Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INVASIIVSED VÕÕRLIIGID EESTIS – KARTULIMARDIKAS JA TEMA MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kartul, mardikas, kartulimardikas, mardikad, mardikate, kartulit, tomat, muld, kohanemisvõime, tõrjevõtted, nukk, resistentsus, vastsed, tõuk, rebu, sorte, baklazaan, mistõttu, liigikirjeldus, agrotehnilised, talved, munevad, munade, kollased, tõugud, kartulid, mehhiko, 1877, orgu, lennata, kartulimardikal, võrtsjärv, kartuleid, niimoodiKartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad
Kartulimardikas Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad "buffalo burr"-"piisoni takjas", eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE.
Kartulimardikas Välimus Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid. Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15- 16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga. Eluviisid: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus. Väljarändeid soodustavad ka äikeseeelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib lennata 8–10 kilomeetrit. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200–400 kilomeetri kaugusele
veebruarist sügiseni Mardikad · Suurim rühm putukaid · Nende hulgas on rööv-, taim-, sõnniku-, kõdu ja laibatoidulisi. · Asustavad maismaad ja vett · Paksud ja läikivad kattetiivad, nende all kilejad lennutiivad. ( kokku 4 paari tiibu). · Kõik ei lenda · Paks kitiinkest · Täismoondega areng: muna-> tõuk -> nukk -> valmik · Veemardikad o Kukrikud läikivad mustad o,5 cm pikkused mardikad, kes tiirlevad hulgakesi veepinnal; nende silma ülemine osa on kohastunud õhus, alumine osa vees nägemiseks ( saavad otsida saaki vees ja vee peal; toituvad väikestest putukatest. o Ujurid Roll looduses · Toiduks röövputukatele, lindudele, kaladele, imetajatele, ussidele jne. · N. mudaujur, kukrikud, ninasarvikpõrnikas ( suurim Eestis), selgsõudur
Võrsed känguvad. Sarnastiivalised. Tirdid. Tirt talvitub valmikuna põõsastes põllupeenardel, varjulistes kohtades. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Tugevad hüppejalad. Kannavad edasi kartuliviirusi. 1 põlvkond. Rohulutikas 2 pk. Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Sugukond: naksurlased Pikliku kehaga mardikad. Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad juuri sööma. Vastsed uuristavad juurtesse ja mugulatesse käike, varred närbuvad. Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi. Triibuline viljanaksur valmik kahjustab lehti ja õisi. Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid.
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Bioinvas
Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse;
Harjumused:Asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid. Kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib mõjutada ka lülipuituAsustamine toimub isoleeritud olukorras, pakitud puidu transpordil. 1.2.Sinisikk & Sinklased. Sinisikk elutseb sageli küttepuudes ja koorega ehituspuidus vanusega kuni 3 aastat langetamisest. Tema lennuavad on ovaalsed, suuruseks 34x510 mm. Vastsete käigud on põhiliselt koorealuses maltspuiduosas. Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes.Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad
Argentina (464,9 tuhat tonni), Hiina (446,7), Holland (312,2), Belgia (231,8), USA (169,2), LAV (165,7), Hispaania (155,7), Itaalia (136,1) ja Tšiili (133,3). Suurimad importijad olid aga Venemaa (382,0), Holland (176,5), Saksamaa (160,8), Brasiilia (139,8), Suurbritannia (138,3), Prantsusmaa (131,8), Itaalia (125,8), Mehhiko (87,5) ja Indoneesia (86,7). 5 2 KARTUL Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. 2.1 Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba 14 000[1] ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat[2]. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa. Hispaaniast levis kartul ka
Kahjurid Kõrsvija-maakirp (Phyllotreta vittula) Tõrjekriteerium • tõusmete faasis 1 m2 kohta 20-25 mardikat • 20-25% lehtedest kahjustatud Ennetatav tõrje Arvu piiramiseks oluline varajane külv. Eemaldada taimejäänuseid põlluääres. Agrotehniline Agroteehnilised võtted, mis soodustavad ja toetavad jõuline taimede kasv ja areng – optimaalne varajane külv,õige sügavus,väetise kasutamine. Kahjuri arvukust vähendavad kõrrekoorimine ja sügiskünd, mis häirib mardikate normaalset talvitumist. Kasulik on orgaaniliste multšidega multšimine. Multš kaitseb pinnast kuivamise eest, takistab mulla pinnale kooriku moodustumist, parandab mulla struktuuri, tagades mikroorganismidele ja vihmaussidele mullas soodsad elutingimused, aitab temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multši kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multšikihi taimejuurteni tungida. Füüsikalis-mehaaniline tõrje Liimpüünised
Seega integreeritud taimekaitsesüsteem on erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. http://www.agri.ee/hea-taimekaitse-tava-ja-integreeritud-taimekaitse/ Mida suuremat saaki on planeeritud ja loodetakse saada, seda efektiivsem peab olema taimekaitse. Kursusetöös kirjutan lähemalt erinevatest tõrjevõtetest ning koostan keemilise tõrje tabeleid. 2. Ennetavad tõrjevõtted Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab
Uus liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja (oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks. Vanad kultuurtaimed Eestis on hernes ja põlduba. Aeduba ehk türgi uba pärineb Ameerikast ja on Eestis eelkõige 20. sajandi kultuurtaim. Juurviljadest on põliseim Eestis naeris. Alles viimastel sajanditel on kaalikas tema kõrvale tõrjunud. Kapsast ja porgandit kasvatati varasemal ajal vähe. Kuigi kartul toodi Euroopasse 16. sajandi algul, hakkas ta Eestis laialdasemalt levima alles 19. sajandi keskpaiku. Ameerikast pärit tomat ja Lõuna-Aasias kodune kurk hakkasid eestlaste köögiviljaaedades levima alles 20. sajandi algul. Vürtsi- ja maitsetaimed esinesid vanasti eelkõige mõisaaedades, eestlased on neid vähe kasvatatud (eelkõige aedtill). Puuvilju ja marju hakati Eestis kasvatama keskajal. Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja mõisaaedade haruldused
-sinavusseened -hallitusseened Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil. Ka visuaalsel teel saab paljutki öelda. Näiteks kõige ohtlikum seen, majavamm on väga tugeva niidistikuga, võivad olla kuni sõrme jämedused ja katki murdes praksatavad. Putukad: Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes toituvad puidust, samas kui mardikad kaevuvad puitu, et sinna viia vastse munad. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet. Puidukahjurid võib jagada kolme rühma niiskuselembuse järgi:. Toore puidu putukad Üraskid ja puukooremardikas Kuiva puidu putukad Majasikk, toonesepp, sinisill, raudsepp Kõdu puidu putukad Kõdusikk Kuigi toore puidu putukad ja kõduneva puidu putukad võivad paljudele inimestele suurt
(http://www.zbi.ee/satikad/putukad/) Mardikalised(Coleoptera) Mardikaliste keha on kõva kattega. Nende tugevatel eestiibadel pole tiibadele iseloomulikke sooni. Need on kattetiivad, mille pind on sile või aukude, ribide või kühmudega, mis sageli moodustavad ridasid. Kattetiivad kinnituvad keskrindmikule, nad katavad mardika tagakeha, kesk- ja tagarindmiku. Mõnikord on eestiivad lühenenud ja jätavad suure osa tagakehast katmata. Mardikate eesrindmik moodustab seljapool tugeva eesselja. Mardikalised võivad elada väga erinevates elupaikades: kõrbekuumuses ja vees, niiskes pinnases ja kõdus, puidus ning taimede võrsetel, isegi värskes sõnnikus ja laipades. Veelgi enam, nad saavad oma elukohast kärmelt välja ronida ja mujale lennata. Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu märgumise ja vigastuste eest. Kui mõnes kohas pole täiskasvanud mardikaid, võivad seal elada nende vastsed
vastne. (Putuktoiduliste-powerpoint-m61566.html) 4 (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tismoone.html) (http://guaminsects.net/anr/content/crb-life-cycle-diagram) Joonis 1. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) täismoone 3. Põrniklaste alamsugukond Põrniklasi jagatakse mitmeks alamsugukonnaks. Neid võetakse kokku aga kaheks suureks rühmaks. Esimene suur rühm on mardikad (Laparosticti). Nende tundlanups on üleni või siis osaliselt kaetud väikeste tolmjate hallide karvakestega. Selle rühma vastsed või valmikud on need, kes toituvad erinevate loomade väljaheidetest, vähesed neist eelistavad taimi või on spetsiifilise eluviisiga. Ühed tuntuimad esindajad on Roojasitikad (Aphodius), keda võib kahate pea igas mitte täiesti ära kuivanud hobuse või veise väljaheite hunnikus. Kõige tuntuimate mardikate hulka kuulub ka Sitasitikas (Geotrupes stercorarius)
............................. 16 20.Kartulivähk : Eestis leiti üle kahekümne aasta jälle kartulivähi juhtum, 14.08.2009........................................................................................................... 17 2 1.Sissejuhatus Kartulit (Solanum tuberosum) peetakse maailma üheks tähtsamaiks toidukultuuriks. Seda tõendavad mitmed faktid. Nimelt kartulit kasvatatakse ja peetakse tähtsaks enam kui 130 riigis. Toiduks tarvitab kartulit vähemalt üks miljard inimest maailmas (Compendium of Transgenic Crop Plants, J.M.Bradeen, USA). Üks kolmandik maailma kartulist toodavad arenguriigid (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu) Kartuli täpne kultuuristamise perioodi kohta jääb info puudulikuks. Teada on, et Solanum tuberosum pärineb Lõuna-Ameerikast. Teistesse maailmajagudesse hakkas levima
Sügiskünni puhul tuleks künniviil keerata võimalikult suure nurga all ümber, et õhu ja mulla kokkupuude oleks maksimaalne, mis aitab kaasa tüü ja põhu lagunemisele. Künnisügavus võiks olla teraviljade puhul maksimaalne. Sügiseste põllutöödega peaks olema valmis saanud oktoobri lõpuks, mida hiljem künda, seda paremini toimib umbrohu tõrje ning põhulagunemine. Teraviljade külviaeg on võimalikult varajasel kevadel, töödega võib alustada kohe, kui muld traktorit kannab ning muld ei kleepu mullaharimisriistade külge, märjale mullale tehtud kahju võib olla ära pikaajaline. Kevadtööd algavad künniga, mis kobestab kogu põllupinna sügavuti ning peab põllu valmis külvieelseteks töödeks. Külvieelne mullaharimine, on oluline, sest see kobestab mulla, tagades hea veevarustuse ja loob sobiliku seemnealuse, samuti viib see väetise mulda ning tõrjub umbrohte. Põllul tehtavate tööde valik oleneb mullastikust ning külvatavast kultuurist
kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks. Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan. Imetajatest võiks välja tuua mingi ehk ameerika naaritsa, kährikkoera, ondatra ning rotid ja koduhiired. (Kangur jt 2005) Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky) (joonis 1) kuulub sarikaliste sugukonda, on
kaasneda nende ülekasvamine ja talveks ettevalmistumise hilinemine. 7.Taliteraviljade kevadised hooldustööd (относиться и к suviteraviljad) Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad. 8. Talirukki omadused Ta on soojuse vähenõudlik. Seemned idanevad 1-2C juures. Ta on kõige külmakindlam teravili. Niiskuse ja mullatoitainete sisalduse suhtes on rukis vähenõudlik. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 35* külma. Paremad mullad rukki kasvatamiseks on liivsavi-ja savimullad. Rukis talub hästi ka happelist reaktsiooni. Rukis on tuulte abil risttolmleja. 9. Nimeta kiukultuure ja kuidas neid rühmitatakse Lina, puuvili, kanep
· Püüniskultuurid Manipuleeri kahjuri arvukusega. Nt rapsi varasem sort ribana põlluservas meelitab hiilamardika enda peale, seal teed mehhaanilise tõrje, ja põhipõld jääb kahjustamata ja ka tõrjumata. On ka taimi, mis meelitavad kahjuri endale, kuid kahjur pole sellel võimeline arenema (raps ja Raphanus sativus e aedrõigas). · Väldi võõrliike · Meie oludes puuduvad neil looduslikud vaenlased, seega saavad piiramatult paljuneda. Nt kartulimardikas · Taimekahjustajateseire!!! Pidev jälgimine võimaldab õigeaegselt tõrjemeetodid kasutusele võtta Kahjurite arvukuse ja kahjustuse hindamisel hinnatakse kahjuri tekitatud kahjustuste astet või kahjuri esinemist ( Maapinnal liikuvate kahjurite arvukuse hindamine 25x25 cm traatraame, arvutad ümber tk/m2 ( Taimedel olevad kahjurid loetakse proovitaimedelt ( Kahapüük ( Mullas olevate loendamiseks tehakse kaeved, muld
...................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid........................................................................................................... 10 6.1Suvinisu ...........................................................................................................................10 6.2 Kartul ............................................................................................................................. 11 6.3 Raps.................................................................................................................................12 6.4 Maasikas..........................................................................................................................13 7.Kokkuvõte..............................................................................
kes rikuvad tooteid rohkem kui nad neid söövad. Enamik toidukahjuritest areneb ja paljuneb eriti hästi kuivades taimsetes toodetes. Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kannavad endaga kaasas munakurna, milles munadest arenevad vastsed. Vastsete koorumise ajaks jäetakse munakurn kuhugi sooja kohta. Vastsed on väliskujult sarnased täiskasvanud putukatega, ainult väiksemad
2. Putukkahjustused Eestis on väga palju erinevat liiki mardikalisi, kes kahjustavad puitu. Neist levinuimad on tooneseplased, siklased ja kärsaklased. Kahjurite munadest kooruvad vastsed, kes närivad puidus käikusid ja kahjustavad seeläbi puitmaterjali. 2 Tooneseplased ehk puidukoid Toonesepp on meil kõige levinum puidukahjur. Eestis on neid leitud 28 liiki. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi 4–8 mm pikkuse silindrilise kehaga mardikad, kelle vastsed toituvad puidust. Emased mardikad munevad puitu 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Nendest väljunud vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge usja keha ja kolme paari lühikeste jalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. 2–3 nädala pärast nukust väljunud mardikas närib puitu ümmarguse 1–5 mm väljalennuava
Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n�
nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad · Vagel. Kärbse vastne on vagel. Ilma peata ja ilma jalgadeta. Valkjad, erneva suurusega. · Vageltõuk. Vastne, kellel on hästi arenenud pea, aga jalgu ei ole. Ürask (maha kukkunud kuuse koore all, lame pruuni peaga). Üraskulaste vastne. · Tõuk. Komposti hunnikus. Pea ja kolm paari rindmiku jalgu. Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. · Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne. · Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaablastel. · Villakvastne. Lepatriinu. · Nukk täismoondeliste putukate vastsed jäävad viimases kasvujärgus liikumatuks, lõpetavad toumise ja pärast viimast kestumist muutuvad nukuks.
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
Iseloomustus: … Ülesanne 2. Putukaid on maailmas loomadest kõige rohkem. Kirjuta, millised kohastumused ja kuidas aitavad kaasa nende laiale levikule. Kirjuta 4 vastust. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta loetelus olevad putukate nimetused tabeli õigesse lahtrisse. Tabelis on 4 veergu ja 2 rida. Loetelu: Päevapaabusilm, toakärbes, kodumesilane, käätsusikk, laanekuklane, veiseparm, admiral, hallasääsk, pääsusaba, herilane, sirelane, pähklikärsakas, pargijooksik. Liblikad Mardikad Kahetiivalised Kiletiivalised 3.2. Kirjuta vähemalt üks tunnus, mille poolest kahetiivalised erinevad kiletiivalistest. --- 17 Ülesanne 4. 4.1. Tõmba joon alla nendele putukatele, kes imevad verd. Toakärbes, põdrakärbes, lihakärbes e porilane, kihulane, hallasääsk, surusääsk, parm. 4.2. Miks vajavad pistesääsed verd? 4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed? 4.4
Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud ja õhurikas maatükk. Maasikas võib kasvada kõigil muldadel, kuid kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8.
küljelt); 3) läbitunginud valgus: tungib läbi võrade; 4) alumine valgus: peegeldub vee- või maapinnalt; Aluspinnale või esemele jõudnud valgusest osa neeldub, osa peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks. Albeedo sõltub pinna iseloomust, päikese kõrgusest jt. teguritest. Näiteks kuiv muld peegeldab tagasi 18...24 %, märg muld 11...16 %, liiv 18...40 %, lumi 30...95 % temale langevast valgusest. Taimkatte albeedo oleneb liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30 %, kuusik 18 %, põllukultuurid 10...35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök).
(Wikipedia, 2011) Mardikalised(Coleoptera) Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 58 miljonit liiki. Eestis on leitud 3073 liiki, kuid neid arvatakse leiduvat vähemalt 3400[1]. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis. Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib'). Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega
niiskusesisaldus. Sarnane nähus esineb ka Maal, kus kasvuhoone seina ja katust asenad atmosfäär. Päikesekiirgus langeb läbi selle maapinnale ja muutub osaliselt soojuseks. Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid. Seetõttu on Maad ümbritsevas õhukihis temperatuur korgem kui väljaspool atmosfääri. Tänu sellele on Maal piisavalt soe ja elutingimused organismidele sobivad. 38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon. Muld on vajalik ökosüsteemide funktsioneerimiseks ja taimekasvatuseks. Muld on ka oluline vee filtreerija. Mulla moodustumine ja taastumine on väga aeglane. Seepärast on olulibne selle säästev kasutamine: tuleb vältida mulla erosiooni, liigset väljakurnamist, saastamist keskkonnamürkidega. Mürgid on keemilised ühendid, mis organismi sattunult põhjustavad elutalituses olulisi häireid või surma.
annaabi.ee 
