EQ ja IQ 1. Kuidas on seotud IQ ja EQ? EQ ja IQ on seotud edu saavutamisega. 2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus?
Intelligentsus ja intelligentsuse hindamine Rääkides intellingentsusest ja selle testimisest puudutakse kokku protestiga, et ,,Sa ei saa mõõta IQ", ,,Teie olete rasist", ,,Ei ole kindlat definitsiooni, mis on IQ" ja ,,Intelligentsus on erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja raiskamine (jah, õigesti nende IQ oli madal). James Flynn kirjutas: ,,intelligentsuse tulemused ühest põlvkonnast teisse näitavad, et IQ on kõrgelt tundlik keskkondlike faktorite suhtes, k.a. kultuuriliste faktorite suhtes nagu õppimise strateegiad või probleemide lahendamise viisid, mis said alguse koolist, kodust või mujalt".
Robert Rivik Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed 03.02.10 Kas kõrget IQ-d ehk teadmistetaset omav inimene saab elus paremini hakkama või tulenevad need teadmised mõnede teiste isikuomaduste arvelt? Hea on omada kõrget IQ-d ja selle eest tunnustust saada, kuid selle all kannatab suhtlemine välismaailmaga. Ülimalt intelligentsed inimesed on tavaliselt millegi suure ja tähtsa loojad, aga nende endi elu on väga keeruline. Inimesed, kellel on kõrge IQ on tavaliselt teistest eraldatud, sest nad ei tunne ennast vähem haritud inimeste seltskonnas mugavalt. Sageli tõrjuvad vähemintelligentsed inimesed endast targemad eemale, mis tekitab intelligentsemates inimestes vaimseid probleeme
kuidas öelda. Nad ärrituvad tihti ja ei leia sõnu enda väljendamiseks. Samuti nad ei taha kuulata teisi inimesi, nad arvavad, et nemad on need kõige targemad. Teine nõrk külg võib olla see, et nad ei suuda asju näha teise nurga alt. Nad mõtlevad ainult loogiliselt, mitte nagu meietavalised inimesed, kes mõtlevad loomulikult, ning ei püüa kohe leida mingeid seoseid matemaatika, füüsika või keemiaga. Kuigi kõrge IQ inimesed ei pruugi ainult olla matemaatikud, füüsikud või keemikud. Kuna kõrge IQ inimestel on aju natuke teisiti arenenud, kui tavalistel inimestel, siis ka neil on omad nõrgad küljed, aga me ei saa seda pahaks panna neile, sest kes muidu oskaks seletada igasuguseid ime asju. Nõrgad küljed nagu suhtlemisoskus või puudus näha asju teise nurga alt on väiksed asjad selle kõrval, kui palju head nad meile teevad. Samuti ei pruugi kõikidel kõrge IQ inimestel olla neid
Iseloomusta vägakõrge IQ-ga inimest. Millised võiksid olla selle inimese nõrgadküljed? Kõrge IQ-ga inimesed on tavaliselt eraklikud. Vähemalt nii on neid kujutatud filmides ja raamatutes. Just üksi on nad selle pärast et neid kõrge IQ-ga inimesi on vähe. Oleneb just sellest kui kõrge see IQ on. Lisaks on nad üldjuhul üksi selle pärast kuna nendel ei ole keskmise IQ-ga inimestega midagi rääkida.Lisaks on nad enamasti rikkad kuna nende IQ aitab nendel teenida raha lihtsamalt kui enamik inimestel. The thing you have to remember is that intelligence is like a piece of wood. By itself, it does very little. But when you work it, when you exercise it, when you grow it and care for it, it can do some really amazing things for you, tõlkes: inteligentsus on kui tükk puitu, üksi teeb see vähe, kuid kui sa sellega töötad ja seda töötled, seda kasvatad ja selle eest hoolt kannad saad sa sellega
Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed Kõrge IQ-ga inimesi on maalimas kahjuks väga vähe. Nendel geeniustel on väga palju häid külgi, kuid isegi nemad pole veatud, ka nendel on nõrgad küljed. Ka neil on omad nõrkused, kuigi nad oskavad kõike ja hästi, on neil ikkagi millegist puudus. Kõige sagedamini esinev nõrk külg on suhtlemisoskus. Nad ei tea millal ja kuidas öelda õigeid asju, kuna nad ei ole harjunud inimestega suhtlema. Teine puudus suhtelmisoskuse
Kas vaevata ennast oma rahandusliku IQ arendamisega? Sissejuhatus Raha on meil kõigil igapäevaselt vaja. Me saame seda ning me anname seda ka ära. Rahanduslik IQ tähistab raha kasutuse oskust, seda mis eesmärkidel me enda raha kulutame ja kuidas me seda teenime. Kas raha kasutust tuleb eraldi ka läbi raamatute lugemise õppida või on see elementaarne ja raamatud toovad näiteid vaid teatud isikutest, selles ei ole kõik inimesed alati ühel nõul. Poolt Rahandusliku harimise läbi õpivad inimesed enam enda kulutusi kriitiliselt kaaluma ning sissetulekuid võimendama. Nii võivad rahanduslikult haritud, kuid kehvema
Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga:
Isiksuse vaimsed võimed 12.kl 1.IQ mõiste, olemus IQ ehk Ratsionaalne intelligentsus - inimese võime konstruktiivselt mõtelda, arutleda ja probleeme lahendada. Intelligentsuskvoot (arukuskvoot) ehk IQ (inglise keeles intelligence quotient) on intelligentsustesti tulemus. Termini võttis kasutusele William Stern. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Intelligentsuskvoot (IQ) on vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsuse taseme numbriline väljendus. 2. Liikuv ja kristalliseerunud intelligentsus (näited) Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see saavutab maksimaalse taseme noorukieas ja hakkab siis langema
· Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga. Pärilikkuse ja keskkonna mõjude tähtsuse hindamisel ei ole teadlased ühel meelel. Osa autoreid rõhutab keskkonna rolli, teised aga peavad intelligentsuse põhiliseks mõjutajaks pärilikke tegureid. Intelligentsuskvoot ehk IQ on intelligentsuse mõõt, mille abil inimesi võrreldakse. Selle arvutamiseks tuleb inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100- ga. Kõige paremateks testideks peetakse David Wechsleri teste, täiskasvanu ja lapse omi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde.
Some people say that children who have a very high IQ need special education at schools that are specifically designed for people like them. I couldn't agree more because usually people with very high IQ are a little bit different than people who have normal IQ. First of all, I would like to say that when kids are in elementary school and some of them are smarter and quicker than others they may be labeled as nerds and weirdos. They are also often ostracized. Another thing is that, in extremis gifted children often knows more than their teachers and are very bored. Gifted students need more than most regular schools can offer to them to improve their knowledge. On the other hand, some of them, who have very high IQ, may be
testosterooni tase) Mälugeenid o Lapsepõlve mälestused ununevad aja jooksul o Epigeneetika o Laste nunnutamine aitab kaasa geenide avaldumisele Binet´-Simoni test o Prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théudore Simon, 1905 o Mõõdab inimese IQd o Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid o Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele IQ geneetilise taseme realiseerumine o Narkomaanide lastel IQ = 82-83 (USA). Geneetiline võimekus ei realiseeru o Beebi aju on õppimismasin Aktiivsuse järjekord Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4 kuulistel) Keeleline, s.o. Sümbolid, ideed, verbaalne võimekus, sotsiaalsed suhted (max8-9 kuulistel)
87 Belgium 12.79 Scotland 14.34 Ireland 12.32 Holland 14.32 Austria 12.27 Germany 13.88 Turkey 12.02 U.S. (White) 13.77 Greece 11.90 Denmark 13.69 Russia 11.34 Canada 13.66 Italy 11.01 Sweden 13.30 Poland 10.74 Norway 12.98 Brigham, C. A study of American Intelligence( 1923) C. Üliandekad lapsed Eksperthinnang IQ-le IQ Francis Galton 200 John Stuart Mill 190 Johann W. von Goethe 185 Voltaire 170 Walter Scott 150 Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135
87 Belgium 12.79 Scotland 14.34 Ireland 12.32 Holland 14.32 Austria 12.27 Germany 13.88 Turkey 12.02 U.S. (White) 13.77 Greece 11.90 Denmark 13.69 Russia 11.34 Canada 13.66 Italy 11.01 Sweden 13.30 Poland 10.74 Norway 12.98 Brigham, C. A study of American Intelligence( 1923) C. Üliandekad lapsed Eksperthinnang IQ-le IQ Francis Galton 200 John Stuart Mill 190 Johann W. von Goethe 185 Voltaire 170 Walter Scott 150 Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135
lugeda ja kirjutada? Või on need alljärgnevad inimesed intelligentsed? · Arst, kes suitsetab kolm pakki sigarette päevas · Nobeli preemia laureaat, kelle abielu ja isiklik elu on varemeis · Firmajuht, kes on teinud rasket tööd, et tippu jõuda ning on ,,ära teeninud" südamerabanduse oma pingutuste eest · Brilliantne ja edukas helilooja, kes käis rahaga nii halvasti ümber, et pidi oma laenuandjate eest pidevalt põgenema (IQ Test: Where Does.., s.a.) Probleem on selles, et mõistet ,,intelligentsus" ei ole kunagi adekvaatselt defineeritud (ibid.), välja on pakutud erinevaid lahendusi. Üldiselt mõistetakse ,,intelligentsuse" all aga võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjalikke seoseid (Allik jt., 2002, lk 204). Samuti kuulub inimese üldise võime
.................................................................................. 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ.................................................................................................................. 9. Fullertoni longituuduuring............................................................................. 10
C. SPIRONELLI, C. SEGRÈ, L, STEGAGNO ja L. ANGRILLI Spironelli, C., Segré, D., Stegagno, L., Angrilli, A. (2014). Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. Psychological Medicine, 44 (01), 111-116. Antud uurimuse eesmärgiks oli uurida kriminaalse taustaga naiste intelligentsuse ning psühhiaatriliste käitumismustrite vahelist seost. Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi). Uurijad püstitasid hüpoteesi, et esineb negatiivne korrelatsioon psühhiaatriliste käitumismustrite ning fluid IQ vahel ja testisid oma hüpoteesi kinnipeetud naiskurjategijate peal. Uurijad viisid läbi seosteuuringu ning valim koostati juhuslikkuse põhimõttel. Uurimises osales
lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek? Vaimsete võimete mõõtmine Üldise vaimse võimekuse testid · Kasutatakse seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest · Personalivalik (eriti spetsiifilisi ametioskusi mitteomavate isikute puhul), akadeemiline õpe · Tuleb eristada oskustest ja teadmistest,
· Skolioos http://www.smccd.net/accounts/hernandezr/rpth450/kyphoscoliosis.pdf Käitumishäired · Hüperaktiivsus, rahutus, kontsentratsiooni langus (56%) · Arglikkus, ärevus, puudulik silmside kontakt (52%) · Autistlikud käitumisjooned (33%) · (Auto)agressiivsus, tujukus, hammustamine (33%) 716% autistidest esineb Fra X 26%l ei esine käitumishäireid ! Intelligentsus FraX meestel · Sügav (IQ <20): 8% · Raske (IQ 2034): 3847% · Mõõdukas (IQ 3549): 32% · Kerge (IQ 5070): 19% · Piiripealne (IQ 7085): 2% · Normaalne (IQ >85): 1% Teised tunnused · Epilepsia · Alajäsemete hüperrefleksia · Günekomastia · Kõne: Kõne arengu peetus Ehholaalia FraX naised · VAM 35% 25% IQ <70 28% IQ 7084 Keskmine IQ 80 · Õppimise probleemid Matemaatika Kõne ja keeleprobleemid
- Valikvastustega küsimustikud - Vabad enesekirjeldused Teiste isikute väited Käitumine - Eksperimendid - Käitumise kirjeldused - Käitumise faktilised tulemused Kognitiivsed protsessid - Taju ’kallakud’ või ’nihked - Assotsiatsioonid Bioloogilised protsessid - Ajukuvamised - Farmakoloogia - Geenid Teadmised, arvamused oskused - Sotsiaalsed oskused - Arvamused jms isiksuse kohta Vaimse võimekuse mõõtmine - IQ testid – grupi- ja individuaaltestid - Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus
Aju mahu otseseid seoseid vaimsete võimetega ei ole vaatamata intensiivsetele uuringutele seni leitud. 4. Vaim sed võimed Kuivõrd just intellektuaalsed võimed on need, mis eelkõige eristavad inimest teistest loomaliikidest, siis on vaimsete võimete uurimine alati suure tähelepanu all olnud. Vaimsete võimete mõõtmiseks on välja töötatud intelligentsus koefitsiendi mõiste (IQ). Näiteks kui 4 aasta vanusel lapsel on 5 aastase lapse intellektuaalne tase, siis on tema IQ=5/4x100=125. Selline loogika ei sobi aga täiskasvanud inimeste hindamiseks. Seetõttu on täiskasvanute IQ mõõtmiseks kasutusel metoodika, mille kohaselt inimese vaimset suutlikkust võrreldakse sama populatsiooni sama vanuserühma inimeste statistilise keskmisega. IQ näitab, kas inimese vaimne tase vastab vanuseastme normile. Normiks peetakse oskust lahendada ülesandeid, millega enamik selle
..6 3 INTELLIGENTSUSTESTID..............................................................................................7 3.1 Binet-Simoni test..........................................................................................................7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad................................................................................... 8 3.3 John C. Raveni progressiivsete maatriksite test...........................................................8 3.4 IQ 8 3.5 Testide tulemused.........................................................................................................9 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD..................................................................................12 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi...................................................................12 4.2 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria........................................................... 14 5 KOKKUVõTTE............
27. 2 ( p q ) = I 0 1 Iq = p q 0 1 = i p q q 0 0
teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid). 1970ndad -> tänapäevani isiksus-situatsioon debatist seadumuste teooriateni. Freud: huvi teadvustamatuse vastu psühhoanalüüs. Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in
teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid). 1970ndad -> tänapäevani isiksus-situatsioon debatist seadumuste teooriateni. Freud: huvi teadvustamatuse vastu psühhoanalüüs. Psühhoanalüütikute seisukohad: enamik in
(spetsiifiline lugemispuue) Näitab geneetiliste tegurite keskmist osatähtsust vastava tunnuse (haiguse) tekkes Kaksikute meetod · Pideva tunnuse puhul hinnatakse eri kaksikutüüpide rühmasisest korrelatsiooni (ehk sarnasuse astet) See tähendab, võrreldakse omavahel erimunakaksikuid ja ühemunakaksikuid · Lahuskasvanud ühemunakaksikute paaridesisene korrelatsioon (seos) on otseselt võrdne tunnuse päritavuskoefitsiendiga Miks see nii on? IQ kaksikutevaheline korrelatsioon ja päritavuse hinnangud Kaksikutüüp IQ korrelatsioon Päritavuskoefitsient Erimunakaksikud 0,56 0,65 (kooskasvanud) Ühemunakaksikud: Kooskasvanud 0,85 Lahuskasvanud 0,70 0,70 Päritavuse uurimine perekonnastatistiline meetod · Eri astme sugulaste sarnasuse uurimine (korrelatsiooni abil) · Tihti uuritakse adopteeritud lapsi Neid võrreldakse kasuvanemate ja
). (, , ), , , , ( , , ), . , (*=) . , , , , . : *- = , - * = , * = , * = , - * = . 30. . . · -, - - , . . · - , . . . · - . . · - , . . , . · - 2 . · . 2 . . · . . . · . ( ). · . . : (iq=q1/q0, q1- , q0- ), - , ( ip=p1/p0, p1- , p0- ). . 31. . 4 : , , , . o - , . . . , . o - . - , . ( -) (). 2 - ( . , - ) ( ). o , , . o - , - . , , . , . , . : - , , , - . , , . . 2 3. 32. . , - (). , , .
inimesi lahendab neid ülesandeid ning uuritakse erinevate ül lahendamistulemuste vahelisi seoseid (korrelatsioonid) Psühhomeetriline lähenemine Peamiseks eesmärgiks on mõista ja uurida intelligentsuse struktuuri. Kas on olemas üldine vaimne võimekus või koosneb see spetsiifilistest? Struktuuri uurimine põhineb korrelatsioonil (tunnuse koosmuutuvuse mõõt, -1 ... 0 ... 1) Andmekogumiseks kasutatakse üldjuhul traditsioonilisi ("paber-pliiats") intelligentsusteste (IQ) ja võimete struktuuri uurimiseks faktoranalüüsi. Charles Edward Spearman 1904. aastal avaldas mõjuka töö, milles näitas, et erinevat tüüpi vaimsete sooritused on üksteisega positiivses korrelatsioonis => selline seostemuster viitab selgelt ühe, kõigis vaimse tegevuse valdkondades avalduva üldise vaimse võime ehk üldintelligentsuse olemasolule. Kahe-faktori-teooria
*Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE - tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: *genotüüp (pärilikkuse alus) *keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD
INTELLIGENTSUS Emotsionaalne intelligentsus/emotsionaalne andekus/tundetarkus/tundetaip/EI (inglise keeles EQ) hõlmab: • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada • empaatiavõimet/teiste hingeelu mõistmist (sotsiaalne kompetentsus) • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni • Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ (intelligentsuskvoot, termini võttis kasutusele William Stern). Emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. • Näide: Kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. IQ Stern defineeris IQ suuruse valemiga
o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutuse oma võimetest ja võimaldab tal sellega arvestades oma tulevikku plaanida. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele intelligentsuse mõõdu – intelligentsuskvoodi, lühidalt IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema enda vanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt
Page Intelligence lectures: outline Human Human Personality Intelligence · Historical origins: Galton, Binet, Spearman · Spread of IQ testing · Models of intelligence: Spearman, Thurstone, Guilford, Cattell Psychology · Multiple intelligences? (Gardner) Differential Developmental · Tests: Stanford-Binet and Wechsler Adult Intelligence Scale
Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et jaapanlased ja hiinlased olid valgetest paremad IQ-testis, mis mõõtsid sünnipäraseid oskusi. See tõestas nende üleolekut geenides intelligentsuse suhtes. Lõpuks väitis ta veel seda, et
- esmased mälestused lapsepõlvest - unenägude analüüs - käitumismaneerid – mitteverbaalne suhtlemine. - sünnijärjekord ja vennad/õed – noorim laps, üksik laps, teisena sündinud laps. Esimesena sündinud laps - kõrge konformsus, kõrge ärevuse tase, sagedamini liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha,
vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis. Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis, aga näiteks ka emotsionaalses või sotsiaalses sfääris. Erinevad inimesed on andekad erinevates asjades. Alar Tamming on ärimees, investor, NSV Liidu meistersportlane lauatennises ja psühholoog. Kust tuleb andekus ja misläbi on see mõõdetav? Eelmise sajandi kahekümnendatest sai alguse inimese andekuse võrdsustamine kõrge IQ- näitajaga. IQ näol on meil tegemist üldise vaimse võimekusega, mis, nagu hästi teada, jaotub normaaljaotuse järgi. Sellest kriteeriumist lähtuvalt peaks andekaid olema umbes 25 protsenti populatsioonist. Kuna IQ korreleerub kooliedukusega, siis võib see viia mõtteni võtta õpilaste keskmiste hinnete alusel koostatud pingerea tipust viis protsenti parimaid ja nimetada nad andekaks. Sellise lihtsustatud sildistamisega leiaksime küll üles nii öelda
mingi eesmärgi tõttu. UNI Uni?-uinumine, uni, sügav uni, rem-uni. Rem uni?- tekib 90-100 min. Pärast. Hüplevad silmaliigutused. Südametegevus ja hingamine kiirenevad, äratamine raske, 3 korda läbitakse öö jooksul seda perioodi. Unehäired ja seletus? Unehäired võivad tekkida üleväsimusest ja unega seotud haigustest. On nt. Narkolepsiat-kutsub esile 10-15 min. Uinakuid. Une 2 definitsiooni?j Kui palju on mõistlik magada? 7, INTELLIGENTSUS Mõisted: IQ- vaimne intelligentsus EQ- emotsionaalne inlte. PQ- praktiline MQ-multiintelligentsus STRESS Stress, positiivne või negatiivne- mõlemad Depreka tunnused- pidev väsimus, unehäired, pidev valmindus nutta, võimalikud seede häired, kehakaalu tõus.
*Intellektuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest (Carl Vogt). *Oli arusaam, et naised on vähem intelligentsed kui mehed. Kehade mõõtmine *Cesare Lombroso väitis, et kurjategijad tunneb ära ahvi nina järgi ja nad ei oska sageli punastada. *Prostituutide jalad on tihti haardevõimelised nagu ahvidel (suur varvas asetseb teistest eemal). *Tätoveerimine on märk sünnipärasest kriminaalsusest. *Sageli sünnitakse kurjategijateks. IQ pärilikkuse teooria *IQ testi kasutati valedel eesmärkidel(inimesi ei saa lineaarselt IQ alusel reastada), mitte Binet kirja pandud põhimõtete alusel, mille sihtgrupp oli puuduliku õppimisvõimega lapsed. *Goddardi seisukoht oli see, et kõik "debiilikud" tuleb paigutada eraldi asutusse, sest nad on ohuks rassi kui terviku tervisele ja ei tohiks saada teistega järglasi. *Arusaam, et kui intelligentsitase on madal siis on tulemuseks reguleerimatu ja kontrollimatu käitumine.
...............................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Mina valisin selle teema, kuna ma ei tea sellest valdkonnast eriti midagi ning oleks huvitav teada saada, kes siis on intelligentne inimene. Olen kuulnud nii IQ-testidest kui ka teistest intelligentsuse mõõtmise vahenditest, kuid ma tahaks neist rohkem saada. Huvitav oleks ka teada saada erinevatest teooriatest ning kes sellise mõiste nagu intelligentsus, välja mõtles!? 3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID o Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste
sõprussuhete loomine, sõprade omamine enesejuhtimine oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral koostöö erinevates situatsioonides kriitika talumine reeglite ja piirangute järgimine konfliktide korral oskus minna kompromissile 9 Sotisaalse intelligentsi mõõtmine Hea viis mõõta sotsiaalset IQ on kasutada algmääruse IQ süsteemile kohandatud sotsiaalseid oskusi. Enamikul inimestel on sotsiaalne IQ 85-115. Inimesel kelle sotsiaalse IQ on alla 80 võib olla autismi spektri häire, nagu Aspergeri sündroom. Nendel inimestel võib olla probleeme sõpradega, ja nad vajavad sotsiaalsete oskuste koolitust ja täiendavat toetust spetsialistide hulgast. Inimesed kelle sotsiaalse IQ küündib üle 120 on väga sotsiaalselt kvalifitseeritud ja hästi kohanevad, ja võiksid
2 Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus – võime eristada elusobjekte (taimi, loomi, tundlikkus teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid (Burnett, Jarvis 2004). Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud
tundlikuks ja toetavaks kaaslaseks vägistamise või instesti üle elanud inimeste jaoks nende taastumisel traumaatlisest kogemusest. Autor kirjutas raamatu kogemustest, mis ta sai palju aastaid vägistamisohvritega tegelemisest ja sellepärast arvangi, et ta kuulub rahvapsühholoogia raamatute hulka. II. osa 1) Valisin testi meetodi. 2) Hakkan uurima, kummal minu vanematest on kõrgem IQ. 3) Minu hüpotees: arvan, et minu isal on suurem IQ. 4) Mõlemal katsealusel tuli läbida lühike 15-ne küsimuseline IQ test. Küsimustele vastamiseks oli aega täpselt 5 minutit. Iga õigestivastatud küsimus annab 10 punkti ehk maksimum on võimalik saada 150 punkti. 5) Minu ema tulemused: jõudis 5 minuti jooksul vastata 9-le küsimusele millest 6 olid õiged. Ehk minu ema skoor oli 60 punkti. Isa tulemused: vastas 5-minuti jooksul 12-le küsimusele millest õiged olid 8. Ehk minu isa skoor oli 60 punkti.
Kuid uurides õde ja venda on märgatud palju sarnasusi, sest nemad on pärit ühest keskkonnast ning omavad ka peaaegu 50% ulatuses samu geene. Individuaalsete erinevuste poliitika Oletame, et iseloom ja võimed olenevad täielikult keskkonnast. Selle seisukoha on võtnud vasakpoolsed; nemad tahavad ka keskkonda paremaks muuta, et inimesed saaksid arendada oma võimeid. See oletus ei ole eriti hea. Lastel, kes elavad vaeses keskkonnas, pole eriti tõenäoline omada kõrget IQ-d. Samas kui lastest, kes on rikkad ja kellel on kõik vajalikud asjad enda harimiseks, peaksid eelduste kohaselt kasvama geeniused.Kuid nende järeltulijatega on ju sama lugu ja vaesed, madala IQ-ga lapsed ei saagi targemaks. Kuid kas olukord oleks parem kui iseloomu ja võimed määraksid geenid? Lastest, kelle mõlemad vanemad on targad, võivad kasvada tulevased Einsteinid, ükskõik kui halb nende olukord ja elutingimused ka poleks. Samas kui rikkurite võsukesed võivad olla lollid kui
intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J.
pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18. Vaimupuue on inimese intellektuaalsete võimete kahjustus või halvenemine. 19. Kerge vaimne alaareng- 7-12 aastase lapse vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng konkreetse operatsiooni faasis, probleemilahendus loogilise mõtlemise abil, kõnehilisus, eneseteenindus oskus, saavad hakkama iseseisva eluga. IQ 50-69 20. Mõõdukas vaimne alaareng- 4-7 aastase inimese vaimse arengu tasemel, kognitiivne areng eel-loogilises faasis, probleemilahendus katseeksitus meetodil, suudab vastu võtta otsuseid ja vastutada teatud tegude eest, IQ35-49, Kõne ja intellekt arenevad aeglaselt ja saavutused piiratud, motoorikahäired ja suutmatus eneseteeninduseks, ei omanda ladusat kõnet. 21. Raske vaimne alaareng- IQ 20-34, 2-4 aastase inimese vaimse arengu tasemel,
Euroopas on üheksa Toyota tootmisettevõtet. Toyota sõidukeid müüakse 48 riigis 28 rahvusliku turundus- ja müügifirma kaudu, mis moodustavad 3000 müügipunktiga võrgu. Toyotade tootmine Toyota uudne lähenemine autotootmisele koos range kvaliteedikontrolliga tekitas autotööstuses põhjaliku murrangu. Toyota tootmissüsteemi idee on– valmistada vaid täpne arv just neid tooteid, mida antud hetkel vajatakse. Toyota iQ tehnoloogia Hämaraandur Kõrgema varustustasemega mudelitel on hämaraandur, mis hindab valgustustaset ja lülitab nõrga valguse korral sisse sõidutuled. Vihmaandur Automaatne vihmaandur reguleerib klaasipuhasti kiirust ja intervalli vihmasaju tugevuse järgi ise. Võtmeta käivitussüsteem Kõrgema varustustasemega mudelid on varustatud võtmeta avamis- ja käivitussüsteemiga,
*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 (Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele intelligentsuskvoodi IQ. David Wechsleri testid on maailmas väga popid. Jonn C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi.
Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf)
Nagu selgus, vastasid testimise tulemused koolihinnetele ja õpetajate hinnangule laste intelligentsuse kohta. Testil oli ilmselt ka ennustuslik väärtus. Intelligentsustest on intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalis-tegevuslik ülesannete kogum. Testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud nn toorpunktid (raw scores) ühtsesse mõõdusüsteemi, nt. intelligentsuskvootidesks (Intelligence Quotient) ehk IQ-ühikuiks. IQ on intelligentsusvanuse ja eluvanuse (tegeliku vanuse) jagatis, korrutatud 100-ga. Intellligentsusvanus näitab, kas isiku vaimne tase vastab vanuseastme normile (normiks peetakse ülesandeid, millega enamik mingis vanuses isikuid toime tuleb) või on sellest kõrgem või madalam. Normaalne IQ on 100, praktiliselt peetakse normaalseks vahemikku 90110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, üle 130 erakordselt kõrget taset. EE, 3. kd, lk. 649 (1988) Intelligentsuskvoot IQ