EESTI AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Finantsjuhtimine Reklaamiõpetus Ülle Stamberg Internetireklaam, selle eelised ja puudused Referaat Õppejõud: J.Tarnasinskaja Tallinn 2011 Sissejuhatus Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline, randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Tänapäeval on internetireklamil suured eelised võrreldes mistahes teiste reklaamitüüpidga. Üks esimesi asju, paljud ettevõtted tegid majanduslanguse ajal on vähendati rahasid reklaamkulutustele. See on sagely ajutine reaktsioon, mille eesmärk oli kulude kokkuhoid lühiajalises perspektiivis. Standard majanduslanguse esimene asi, mis tavaliselt mõjutatud on offline reklaamile kulutada.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis..........
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.......................................................................6 1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia....................................................................9 2
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
turustaja või firma esindus. Otsese ekspordi erinevused kaudsest ekspordist: ● tootjal on võimalus ise turgu valida; ● eksporti teostab tootja ise, mitte selleks volitatud organisatsioon; ● tootja ekspordiosakond vastutab turustustegevuse ja dokumentide vormistamise eest. Otsese ekspordi eelised kaudse ekspordi ees: ● suurem müügikogus ja kasum; ● tugevam kontroll rahvusvahelise turunduse plaanide (turustus, hind, reklaam, teenindus jne) koostamise ja täitmise üle; ● kiirem ja kvaliteetsem tagasiside; ● suurem turunduslik rõhuasetus toote omapärale; ● parem võimalus kasutada tootja kaubamärke, patente ja muid mittemateriaalseid väärtusi; ● võimalus omandada rikkalikum kogemuste pagas rahvusvahelises turunduses. Ettevõte on kaudseks eksportijaks, kui tema toodangut müüakse välisturul kodumaiste vahendajate kaudu
Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Surmaoru mõiste. • Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused) – samas paljud alustavad koduettevõttena, mõni üksik ehitab või ostab kohe hoone. • Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne ost (kaalu ka renti kui võimalik). • Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. • Töötajate palkamine ja väljaõpe. • Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud sidele, energiale, transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast 34. Finantseerimisallikad ettevõtte rajamisel. Omakapitali investeeringute ja laenude eripära. Finantseerimisallikad: 1. Isiklikud vahendid. 2. Sugulaste ja sõprade vahendid. 3. Ettevõtluse tugisüsteemi toetus. Ka konkursid jms. 4
ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sealhulgas oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid
suvalisest kompuutrist ja kohalikus ettevõttes. (brauseri) suvalise veebilehitseja Selle asemelabil.ostetakse vastavalt Interneti teenusepakkujalt Näiteks aitabendale sellelemingi osa tublisti salvesturuumi kaasa ja serverivõimsust—pilveressursse ka varsti ilmuv Internet Explorer 9, mis toetab samutikasutatakse HTML5 uutaga vastavalt vajadusele. web-standartit Maksmine ja mis kasutab 'hardware acceleration'toimub kuupõhise (riistvara arveldusega kiirendamise) ja makstakse ainult reaalse teenuse funktsiooni...
Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% Palgatöötaja motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40% Tööhõive stabiilsus 35% Kindlad töötunnid 16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 13% GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Liftikõne olemus ja nõuded sellele. Otstarve
J. F. Kennedy. Need on järgmised (vt Joonis 1): õigus turvalisusele; õigus valikule; õigus olla kuuldud; õigus olla informeeritud (Meel 2003: 77). ÕIGUS TURVALISUSELE, ÕIGUS VALIKULE, ÕIGUS OLLA KUULDUD, ÕIGUS OLLA IFORMEERITUD POSTIIVNE ÕIGUS garanteeritakse NEGATIIVNE ÕIGUS ei keelata REKLAAM KUI INFO ERIJUHTUM 8 KORREKTNE, AUS EKSITAV POTENSIAALSELT EKSITAV Joonis 1. Tarbija põhiõigused (Meel 2003: 78) 9 Tarbijat tuleb kaitsta ebaausate tootjate, vahendajate, müüjate ja teenusepakkujate tegevuste eest. Kaitsmise all mõistame eksitava reklaami vältimist, kontrolli
Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 4. Startup-ettevõtete mõiste.
Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaates 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40% Tööhõive stabiilsus 35% Kindlad töötunnid 16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 13% GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Äriidee kolm võtmeküsimust. Kes on tarbijateks? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena?
Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaates 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40% Tööhõive stabiilsus 35% Kindlad töötunnid 16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 13% GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Äriidee kolm võtmeküsimust. Kes on tarbijateks? Keda nähakse ettevõtte toodete potentsiaalsete tarbijatena?
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks
üldisel turismistrateegial või arengukaval ja mille ülesehitamiseks on J. R. Brent Ritchie ja Geoffrey Ian Crouch pakkunud erinevaid võimalusi: · identifitseerida strateegilised sihtturud vastavalt potentsiaalse kliendi soovidele ja käitumisele; · mõõta turismisihtkoha tuntust ja kuvandit; · luua turismisihtkoha margikujunduse põhimõtted; · panna paika turismisihtkoha positsioon sihtturgudel; · arendada logod, reklaamid, müügiedendus brändi toetuseks ja positsioonimiseks; · panna paika tegevuste ajakava; · määrata kõige efektiivsemad viisid oma toodete ja teenuste kättesaadavaks tege- miseks (Ritchie et al 2000). Sageli ei lähtuta turismisihtkoha turundamisel strateegia ülesehituse teoreetilistest põhi- mõtetest. Võrreldes konkurentidega jäävad enamasti puudulikuks hindamine ja kontroll. Arvestatakse riikliku finantseerimisega, selmet lähtuda tegelikest vajadustest. Turundus-
· Objektide terviklik tajumine: taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik, hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta. · Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi. See annab teavet, millest alustada, kust abi saada ning milliste raskuste ja eripäradega tuleks arvestada käesolevas töös käsitletud Taani riigis.
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
8 ja teemapark iseenesest on väärtuslik. Veel peetakse oluliseks teemapargi puhtust, atmosfääri, toidu kvaliteeti ja mitmekesisust. (Geissler, Rucks 2011: 134) Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine, üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse, ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna. (Johns, Gyimòthy 2002: 328, 330) Ka Bigne, Andreau ja Gnoth (2005: 832) märkisid ära, kui oluline on vältida kliendi ootuste mitte täitumist - rahulolu on tugevalt seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt
2) tulevasel ettevõtjal ei ole teadmisi uuringute korraldamise põhimõtetest; 3) toode ja teenus on niivõrd uuenduslikud, et tarbija ei suuda küsitlusel anda adekvaatset infot; 4) küsitluskulud on oluliselt suuremad kui ettevõtte käivituskulud. Turu-uuring ei pea tingimata olema küsitlus. Valdkonna perspektiivile saab anda hinnangu ka statistilisi näitajaid ja piirkonna arengukavu uurides. Nende materjalide leidmiseks sobib kõige paremini internet. Silmas tuleb pidada seda, et internetifoorumeid siiski usaldusväärseteks andmeallikateks ei loeta. Enne äriidee lõplikku välja valimist on soovitav läbi vaadata äriplaani ülesehitus. Tuleb veenduda, et põhjaliku sisulise osa kirjutamiseks on piisavalt teadmisi ja informatsiooni. Kui äriplaani kirjutajale tundub, et ta on leidnud enda jaoks parima idee ning ta suudab seda ideed lahti kirjutada kõigis töö sisulistes osades, siis on ta äriplaani koostamiseks valmis. 1
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
