docstxt/122573774023147.txt
·Õpioskused - enesetundmisel põhinev oskus valida oma õpingud, kavandades ise oma ajad, vormid, omandamise tehnikad. ·Järjekindlus, visadus - võime säilitada õpimotivatsiooni, taluda ajutisi tagasilööke eesmärke silmist kaotamata. Arvatakse, et täiskasvanueas on õppimisvõime oluliselt madalam kui lastel või noortel. Tegelikult on uuringud tõestanud, et inimese intellektuaalsed võimed kasvavad keskmiselt 25. eluaastani. Järgneva ajaperioodi jooksul intellektuaalsed võimed ei kahane, vaid säilivad ning 40.-50. aastates inimeste õppimise tulemuslikkus võib olla isegi suurem kui 20-30-stel. Inimese õpivõime püsib stabiilsena 20.-50. eluaastani ja alles seejärel algab järk-järguline langus, mis on seotud pigemelustiili muutumisega, mitte otseselt vanusega. Sellegipoolest on täiskasvanueas õppimisel teatud iseärasused, mida võib ka seostada vanusega
6. Vajadused ja motivatsiooniseisundid. Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadu paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema. Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste järele (vesi,õhk, toit, puhkus) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused on tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele. Sotsiaalsed vajadused on inimese kui ühiskondliku olendi arendamiseks ja inimliku kvaliteedi säilitamiseks vajalikud. Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele. Esteetilised vajadused on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute
oma iha poolest noorte tüdrukute vastu. Nad elasid tsiviliseerimata mägedes ja metsades ning sõid toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus, lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure
väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v- luua ja tajuda ilu, eneseaktualiseerimise v- oma eelduste arendamine, energiavarude kasutamine. Võimekus on suurem eeldus olla edukas mingil alal. Kaasasündinud on erivõimete eeldused, mis tuleb võimeks välja arendada. Verbaalne- sõnaline, oskad teksti luua. Matemaatiline- loogiline mõtlemine, kiire peast arvutamine. Käeline- kunstiline, käe ja silma ühendamine. Kehaline, kinesteetiline- sportlased, näitlejad. Muusikaline
seisukohtadeni Loogika või arusaama viga- teine ei käitu vastavalt ootustele Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; Kõrgendatakse häält; Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast; Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata,ässitada, laimata; Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; Passiivsus; Kuidas konflikti lahendada? Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu On suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang
Teisalt huvitub aga jõuliste stseenide kirjeldus, nagu ohjeldamatu rõõm, viha, hirm, ägedus, põlastus, mille mõju suurendab minus üldiselt elulisi funktsioone. Lisaks pakuvad mulle huvi peale nimetatud meeleliigutuste kirjelduste perekondlikud ja rahvuslikud tunded, kirjeldused, mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel sellised tunded, mis arenenud looduse ja maailma vaatlusest, isiku ja ühiskonna suhetest ja enese hingeelu vaatlemisest, nagu kõlbelised, esteetilised, intellektuaalsed ja usulised tunded. Mina kui konkreetne-emotsionaalne leian oma tarbetungide rahuldust emotsionaalsete funktsioonide tegevusest. Mulle meeldivad ka ulmeraamatud. Neid raamatuid lugedes olen ma pigem intellektuaalne-tahteline lugeja. Ma naudin lugeda raamatut, kus tegelased on suure tahtejõuga, targad ja ettevõtlikud. Nagu näiteks J.K Rowlingu ,,Harry Potter". Selles raamatus on kõik tegelesed ettevõtlikud ja viivad raamatu huvitavalt edasi
Usus pöörduvad nad puritanismi, kristluse või siis Antiik-Kreeka poole. Sokratest või Kristust näevad nad inimkonna päästjatena. Välispoliitika peab olema kujundatud lähtuvalt sõjalisele üleolekule ja jõu ideoloogiale. Mõlemal poolel on omad head ning halvad küljed. Uusvasakpoolsetega nõustun ma väitega inimteadvuse manipuleerimisega ühiskonnas, kus on irratsionaalsus ja repressioon. Samuti nõustun ma uusparempoolste väitega, et inimeste intellektuaalsed võimed on erinevad ning need on päritavad, kuigi ma ei nõustu nende väitega, et mõtlemise tasandil tuleks tagasipöörduda vanaaegsete normide poole. Mõlemal poolel oli suur roll tolle aja ühiskonnas ning nende ideed ja väljaastumised on olulised ka tänapäeva ühiskonnas.
Hobina kogus rahvaviise. 1940. aastal kutsuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuks. 1947. a anti talle professori tiitel. Kodused ei mäleta Kreeki klaveri juures töötamas vaid öösiti kirjutuslaua taga oma mõtteid kirja panemas. Suri 26. märtsil 1962. Suurim teene on vaimuliku rahvalaulu päästmine jäljetust hääbumisest. Vaimulike rahvaviiside seaded moodustavad tema loomingu mahukaima osa . Rahvaviisiseadetes lähtub Kreek samadelt alustelt kui Saar. Laulud on intellektuaalsed, klassikalise, rangema vormiga. ,,Meie err" (1918) ,,Meil aiaäärne tänavas" (1921) ,,Maga maga, Matsikene" (1922) ,,Sirisege, sirisege sirbikesed" (1922) ,,Undsel ilmal lätsi ma" (1958) Evald Aav (1900-1939) Lõpetanud Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal Artur Kapi õpilasena. Loominguline pärand mahukas hoolimata lühikesest elust. Kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Koorilauludele on iseloomulikud kontrastsed kujundid, vaheldusrikkad meeleolud, püüd
Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2.Operatsioonieelne staadium - 3 kuni 7 eluaastani , järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Piagneti Arengu Astmed: 3
Iga tüüp toob meeskonda talle omast isikupära ja rikastab meeskonda. Lähtuvalt töö spetsiifikast kujuneb meeskonnas välja põhituumik, st inimtüiIbid, kellele see valdkond on loomu poolest sobivam. Näiteks meelelahutusäris on rohkem artistlikke tüüpe, klienditeeninduses ja müügitöös sotsiaalseid tüüpe, finantsjuhtimises reegleid arvestavaid tüüpe, haridusringkondades intellektuaalseid tüüpe. Tavaline meeskonna arengu dünaamika on selline: intellektuaalsed tüübid genereerivad ideid, mida praktikud ellu viivad. Reeglite järgijad jälgivad, et tegevus oleks seadusega kooskõlas ja majandusnäitajad korras. Sotsiaalsed tüübid loovad ja hoiavad meeskonnaliikmete vahelisi suhteid ning artistlikud tüübid toovad meeskonda loovust ja kujundavad imagot. Siinkohal tuleb ära märkida, et puhtaid tüüpe pole olemas, on ainult ühe või teise tüübi omaduste esiletulemine. Näide 1. Praktikud jätsid visioonid unarusse.
Selleni viib inimesele ainuomane toimimine, mis leiab aset loogilise arutelu tulemusena. Muu toimimine, mis kuulub toitumise, kasvamise ja meeletaju juurde, on inimesel ühine taimede ja loomadega -- ainult inimesele on iseloomulik loogiline arutelu ja mõistuse kasutamine. Aristoteles peab õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese järgi peab hea olema vahepealne äärmuste vahel ja milleni jõutakse loogilise arutelu abil, tehes otsustuse nagu mõistlik inimene. Vajalikud tingimused, millele loomutäius toetub, on seega valik, vahepealsus, loogiline arutelu ja mõistlikkus.
Jumal on armastuse allikas. Universum on Jumala looming. Jumala hallata on kõik, mis on, nii ratsionaalne kui mitteratsionaalne, nii hingestatu kui mittehingestatu, nii materiaalne kui mittemateriaalne. Peale kehalise maailma, kus elavad kehastunud vaimud, s.t. inimesed, eksisteerib ka vaimuilm, kehast lahkunud vaimude elukoht. Kõik loodusseadused on jumalikud, sest Jumal on nende autor. Siia kuuluvad nii füüsilised kui vaimsed (moraalsed) seadused. Vaimud on intellektuaalsed olevused. Nad arenevad intellektuaalselt ja moraalselt, tulles alamast korrastusest järgmisse kõrgemasse korrastusse, kuni perfektsuseni, kus ei ole kannatused vajalikud, sest teadvus on kohanenud tingimusteta armastusele. Vaimud kuuluvad erinevatesse korrastustesse, mis on saavutatud täiuslikkuse kraadide (tasemete) järgi: Puhtad vaimud, kes on saavutanud maksimaalse täiuslikkuse; Head vaimud, kelle juures valitseb soov heale; Mittetäiuslikud vaimud, keda iseloomustavad
asendamine uuemaga ning hoopis erinevaga vanast ei ole ette kujutatav. Kristofaania levikut võiks märgata ajapikku kui inimesed oleksid sellise muutuse endasse sisse lasknud ning selleks valmis. 2.) Intuitiivne nägemine või mõistmine- Kolm erinevat nägemist ehk sümboolset silma saaks viia samasse seosesse kolmainsusega. Oculus carni kui füüsiline silma ja nägemine vastandataks isaga, ehk jumala tingimusteta uskumine ja tunnistamine puuduvad intellektuaalsed väärtused inimese vaatepildis peaaegu puuduvad ning inimese maailmavaade on väga sügavalt kallutatud kristluse fundamentalismist. Oculus rationis oleks intellektuaalsem maailma vaade, kus oleks teaduse avastustes tingituna isikustatud jumala vastane meelsus mõistes, et mingit ürgset isikut pika habemega ei ole pilve piiril jalgu kõlgutamas ja maailmas olevate inimeste üle kohut mõistmas. Oculus rationis rõhub just kõlbelisele olemisele.
siis kui ta on inimene tõelises tähenduses. ) H. Sspencer-ülejääva energia teooria S. Hall-mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J
Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid.
Aju on inimesele ebavajalik. Südames toimub mõtlemine, vere keetmine ja rikastamine. Looduses valitseb sooline paljunemine. Eetika ja moraali õp. Kõik inimesed on head. Headuse idee on valitsev. Õnn on kõigi jaoks erinev. Õnne nimel peab vaeva nägema. Tuleb elada vooruslikult. Voorused on vajalikud ühiseks eluks. Peale Platoni kardinaalvooruste on veel: eetilised voorused mitmesugused hoiakud, et taltsutada oma tundeid; dianoeetilised voorused intellektuaalsed hoiakud. Kokku moodustavad need inimliku tarkuse. Vooruseid on inimestel erinevalt. Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid. Kokku eksisteerib ajaloos 158 riigisüsteemi, mis jagunevad 6-ks suuremaks grupiks head: kuningriiklus, aristokraatsus ja vabariiksus; 3 halba: oligarhia, demokraatia ja türannia.
vajadus uue narkootikumiannuse manustamiseks. 20. Sensoorsesse mällu salvestatakse meeleelunditest saabunud signaalid. 21. Primaarsesse mällu salvestatakse sõnaliselt kodeeritud informatsioon. 22. Tertsiaarsesse mällu salvestatakse päevast päeva rakendatavad vilumused. 23. Ajutegevus vananedes *Tervel inimesel säilib norm. aju verevarustus,kui põeb ateroskleroosi,siis aju verevar. häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st. *Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24. Ööpäevarütmid inimesel avalduvad: kehatemp ööpäevases kõikumine, ärkveloleku-une tsükkel, südame löögisageduse langus, hingamissageduse langus. 25
c. Mõõtühik, mis näitab inimese matemaatilist võimekust d. Inimese üldine vaimne võimekus, mis avaldub oskuses arutleda, õppida varasematest kogemusustest ja kiiresti probleeme lahendada Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: Vali üks: a. orgaanilised ja sotsiaalsed vajadused b. orgaanilised ning füüsilise aktiivsuse vajadused c. sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused d. vaimsed e. intellektuaalsed vajadused R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks: a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst
-> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2) turvalisusvajadus 3)armastus- ja ühtekuuluvusvajadus 4) sotsiaalse tunnetuse vajadus 5) eneseaktualiseerimise vajadused, esteetilised vajadused, intellektuaalsed vajadused. / 1 ja 2 põhivajadused, 3 ja 4 psühholoogilised vajadused, 5 eneseteostus vajadused/.
Küsib: miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn. Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täiusliku ja vaba eneseteostamisega. Igal asjal on olemas oma otstarve (ergon). Täiuslikkus on seotud eesmärgiga. Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,... Selleks, et olla õnnelik, tuleb välja arvutada intellektuaalsed ja eetilised voorused ja nende kohaselt elada. A erines selle poolest: selleks, et olla õnnelik, tuleb olla aktiivne tegutsemine. Et hästi elada, on vaja midagi teha. Vajalik on voorused täiuslikuks saada. Et olla õnnelik, ei piisa vaid eneseteostusest, õnneks on teatud määral vaja rikkust, sõpru ja võimu e. vedamine. A on Sokratesest teisel seisukohal. Sokrates: ,,See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma." A ei olnud sellega nõus. ,,Teada, mis on hea ja seda kasutada,
euroopa mehe aju mahuks loetakse tavaliselt 1400 cm3, naistel on see ca. 10 väiksem. Paljudel "mitteeuropiididel", näiteks eskimotel, on aju maht keskmiselt suurem, samal ajal kui Austraalia aborigeenidel on see inimestest kõige väiksem, ligikaudu 1300 cm3. Aju mahu otseseid seoseid vaimsete võimetega ei ole vaatamata intensiivsetele uuringutele seni leitud. 4. Vaim sed võimed Kuivõrd just intellektuaalsed võimed on need, mis eelkõige eristavad inimest teistest loomaliikidest, siis on vaimsete võimete uurimine alati suure tähelepanu all olnud. Vaimsete võimete mõõtmiseks on välja töötatud intelligentsus koefitsiendi mõiste (IQ). Näiteks kui 4 aasta vanusel lapsel on 5 aastase lapse intellektuaalne tase, siis on tema IQ=5/4x100=125. Selline loogika ei sobi aga täiskasvanud inimeste hindamiseks. Seetõttu on täiskasvanute IQ mõõtmiseks
Luules viljeles imazistlikku stiili. OSCAR WILDE: silmapaistvaim ja tähtsaim estetismi viljeleja maailmakirjanduses. Tema tekstid väga aforismirikkad, palju vaimukat epigrammi ja paradokse, hiilgav sõnamäng. "Dorian Gray portree" (1891) JAMES JOYCE: oli traditsioonilise romaanivormi eiraja ja 20saj modernistliku romaani võttestiku rajaja, kes kujutas sisemonoloogide kaudu inimese teadvuse voolu. "Ulyssese" (1915) HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed. Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. "Stepihunt" (1973 ek) ALBERT CAMUS: on kujutanud inimese olemuse avanemist piirsituatsioonides, võõrandumise probleeme ja vabaduse ning vastutuse olemuslikku seost. EKSISTENTSIALISM! "Katk" (1947) (fasismi võrdkuju. Teos sai Nobeli preemia) JEROME DAVID SALINGER: On kirjutanud noorte anarhistlikust protestist täiskasvanute
Mõnikord kasutatakse seda kitsalt kui sünonüümi sõnadele hea või väärtuslik, ja mõnikord kasutatakse seda laiemalt kogu hinnanguliste terminite skaala kohta,alates limast hüvest kuni neutraalseni ja sealt edasi suurima halvani,hõlmates seega positiivsed,neutraalsed ja negatiivsed ,,väärtused". Pojman on ka välja toonud oma teoses väärtuskategooriad:Materiaalsed ja füüsikalised,majanduslikud,moraalsed,sotsiaalsed,poliitilised,esteetilised,usulised ja intellektuaalsed. Eetika, kui distsipliini keskseks mõisteks on väärtused. Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema. See, et miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, selle poole püüelda või selle väärtust austada. See tähendab, et kui me peame õnne väärtuslikuks, siis tahame olla õnnelikud ning püüdleme selle poole.Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi
Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne) Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist
Need aitavad inimestel üksteisega hõlpsamini suhelda, rutem informatsiooni leida, oma meelt lahtutada ja kõike muud. Peale selle veel on sotsiaalses evolutsioonis tänapäeval toimunud kultuuride segunemine. Inimesed saavad rohkem reisida ja vahetavad tihedamini ka oma elukohti, asudes vahel ka elama teisse riiki. Rahvad ja rahvused segunevad ja samamoodi ka kultuurid. Samal ajal kui inimeste tehnilised anded on väga kiirelt arenenud, on seisma jäänud nende intellektuaalsed ja kunstilised anded. Kõik on harjunud ühte moodi mõtlema ja kõik asjad on on ühe näpuliigutse kaugusel. Samuti on vähenenud inimeste sotsiaalsus, sest palju suheldakse läbi interneti, mitte inimestega näost näkku. Sellega väheneb ka inimeste enenseväljendus oskus, sest SMSi, Facebooki või Skype teel suheldes kasutatakse palju lühendeid, mis koosnevad kõigest paarist tähest ( nt. ok, mt?, lol, bb jne ). Peale selle veel on ka inimeste
irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke.
jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) - luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) - hallutsinatsioonid, illusioonid
,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene" Kolm miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemusena on välja arenenud tänapäeva inimene, kelle intellektuaalsed võimed ületavad mitmekordselt iga teise Maal elava liigi omi. Ta on võimeline korda saatma imekspandavaid tegusid, näiteks korraldama kosmoseekspeditsioone, ehitama pilvelõhkujaid, viima läbi üliraskeid meditsiinilisi operatsioone ja palju muudki. Siiski eristab kõige enam inimesi teistest Maa asukatest tema loomus ja mõttemaailm, mis on paelunud nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Ka eesti üks kuulsamaid kirjamehi Anton Hansen Tammsaare on öelnud: ,,Ei ole midagi huvitavamat kui
arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip. 3. KOKKUVÕTE Kirjutasin oma referaadi John Stuart Mill` ist. Leidsin, et tema vaated sarnanesid üpris palju minu omadega. Mill oli kuulus utilitarist. Sõna ulitas on tulnud ladina keelest ja tähendab kasu. Ta oli veendunud, et kõige õigem käitumine on see, mis soodustab ühiskonna heaolu. Heaolu ehk õnn seisneb aga naudingutes. Ja on olemas kahte sorti naudinguid kehalised- ja intellektuaalsed naudingud. Väärtuslikumad on just intellektuaalsed naudingud. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus.
· Töösuhetes- meestele on olulised ametlikud töösuhted ja läbi saamine ülemustega, naistele head suhted töökaaslastega. Meeste jaoks on tähtis, mida nad on teinud, kui kaugele jõudnud, naistele see, kui vajaliku teistele tunnevad nad end olevat. · Uudishimu- mees tahab katsetada uut, otsida, riskida. Kui mehel on valikuvõimalus käituda kas järeleproovitud viisil või võtta omaks suuri võimalusi tõotav uus, riskib mees uue kasuks. Intellektuaalsed erinevused: Tüdrukute intellekt areneb sõnade kaudu (hakkavad keskmiselt varem rääkima kui poisid, sõnavara täieneb kiiremini, verbaalsed võimed paremad kui poistel) Meelde jätmiseks piisab reeglina lugemisest ja kuulmisest. Naistel üldse parem kuulmismeel ja kõik sellega seonduv, ka koordinatsioon. Meestel enam arenenud nägemismeel, ruumiline taju, abstraktne mõtlemine. Meeste intellekt enam mobiilne: meelde jätmiseks peavad nad vahetult kogema
maailmasõja avalahingutest (Marne'i lahingus). Pärast isa surma, kolis Albert Camuse ema, Catherine Hélène Sintés (kes oli kirjaoskamatu pesunaine) koos poegadega Belcourt'i, Alziiri vaesesse linnaossa. Seal teenis ema perele leiba majapidajannana. Oma lapsepõlve veetis Camus vaesuses. Alziiris käis Albert Camus põhikoolis(kus äratas Camus ühe oma õpetaja tähelepanu, kes aitas tal 1923. aastal saada stipendiumi lütseumi). Keskkoolis tekkisid Camus'l tõsisemad intellektuaalsed huvid ning temast sai Alziiri ülikooli filosoofiatudeng. 1930. aastatel oli Camus väga seotud Alziiri vasakpoolsete ringkondadega ning kuulus (193435) Alzeeria Kommunistlikku Parteisse. Samal ajal tegeles ta lavastamise ja näitlemisega kohalikus töölisteatris. Teatrihuvi säilis tal kogu elu ning tema kirjutas näidendi ,,Arusaamatus". 1930. aastal (17-aastaselt) nakatus Camus tuberkuloosi, mis tegi lõpu ta jalgpalluri karjäärile. 1934
-Dizzy Gillespie (trompetist), viis bebop'i rakendamise suurde orkestrisse. -Kenny Clarke (trummar) ja Thelonious Monk (pianist) olid samuti bebopi teerajajateks. COOL- JAZZ -Tekkis 40-date lõpus - rahulikum, vaoshoitum -kadus senine lärmakus, loobuti pillide kriiskavatest registritest ja valjust mängust. -Ideaaliks sai õhuline koloriit. -Kasutati mittetavalisi pille nagu näiteks flööt, oboe jm. -Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed (e. mõistuslikud) jooned, ei lepitud enam sellega, et jazz-muusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. -Teostati pööret tõsise muusika poole. -Trompetist Miles Davise käes ei kõlanud trompet tavapäraselt säravalt, jõuliselt, vaid tumedalt, pehmelt. Temast sai järgneva põlvkonna trompetistide suur eeskuju. -Stan Getz (tenorsaksofonist) oli väga meisterlik improvisaator. FREE-JAZZ -Kerkis esile 60-datel -Oli vaba piirangutest -Mängitakse tavaliselt väikse ansambliga
Ehkki inimene on bioloogiline, piiratud olevus, võib ta oma eeldusi nii heas, kui halvas ületada, arendades ja rakendades füüsilisi ja keelelisitööriistu ning organiseerudes erinevates ühistegevuse vormides. Ühisnimetajana neile ressurssidele, mis peituvad osaliselt indiviidis, osaliselt sotsiaalses koostoimes ja osaliselt materiaalses keskkonnas võib kasutada mõistet kultuur. Kultuuri kuuluvad ka kõik füüsilised tööriistad artefaktid mida on täis meie argipäev. Nii intellektuaalsed, kui füüsilised tööriistad on märk inimese võimest omandada kogemusi ja rakendada neid oma eesmärgi saavutamiseks. Kultuur on inimese poolt loodud ja eksisteerib inimese ja keskkonna vahel: me elame osalt tehislikus maailmas ning töötleme keskkonda intellektuaalsete ja füüsiliste tööriistadega, mis on kultuurilised, mitte looduse poolt antud. Teadmised ja info omandamise ja säilitamise eelduseks on kategooriad ja mõisted, millega oma elamusi korrastada
· analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Ärevus spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust · Stress pinge · Frustratsioon takistusest tulenev viha · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia sissetundmise võime 15. Meeleolu, afekt, kirg · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon 16. Stressi mõiste ja stressorite tüübid Stress pinge 17. Läbipõlemine On inimesel,kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega 18. Frustratsioon Frustratsioon takistusest tulenev viha 19
Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et soovitut saavutada. Läbi kompetentside on
Selles osas on minu arvamus ühine Mill´i omaga. 11 Kokkuvõte Kirjutasin oma referaadi John Stuart Mill'ist. Leidsin, et tema vaated sarnanesid üpris palju minu omadega. Mill oli kuulus utilitarist. Sõna ulitas on tulnud ladina keelest ja tähendab kasu. Ta oli veendunud, et kõige õigem käitumine on see, mis soodustab ühiskonna heaolu. Heaolu ehk õnn seisneb aga naudingutes. Ja on olemas kahte sorti naudinguid – kehalised- ja intellektuaalsed naudingud. Väärtuslikumad on just intellektuaalsed naudingud. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus
Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki, näiteks rõõmu -, viha või solvangu puhangud. Teinekord kujunevad needsamad tundmused aeglaselt, järk-järgult (algul inimene ei rõõmustagi, kohe ei tunnegi hirmu). On ka elamusi mille tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on meeleolud. Elamused kulgevad ka erineva jõuga. Tundmuste jõud avaldab märgatavat mõju intellektuaalsetele protsessidele. Emotsionaalse erutuvuse teatud astmel intellektuaalsed protsessid intensiivistuvad: tajud ja kujutlused muutuvad eredamaks, mõtlemisprotsessid kiiremaks. Mõnikord aga eriti tugevate elamuste korral, intellektuaalsed protsessid aeglustuvad. Tekkinud kujutlused ja mõtted pidurduvad või koguni peatuvad, loogilised seosed nõrgenevad, mõtlemise kontrolliv, kriitiline tegevus nõrgeneb või lakkab. Sellises seisundis tavaliselt teeb inimene ebaloogilisi järeldusi, ebamõistlike tegusid ja ei saa hakkama
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige
Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina
Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki: 1) intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest tarkus,teadmine, mõistlikkus; 2) eetilised tahte ja karakteri voorused mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus. Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina
vale · Kindlad reeglid ja nende · Soodsa töökeskkonna täitmise järjekindlus, selle loomisel tuleb nõudmine järkjekindlalt tegutseda · Rõhusasetus probleemide ennetamisele Distsipliiniprobleemidega toimetulek Lapse vajadused ja nendega arvestamine Eneseaktualiseerimise vajadused Esteetilised vajadused Intellektuaalsed vajadused (teadasaamine, mõistmine) Sotsiaalse tunnustuse vajadus Ühtekuulumisvajadus (kuuluda gruppi, tunda ennast vajalikuna) Turvalisusevajadus (tunda end kindlalt) Bioloogilised vajadused (nälg, janu) Vajaduste rahuldamine - sobivad ja mittesobivad viisid · Vajadused · Käitumise eesmärk · Uskumused Vajadus: tähelepanu · Eesmärk: hoida teisi inimesi enda ümber tegevuses
Hiina müüri pikkuseks loetakse tänapäeval 8851,8 km, millest peamüüd moodustab ligikaudu 2400 km. Hiina müüri laius on keskmiselt 5,5 meetrit ja kõrgus 9 meetrit. Hiina müür kuulub muuhulgas ka UNESCO maailmapärandisse, kanti sinna aastal 1987. Aedade kujundamine on Hiinas juba pikemat aega suur kunst olnud, nii ongi suisa välja kujunenud Hiina aiad. Nagu hoondeki on ka aiad täiesti erinevad ülemeremaade omadest. Hiina aiad on spirituaalsed ja intellektuaalsed, nendesse on põimitud traditsioonid budismist, taoismist ja konfutsionimist. Klassikaliste Hiina aedade ajalugu ulatub ennemuistsetesse aegadesse, nimelt on esimesed kirjalikud allikad Hiina aedade kohta pärit 21. Saj eKr. Hiina aedu läbivad käänulised teed, mis on vajalikud selleks, et pilt silme ees pidevalt vahetuks, sirged teed on suisa aia arhitektuuris keelatud. Aedades on ka koridorid, mis pakuvad varju loodusnähtuste eest, nagu näiteks päike või vihm
Pindaros kirjutas spordivõistluste võitjaid ülistavaid epiniikione (oodi eelkäija). Pindarost ülistati juba tema eluajal. Kui Aleksander Suur rüüstas Teebat, käskis ta Pindarose maja puutumata jätta. Ta teosed on filosoofilised, poeet otsib korda, distsipliini, õiglust ja voorust. Ta ülistas head päritolu, vaprust ja au. 7. Mis on Sünkretism – erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine Sümpoosion – koosjoomine + intellektuaalsed vestlused Epigramm – algselt värsivormis pealkiri hauakivil/mälestussambal, hiljem väike eleegilises distihhonis kirjutatud luuletus Epitaaf - hauakiri
Kontrollimine (review) Individuaalne Eksperdiarvamus, tulemused eksperdihinnang Andekust on liigitatud nii üksikute psüühiliste protsesside (mälu, mõtlemine), üldvõimete (intelligentsus, loovus) kui ka ainevaldkondade (matemaatika, muusika, keeled) järgi (Häidkind, Kuusik 2009). F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi: intellektuaalsed (vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008). Intellektuaalse andekusega lastel näiteks on täheldatud kõrgemat tundlikkust välismaailma
Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. / inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye) · Frustratsioon ebaedu, takistused (vihatunne) · Afekt lühiajaline kontrollimatu või piiratud kontrolliga emotsioon (teadvusekadu) · Kirg pikaajaline kontrollimatu seisund, väga sügav tunne · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia osalustunne, sissetundmine 11. Meeleolu, afekt, kirg -> Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tahub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna
) · Teise poole kritiseerimise kõrval ära unusta tema häid külgi (Sõerd 1992). 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD 1. Konflikti määratlemine vajaduste keeles 2. Ajurünnak lahenduste leidmiseks 3. Lahendusvariantide hindamine 4. Mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine 5. Lahenduste elluviimise planeerimine 6. Tulemuste hilisem kontrollimine (Katsan) 7. KONFLIKTI LAHENDAMISEKS VAJALIKUD OSKUSED · Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, objektiivsus · Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm · Inimestevaheliste suhete oskused tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused · Juhtimisoskused võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada (Randmann) 8. KONFLIKT ON LAHENDATUD · Kui nii läbirääkimiste käigus, kui saavutatud tulemuste raames, on suudetud
Vilumusega vabanenud tähelepanu võib kasutada muuks otstarbeks, näiteks tegevuse kvaliteedi suurendamiseks. Vilumusi on nelja liiki: sensoorsetes vilumustes on kesksel kohal meeleelundite töö. Näiteks värvuse eristamine, silmamõõt, toidu lõhna ja maitse määratlemine. Motoorsed on kõik liigutusvilumused, sensomotoorsed vilumusedkujunevad kahe erineva liigi liitumisel. Neid läheb vaja väga paljudes erinevatel aladel: ujumine, autojuhtimine, klaverimängimine jne. Intellektuaalsed vilumused on vaimse töö vahendid: lugemine, kirjutamine, probleemide lahendamine. Mälu Psühholoogia valdkonnas on mälu protsess, mille andmed on kodeeritud, säilitatud ja võimalikud taastada. Kodeering võimaldab teabel, mis on välismaailmast, jõuda meie meelteni keemiliste ja füüsiliste stiimulite kaudu. Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.
kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. sensoorsed tpd – vahendavad objektide ja sündmuste üksikomadusi ja nende protsesside tulemuseks on aistingud pertseptiivsed tpd – vahendavad esemete ja sündmuste terviklikke vaimseid kujundeid ja selle tulemuseks on taju mnestilised tpd – võimaldavad talletada, säilitada ja hiljem kasutada teiste tunnetusprotesside tulemusi intellektuaalsed tpd – mõtlemine 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid AISTING: aisting – objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline reflektoorne protsess psühhofüüsika – uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile vaevumärgatava aistingu nimetatakse
sedastatavat faktilist olukorda tegeliku olemisena, faktiline olukord aga oli tol ajal selline, et naistel ei olnud poliitilist võimu ja nad olid allutatud positsioonis ka perekonnas. Samasuguse "loomuliku" nähtusena nagu meeste ja naiste ebavõrdsus, käsitleb Aristoteles ka orjust. Tema väite kohaselt leidub lihtsalt selliseid inimesi, kes oma loomupärastelt eeldustelt sobivad enam orjadeks kui vabadeks inimesteks. Need on sellised inimesed, kelle intellektuaalsed võimed on sedavõrd tagasihoidlikud, et nii nende endi, kui ka kõigi teiste jaoks on parem, kui mitte nad ise, vaid keegi teine nende eest otsustaks. Sel juhul olevat orjus õigustatud. Seevastu intellektuaalselt võimeka inimese orjaks tegemine oleks "loomuvastane" ja sellisena õigustamatu nähtus. Siit on näha, et nagu Platonil, nii on ka Aristotelese poliitilise filosoofia lähteeelduseks see, et inimeste
annaabi.ee 
