Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INTERVJUU KOOSTAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, facebook, reklaamid, postimees...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat. Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem. Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvalitatiivsed uurimismeetodid Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs esinduslikud, suured Etnograafiline numbrid, palju objekte. uuring
Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine. Andmete redutseerimine ehk (koondamine) Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) • Muutuja – mõõdetav ja varieeruv • Sõltumatu muutuja – põhjustab muutuse; sõltuv muutuja – see mis on mõjustatud.
Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning
5. Kava (või ka varasema teema) täpsustamine ning hüpoteesi(de) püstitus. Materjali läbitöötamine ja refereerimine jätkub ning töö käigus vüib tekkida vajadus algset teemat muuta või täpsustada, uusi materjale otsida ja läbi töötada. Töö eesmärgist lähtuvalt püstitatakse hüpotees(id). 6. Andmete kogumine uurimise jaoks. Andmekogumiosmeetoditeks on intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, test või võrdlus. Kui palju peaks uurimistöö jaoks materjali olema, sõltub sellest, mis tööga on tegemist. Andmestik on piisav siis, kui autor saab selle põhjal midagi väita ja järeldada. Andmeid kogutakse nii palju, et neid jõuaks ka analüüsida. Näiteks emakeele olümpiaadil on õpilauurimuse materjali suuruseks välja pakutud sada sõna või väljendit
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine
uurimisküsimuste täpsem fookustamine, mis võib viia muutusteni üldises arusaamises analüüsitavatest tekstidest. 25. Mis vahe on üldkogumil ja valimil ja kuidas need kaks on omavahel seotud? Vt lehelt- küs 17 26. Palun kirjelda, mis vahe on sagedustabelil ja risttabelil. Vt küs-lehel 24. Sagedust näitab mitu korda tunnuse mingi väärtus v väärtuste klass antud tunnuses esineb. Risttabel võimaldab koostada kokkuvõtteid mitme tunnuse järgi. 27. Nimeta intervjuu kuldreegleid (vähemalt 2). Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmatähtis: enese järel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on
Enne probleemi täpsemat sõnastamist (probleemipüstitus) on sellele loodud taust töö teoreetilises peatükis. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused Kui probleem/küsimus on püstitatud, sõnastatakse selle alusel töö eesmärk ja uurimisküsimused või uurimisülesanded. Peamine uurimisküsimus võib tulla otseselt probleemipüstitusest. Probleemi, eesmärki ja uurimisküsimusi omavahel kooskõlastades täpsustatakse uurimuse fookust. 3. Intervjuu kava Intervjuu kava koostatakse nii, et selle abil saaks vastused uurimisküsimustele. Üliõpilastöös on kasulik kavandada intervjuu temaatiliste plokkide kaupa, nii et igale uurimisküsimusele aitab vastuseid leida üks vastavat teemat käsitlev küsimuste plokk koos vestluse käigus tekkivate lisaküsimustega. Sellist intervjuud nimetatakse poolstruktureerituks. 4. Intervjuu läbiviimine Poolstruktureeritud intervjuud tuleb alustada väikese soojendusvestlusega, oma töö eesmärgi
kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35. näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta. - Akadeemia nr2. lk 63-84. näide3: Kaareste, Norbert 2007. Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3. 13.11.15 Ülesanne 1 1. Käo, Aimar 1997. Looduse rüpes. Tallinn: Kirjastus Koolibri (Käo 1997); 2. Leok, Meeli, Eda Immer, Jaanus Juga, 2011. Arvuti kasutamise võimalusi koolis. - Uus õppimine. Tallinn: kirjastus Koolibri; 3. Miller, Mihkel. Kuidas suhtuda meie haridusreformi?- Delfi. 4. www.meieriik.ee 5. - 6. Petzoldt, Leander, Hiiemäe Reet 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Folkloori Instituut. 7. -
· selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist) · intrigeerivad, õpilasele/kogukonnale olulised · mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi) · olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida) 4. Kui andmed kogutakse ise, tuleb valida kogumismeetodeid: a) Vaatlus b) Eksperiment c) Intervjuu d) Ankeetküsitlus e) Päevikumeetod f) Hinnanguskaala Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised: · Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust · Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit · Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib
probleemiks see, uurija läheb probleemi sedavõrd sisse, et see hakkab mõjutama uurimise objektiivsust ja selle interpreteerimist. Selle objektiivsust võidakse nt kontrollida teiste meetodite abil. 2) Teatakse vaatleja tegevuse kohta. Nt kui on tegemist küllalt pikaajalise vaatleja juuresviibimisega, siis lakatakse tema mõjul oma käitumist muutmast. 3) Vaatleja osaleja nt intervjueerija vaatleb ju samuti inimest intervjuu käigus. 4) Vaatleja samuti nagu kõrvaltvaatluse korral, kuid antud juhul vaatleja ei tea seda, mis on uurimisobjektiks ja eesmärgiks. Ta suhtleb uuritavatega sedavõrd palju nagu nõuab situatsioon. Osalusvaatluse üheks modifikatsiooniks on ka stimuleeriv vaatlus, mille käigus uurija loob eksperimentaalse situatsiooni selleks, et paremini välja selgitada objekti seisundit, mida tavalises olukorras ei ole võimalik vaadelda. Objektide ja situatsioonide
Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt (intervjuud töötajatega). Selles etapis küsitleti kokku 25 inimest. Intervjueeriti 13 kinnipeetavat viiest erinevast eluosakonnast (sh üks vabanenu), kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja üks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid. · Struktureeritud intervjuud Struktureeritud intervjuudes (SI) kasutatakse vastusevariantidega küsimustikke. Need tuleks läbi viia vähemalt 20 inimesega, eriti sellistega, kel eeldatakse olevat ulatuslikud
Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste · · Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja raport - 15 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 10 võimekuste alase uuringu läbiviimine Kvalitatiivne uuring 25% · · Intervjuu frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport 20 Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 · Empiirilise töö raames valmistatakse ette · Eksam 35% (tulemusele vähemalt 51%) · Seminarid 15% küsimustik, kogutakse andmeid ja
Sotsiaalne eksperiment Ei tohi kasutada mitmeti mõistetevaid väljendeid (nt. rahuldav, mõnikord, Küsitlus mitu korda); 7. Kuidas luuakse õige küsitluse meeleolu intervjuu ja ankeet küsitluse puhul? Vältida ’’tavakeelt’’, luulet (keel peab olema kuiv, igav); Intervjuu puhul: enda tutvustus, nõusolek, uuringu eesmärgi tutvustamine, ei sinatata vaid teietatakse, Mitte kasutada vastusevariantides järjestamist (järjesta vastusevariandid, keelatud on käsutamine, mitteverbaalne suhtlus, neutraalne huvi
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
(4/2010) ja Roman Toist (2/2011)) ning artikkel Estonia kontsertklaverist (1/2011). Kultuuri ja Elu heaks töötab ajakirjanik Aino Siebert, kes elab Saksamaal. Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga. Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)).
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .......................................
& AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide: SISASK, U. & KAHRO, A. Astroloogia ennustab minevikku. - Loodus. 2003/3, lk 10- 13. · Artikkel ajalehest: AUTORI NIMI, Initsiaali(id). Artikli pealkiri. - Ajalehe nimi kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: KUMBERG, K. Nali on meie ainuke tõeline kaitseingel. - Postimees. 2003, 30.05 13 · Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: (A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).- Eesti Päevaleht. 2003, 24.02 · Artikkel teatmeteosest: Nimetus. Teatmeteose nimi kaldkirjas. Köite number.
Mõistet on kasutatud ka teiste ebatavalist turundustegevuste (skandaalsed sõnumid, laternapostidele kleebitud teated) iseloomustamiseks, mis pole aga õige. Nakkusturundus on ikkagi teadlikult ettevõtte turunusstrateegiasse haaratud tegevus (Luik, 2008: 129). 2. MEEDIUMID Parimateks meediumiteks ehk nakkusturunduse vahendajateks on võrgustikud, mis on kiired, odavad ja populaarsed. Parim lahendus on muidugi veeb, eelkõige sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud nagu Facebook, MySpace, Twitter jne. Lisaks sotsiaalvõrgustikele on kasutusel ka e-maili ja kiirsuhtlusprogrammide vahendusel leviv nakkusturundus ning muidugi ka kõige vanem ja klassikalisem meedium: inimene, nimelt siis suust suhu leviv reklaam (Luik, 2008: 130). Ideaalis on võrgustike kaudu toimuv kampaania nii tõhus, et jõuab peavoolukanalitesse uudislugude ja saatelõikude kaudu ehk ajakirjandusliku sisu osana. 2.1 Populaarseimad meediumid
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega,
........................................................................................................................2 1. SOTSIAALMEEDIA OLEMUS JA RAKENDAMINE TURUNDUSKANALINA.............3 1.1. Sotsiaalmeedia olemus..............................................................................................................3 1.2. Sotsiaalmeedia rakendamine turunduskanalina.....................................................................4 1.3. Sotsiaalmeediavõrgustik Facebook..........................................................................................6 2. FACEBOOK TURUNDUSKANALINA................................................................................8 2.1. Facebooki fännilehed................................................................................................................8 2.2. Facebooki postitused.................................................................................................................9 2.3
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ....................................
hulgast. Need variandid võivad piirduda vaid "jah ja "ei"ga. Neid on lihtsam eelnevalt kodeerida (numbritega tähistada), mis omakorda hõlbustab andmete analüüsimist. Puudus oht, et ükski etteantud vastuste variandid ei lange kokku vastaja seisukohaga. Lisades "Muu" vastus, saab seda probleemi küll leevendada, kuid tavaliselt vastajad piirduvad etteantud vastuste kasutamisega. 2. Intervjuu, selle erinevad vormid, eelised ja puudused. Intervjuu olemuselt isiklik ja sõbralik andmete kogumise meetod. Isikud, kes ei taha kvantitatiivses küsitluses osaleda, võivad nõustuda intervjueerimisega. Samuti on see oluline küsimuste korral, mis on loomult konfidentsiaalsed, piinlikkust tekitavad vms. Intervjuu käigus on võimalik koguda rikkalikult andmeid, kusjuures selleks kulub küllalt vähe aega. Struktureeritud e
individuaalsest meediapäevast ning üldistest harjumustest. Alustame essee autorist. Essee autor on 19-aastane Tartu Ülikooli üliõpilane, kellel on alati ligipääs nutivahendite kaudu veebiportaalidele ning internetile, kust ennast varustada uudiste ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul, kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide sirvimise ning pilkupüüdvate uudiste lugemise järel algab faas, mis kestab päeva lõpuni, ning see on sotsiaalmeediakasutus. Siia alla käib Facebooki tihe sirvimine, Twitteri feed’i jälgimine ja teised sotsiaalvõrgustikud
Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja lehekülg(küljed). Talts, L. Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 28.06.2008, lk1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. The New York Times, 15.03.1989, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). Postimees, 16.09.2006, lk 2. c) artiklid kogumikus Artikli autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisada lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees). 25 Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999/ Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117
Head küljed: kõige odavam meetod, ei nõua suurt ettevalmistumist ega kellegi koolitamist. Seda saab läbi viia väga suurte hulkadena. Halvad küljed: tagasi laekub palju vähem ankeete kui välja saadame. Kasutatakse: uuritakse nt kuidas on õpilased rahul koolis õpetatuga. Intervjuu on meetod, mille puhul intervjueerija vestleb vahetult intervjueeritavaga, vastajaga. Eristatakse standarditud intervjuud (küsimused ette sõnastatud) ja standardimata intervjuu (kindlaks määratud ainult teema mis intervjueeriat huvitab) 9) Mida mõistate representatiivsuse all? Representatiivsus üldkogumine vähendatud mudel. See on see, et meie valim oleks esinduslik e. meie poolt küsitletud inimeste seas on proportsionaalselt samapalju põhitunnuste järgi nagu suures koguses. Esindab üldkogumi põhitunnuseid samas proportsioonis. Võime tunnuseid üldistada. 10) Ankeedile esitatavad nõuded.
4. Esimene kandidaatide valik e. Sõelumine saadetud dok. alus : a) sobimatud kandidaadid b) arvatavasti sobimatud c) sobivad kandidaadid 5. Sobimatutele kandidaatidele tehakse kohe äraütlemiskirjaga, telefoni kõne. 6. Sobivatele kandidaatidele tehakse kutse intervjuule (meili või telefoni teel). 7. Kandidaadid täidavad personaliotsingu ankeedi ja korraldavad intervjuu ( neid võib olla mitu. 8. Vajadusel korraldatakse testimine. 9. Vajadusel korraldatakse tasuta uuring (soovituste analüüs) 10. Lõppvestluse vahete juhiga, kes teeb pakkumise ( töölepingu punktide arutelu) 11. Saadetakse äraütlemiskirjad valituks mitteasutunud kandidaatidele. 12. Tööle vormistamine (tööleping jt dok.) 13. Uue töötaja adopteerimise jälgimine ja toetamine, mentori määramine. 3) Kutsed pidulikele vastuvõttudele.
.............................................................................................7 1.4 Näituse "Eesti Pressifoto 2011" arvustus..................................................................................8 2. UURIMUSLIK OSA.....................................................................................................................9 2.1 Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutööde analüüs...............................................................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres Puttinguga............................................................................11 3. KÜSITLUSE TULEMUSED.......................................................................................................14 KOKKUVÕTE SUMMARY ALLIKMATERJALID LISA 1. Küsitluse ankeet LISA 2. Intervjuu algkuju LISA 3. Pildid SISSEJUHATUS Igas ajakirjas ning ajalehes on oma osa pressifotodel, mis mängivad suurt rolli ajakirjandusliku info edastamisel
Kohtuekspertiisi intervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt NICHD (National Institute of Child Health and Human Development) protokolli alusel ning uurimuses osales 40 6-13aastast last, kes olid kõik väidetavalt seksuaalkuriteo ohvrid. Kriteerium, mille alusel lapsed katsesse valiti oli, et laps pidi olema ühe seksuaalkuriteo ohver, mille kahtlusalune oli keegi väljastpoolt perekonda. Muid kriteeriume katses osalemiseks vaja ei olnud. Igat last küsitleti kaks korda ning kahe intervjuu vahel oli lühike paus (30 min.). Mõlemat intervjuud tegi lapsega sama uurija. Kokku osales uurimuses 22 uurijat, kes kõik sooritasid 1 kuni 6 intervjuud. Süüdistused kahtlusalustele olid seksuaalne paljastus/eksponeerimine (N=12), seksuaalne puudutus riiete peal (N=14) ja seksuaalne puudutus riiete all (N=14). Enamus kahtlusalused olid võõrad (N=30), ülejäänud olid lapsele tuttavad (N=10).
juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist. Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik sisult kvalitatiivseid andmeid kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud kvantitatiivsete meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine ju sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest andmetest vaid üldisi
annaabi.ee 
