SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria..................................................... 6 3 INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE..........................................................................7 3.1 Testide usaldusväärsus...................................................................................
SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test................................................................................7 3.2 RPM....................................................................................................7
Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1
............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Wechler (1944: 3) definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu. Ühe järgi kujutab intelligentsus endast kohanemisvõimet .Intelligentsust mõjutab pärilikkus , varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord. C.G.Morris (1993: 309-311) defineerib intelligentsust kui õppimis- ja kohanemisvõimet. Intelligentsuse teooriad.
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus
.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
Loovust saavad arendada vanemad oma lastel, kui nad usuvad lapsesse, ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks. Samuti mõtlevad lapsega kaasa, võtavad teda samaväärsena jms.. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline)
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
perspektiivis. Kollektivistid aga peavad faktide mälu tähtsaks sügavama mõtlemisviisi ja intelligentsuse vaatenurgast. Teine näide erinevusest on vaikus. Mõnedes seltskondades peetakse seda intelligentsuse tunnuseks, kuid see kindlasti ei kehti Lääne- ja individualistlike seltskondade puhul, kus vaikuse taga tihti nähakse intelligentsuse puudust. Sternbergi uuringute järgi praegusel ajal on 3 intelligentsuse tüüpi: probleemide-lahendamisega seotud, verbaalne ja sotsiaalne intelligentsus. Mõõtes intelligentsust peab arvestama isiku vanust usutakse, et lapsed on intelligentsed, kui saavad edukalt hakkama probleemide lahendamisega, vanemaid inimesi aga hinnatakse sotsiaalse adaptatsiooniga seotud oskuste alusel. Ameerika psühholoog Howard Gardner väidab, et on mitut intelligentsust sõltuvalt inimeste tegevusalast ja iga peab olema käsitletud eraldi. Tema hüpoteesile aga seisab vastu asjaolu, et ei
mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast laieneb kogu elule. Inimene püüdleb tasakaalu ja tasanduste peale. vastandite printsiip – II Isiksus – isiksus ehk psyche. - Teadvus: ego & persona. - personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima, animus (projektsioonid). 1) Ego teadvustatud psyche osa, mõtlemine, tunded, mälu. 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious). Kompleks – emotsionaalselt küllastatud ideed. Libido investeerimine kompleksisse. 3) Kollektiivne alateadvus. Liigiline mälu, teeb inimesed sarnaseks. Seal eksisteerivad arhetüübilised reaktsioonid (teatud emotsionaalsed reaktsioonid sarnastele objektidele, stiimulitele)
hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab. Iga ülesande lahendamine annab teatud kogemuse ja selle najal on järgmiste probleemidega juba lihtsam hakkama saada.
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi
2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4
eesmärkide nimel. Käitumine, mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamist, on väliselt motiveeritud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on seotud inimese arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. Seksuaalvajaduse rahuldamine on inimese elus oluline. See tagab järglaste saamise. Homoseksuaalsus- isik, on homoseksuaalne, kui teda tõmbavad seksuaalselt peamiselt oma soo esindajad. Homoseksuaalsusel kindlaid põhjuseid leitud ei ole. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Saavutusvajaduses eristatakse püüdlust edu saavutada ja püüdlust ebaedu vältida.
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
Meelteinfo alusel (= taju liikide põhjal?): informatsioon talletub mällu erinevate meelte kaudu: · Kuulmismälu enim uuritud · Nägemismälu enim uuritud · Lõhnamälu (oluline degustaatori jaoks) · Liigutusmälu (oluline sportlase jaoks) · Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (episoodiline, protseduuriline, semantiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto Ülikoolis. Oli esmene, kes 1970-ndatel pakkus idee ja leidis ja eksperimetaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Mälusüsteemide erinevust tõestab see, et meenutamisel aktiveeruvad erinevad aju osad.
74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi? Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine (uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu) 75. Mis on mälu? Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega. Selle teeb võimalikuks psüühiline protsess mälu. Mälu on psüühiline protsess, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meelde jätmises, säilitamises ja reprodutseerimises ehk taastamises (võib öelda ka lihtsamalt: mälu on võime meelde jätta, meeles pidada ja meelde tuletada). 76
Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J. Sternberg on veel väitnud, et praktiline intelligentsus on see, mida inimesed nimetavad kaineks praktiliseks mõistuseks,
arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS Psühhomeetria on intelligentsuse, võimete ja isikuomaduste mõõtmiseks mõeldud psühholoogiliste
psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda.
Representatsioonide mõiste teatud töötlusmehhanismid esindavad mõisteid (nt ei ole mikrofon peas, aga selle mõte küll). Motivatsioonipsühholoogia võrgustik. Inimese eelistused, valikud ja toimetulek motivatsioonipsühholoogia valguses. Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja
Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala
tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis.
füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Pavlovi tingitud reflekside katse (koera peal). Esindajad Ivan Pavlov, Watson, Thorndike ja Skinner. Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene
Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad.
seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast)
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel alusel eristatakse
realiseerimata jäänud võimalusi nende elus. Vastupidi koertele on inimesed võimelised võrdlema seda, mis juhtus ja seda, mis võinuks juhtuda. Selle tulemusel on nad võimelised tundma seda erilist kurbust kahetsust. VAIMNE VÕIMEKUS Lk. 590591 Intelligentsus on üldine vaimse arengu tase. Kõrge intelligentsuse korral on probleemide lahendamine suhteliselt kerge ja tagajärjekas, s.t. viib sihile kiiresti, vigadeta ja tarbetu tööta. Intelligentsus avaldub kõige selgemini uues olukorras, kus ei saa toetuda varasematele teadmistele ja kogemustele, s.o. üldise vaimse kohanemisvõimena uute ülesannete ja elutingimustega. Intelligentsuse faktorid on loogiline järeldamise võime, mälu, taju eristusteravus ning sõnade, arvuliste sümbolite ja ruumiliste kujunditega opereerimise võime, kõigi nende puhul on oluline tegevuse kiirus ja kvaliteet. EE, 3. kd, lk. 619 (1988)
Objekti kuulumine mõiste alla on kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierahiliselt. Probleemid: mõisteid raske defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooriad, mis pole piisavalt selged. Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed. Lapse kõne areng: Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla (Wechsler) + Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma. Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust.
inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
