Kaupade arvestus ja aruandlus (0)

1 HALB

Tartu Kutsehariduskeskus
kaubanduse osakond
Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE

Kaupade arvestus ja aruandlus
Maxima Eesti OÜ
Juhendaja : Eda Sõõru
Grupp: Mko212
Tartu 2013
Minu ülevaade on tehtud Maxima Eesti OÜ arvestusest ja aruandlusest, mis asub Tartus Narva mnt112.
Maximas kasutatakse Back Office müügiprogrammi, mis saadab kaupade aruandluse Maxima
Tallinna peakontorisse. Kaupade arvestus käib laoarvestuse programmi abil SAP.
Kauba vormistamisel peab olema saatedokumendil dokumendinumber, vastuvõtu kuupäev,
dokumendi kuupäev, arve kuupäev ja kinnitus , vastuvõtja allkirjaga. Kaupa võetakse vastu skännerite abil, kõik EAN koodid peavad klappima ja olema sortimendis . Saatedokumentide vormistamine toimub arvutis. Kui kaup on skänneritega läbi käidud, skännitakse kauba info arvutisse Maxima Bos programmi abil, kus kinnitatakse ja salvestatakse kaubadokumendid arvutisse. Igast saatedokumendist prindidakse üks ekseplar välja ja seejärel saadetkase arvutis olev info Tallinna peakontorisse.
Riknenud ja purunenud kaupade kohta koostatakse mahakandmise akt, kutsutakse turvamehed ja visatakse ära. Müügiprogrammi sisestatakse kaupu Leedus, Maxima kauplus ise ei sisestakaubakaarde. Kaubad on juba sisestataud ja selle järgi kauplus tellib kaubad. Kauplus kasutab EDI süsteemi. Dokumente ei valmistata EDI süsteemis. Näiteks tellimusi tehakse Jaemüügiketiostuosakonnas ja alles hiljem laetakse need EDI süsteemi. Väljaminevaid dokumente (arveid) valmistavad aga tarnijad .
Operaator sisestab aruandluse dokumendid , komplekteerib vastavalt kuupäevale ja saadab Tallinnaraamatupidamisse.
Kaupade inventeerimine jaguneb kaheks on mini- inventuur ja raamatupidamis inventuur. Miniinventuuri teevad kaupluse ostujuhid vastavalt vajadusele, kui leiavad, et kaupa on puudu või varastatud. Mini-inventuuri ei võta raamatupidamisjääki maha. Raamatupidamis inventuuri teostab inventeerimiskomisjon vastavalt graafikule kolm neli korda aastas. Inventeerib kauba, paneb kirja õiged jäägid ja kinnitab.
Ettevõttes välditakse liigsete kaubakadude tekkimist turvaelementidega, turvakontrolliga ja turvatöötajate hea tööga.Olen näinud kaubakahjusid, kas rapsitud, kukkunud kauba või veopakendi lahti lõikamisel. Arvan, et vähendamise võimalus oleks kindlasti töötajate
tähelepanelikkus ja kvaliteetsem töö kaupade käitlemisel. Kindlasti oleks vaja juurde palgata
tööjõudu, kuna kaupu on palju,mida tuleb müügisaali välja panna. Kui tööjõudu oelks saalis
rohkem, siis oleks kahjusid vähem, mis tihti kiire töö käigus juhtub.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristlin.kallas Õppematerjali autor

maxima inventuur raamatupidamis inventuuri skännerite mini inventuur Kaupade arvestus ja aruandlus

Sarnased õppematerjalid

288

doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt  privaatladu  lepingulist ladu avalikku ladu  konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul  tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid  hulgimüügiettevõtted  importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest?  ei kanna vastutust  kannab osalist vastutust  kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10. Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti?  lao personal, tööaeg, töö kvaliteet  lao seadmed, lao inventar, lao personal lao ruum, lao seadmed, lao personal

Logistika alused

1072

pdf

Logistika õpik

Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste

Logistika alused