Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maiu Nurka
Õppematerjali autor
...........................................................7 Diskursusanalüüs.................................................................................................................. 10 Etnograafia............................................................................................................................13 5. loeng - Eetika........................................................................................................................ 13 Uurimiskava koostamine.......................................................................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng.......................................................................................................................
Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat. Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem. Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvalitatiivsed uurimismeetodid Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs esinduslikud, suured Etnograafiline numbrid, palju objekte. uuring
Uurimistöö etapid I: uurimisdisain Uurimisidee Uurimisprobleem Esialgsed uurimisküsimused või eesmärgid Töö kirjandusega Uurimisküsimuste/ uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine Teema kitsendamine Uurimis-strateegia valik (kvantitatiivne/ kvalitatiivne; longituud/läbilõike; võrdlev-/juhtumiuuring) Andmekogumis meetodi paikapanek Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisinstrumendi disainimine (nt.küsimustik) Uurimisdisain ehk uurimiskujundus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele. • Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele vastamiseks, milliste meetodite ja strateegiatega neid koguda ning analüüsida • Sisaldab: – Uurimisprobleemi sõnastamist
eesmärgid 4) Töö kirjandusega 5) Teema kitsendamine 6) Uurimisküsimuste / uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi täpsem formuleerimine 7) Uurimis-strateegiavalik (kvantitatiivne / kvalitatiivne; longituud / läbilõike; võrdlev-/ juhtumiuuring) 8) Andmekogumis meetodi paikapanek 9) Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine 10)Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik) 11) Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisdisain ehk uurimiskujundus Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastused püstitatud uurimisküsimustele. Sisaldab: Uurimisprobleemi sõnastamist Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) Uurimisstrateegiat Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
KVANTITATIIVNE UURING Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades, kus fenomeni on varasemalt uuritud, kuid empiirikat ei ole piisavalt. Uurija kogub andmeid peamiselt küsimustike abil. Küsimuste liigid: · Vabavastusega küsimused · Valikvastusega küsimused · Skaala küsimused Likert-skaala (näiteks 5 - täiesti nõus ... 1 - ei ole üldse nõus) Küsimustike koostamine: · Küsimused lihtsas keeles ja lühidalt. · Üks küsimus korraga (üks mõõde). · Küsimused võimalikult täpsed ja konkreetsed. · Küsimus ei tohi olla suunav. · Küsimused viisakas ja sõbralikus toonis. · Küsimuste järjestus loogiline, teemade kaupa: eespool üldisemad ja kergemad küsimused, järgnevad keerukamad ja spetsiifilisemad. · Tõlkeküsimustikus otsetõlge pole alati võimalik, tuleb arvestada kohaliku keele ja kultuuriga.
t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist). Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata.
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid