkihtide vastu, selle põhjustasid peamiselt poliitilise vabaduse puudumine, Balti aadli seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Eestlased polnud rahul mõisnike omavolitsemisega rendi ja maakasutamise kehtestamise tingimustel. Revolutsiooni Tagajärgedeks: 17. Oktoobri manifestiga tuleb riigiduuma, mille volitused olid piiratud; paranes talupoegade olukord ja majandus arenes; Rahvuskultuuri areng 6. Esimese maailmasõja põhjused.
Sergei Trubetskoi ei tulnud kohale · Segadus, tänu millele surus Nikolai I talle usatavaks jäänud väeosadega ülestõusu maha Dekabristide ülestõus · Kohtu alla anti: · 579 inimest · Sh. 5 väljapaistvamat dekabristide juhti poodi 25. juulil 1926. aastal · 121 dekabristi saadeti Siberisse sunnitööle ja asumisele, mitmetele neist järgnesis vabatahtlikult nende naised · See oli I isevalitsuse vastane relvastatud väljaastumine · Dekabristid pidasid peamiseks jõuks sõjaväga, mida juhib salaühing Puskin ja Nikolai I · 4. sept. ööl 1826. a. pidi Puskin sõitma viivitamatult Moskvasse, kus vastavalt kroonimisele viibis ka tsaar Nikolai I · 8. Sept. jõudis ta kohale ja ta saadeti otsejoones Nikolai I kabinetti. · Puskinist sai dekabristide eestkostja · Ta vabastati pagendusest ja
kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. Täiesti uue relvana võeti kasutusele tankid. Arenes keemiatööstus. 7)Venemaa 1917.aasta revolutsioonid Kriisi küpsemine Rahutused sõjaväes olid suured. Venemaa oli kaotanud 6 miljonit sõdurit. Vilets varustus ja suured kaotused mõjusid laastavalt. Majanduslik kahju seisnes tööjõu ja toorainepuuduses, kriis oli metalli ja tantsporditööstuses. Suuremates linnades olid näljamassid. Monarhia autoriteet kahanes. Isevalitsuse vastu astus haritlasi ja kodanlasi. Plaaniti teha paleepööret ja Venemaal sisse seada Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia. Veebruarirevolutsioon Peterburi vilets varustamine toiduga viis rahva mässuni. 27.veebruar 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Sõjavägi läks üle ülestõusnute poole. 3.märtsil 1917 kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobs troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kehtestati kaksikvõim Oktoobrirevolutsioon 25
annaabi.ee 
