Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


PÕRNIKLASED (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

PÕRNIKLASED
(Scarabaeidae)
Referaat
Tartu 2015
Sisukord



Sissejuhatus 3
2. Liigi Bioloogia 4
2.1 Vastsed ja valmikud 4
2.2 Arengubioloogia ja paljunemine 4
3. Põrniklaste alamsugukond 5
4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) 7
5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) 7
6. Ohud ja vaenlased 8
7.Tähtsus 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10



Sissejuhatus


Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade põrniklaste sugukonnast Eestis. Põrniklaste sugukond kuulub loomade riiki, lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi ja mardiklaste seltsi. Eestis on põrniklasi üle 70 liigi. Tuntuimatest neist on Harilik maipõrnikas (Melolontha hippocastani), Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) ja Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis).

2. Liigi Bioloogia

Põrniklasi esineb mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit). Neid on nii jässakate, kui kalameljate tunnaldega ( http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rniklased ). Põrniklaste lõuad ei ole pealtvaates nähtavad (M.Chinery.2005). Põrniklastele on iseloomulik tundlanups, mille lehekesed võivad tihedalt liibuda üksteisele või lahkneda lehvikukujuliselt (H. Remm .1984). Jalad on neil suured ja võimsad. Sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne (wikipedia.org). Kattetiivad neil tavaliselt ei kata viimast seljalooget, altpoolt on tagakehal nähtavad 6-7 lüli (loomade elu). Enamasti on nad hea lennuvõimega (M.Chinery.2005).Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad , ka süsimustad. Õitel toituvad põrnikad on värvikamad (wikipedia.ee). Enamik põrniklatest toitub taimedest või mitmesugustest lagunevatest taimedest, väga harva söövad nad loomset päritolu aineid (H.Remm.1984).

2.1 Vastsed ja valmikud

Põrnikate valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Põrniklaste vastsed on valged, paksud, kõvera kehaga tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades. Sitikate valmikud ja vastsed elavad mullas või sõnnikus ja toituvad peamiselt loomade väljaheidetest. Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
PÕRNIKLASED #1 PÕRNIKLASED #2 PÕRNIKLASED #3 PÕRNIKLASED #4 PÕRNIKLASED #5 PÕRNIKLASED #6 PÕRNIKLASED #7 PÕRNIKLASED #8 PÕRNIKLASED #9 PÕRNIKLASED #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wupsidopsi Õppematerjali autor

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
odp
Põrnikad
14
pptx
Maipõrnikas
10
docx
Parmlased
22
ppt
PARMLASED
96
doc
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
28
docx
Putukad
31
doc
9-kl bioloogia eksami kordamismaterjal
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun