õigused. Intellektuaalse omandi mõiste tähistab õigusi, mis tekivad loometöös, sh tehnoloogilise loometöö tulemuste suhtes ja sellisel varal on alati omanik. (Õunapuu 2014: 1) Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või
Erle Neeme Tallinna Ülikool 2016 Sissejuhatus Autorikaitse on kindlasti üks maailmas enam ühtlustatud õiguse valdkondi. Ometi võivad ka siin eri riikides tagatud õigused üksteisest tunduvalt erineda. Erinevused eri liikmesriikide autorikaitses tingisid ka püüdluse seadusandluse ühtlustamisele Euroopa Liidus (edaspidi EL). Sekkumist nimetatud valdkonda hakati EL võimude poolt planeerima alles mõned aastad tagasi, mil võeti vastu kaks dokumenti: 1. roheline raamat autoriõiguse ja tehnoloogia väljakutse kohta; 2. valge raamat autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta. 1988. aastast pärinevas rohelises raamatus peatuti piraatluse, levitamisõiguse ning kopeerimise probleemidel. (Roheline raamat on komisjoni välja antud dokument, mis kajastab arutelu teatavas poliitikavaldkonnas. Eelkõige on need suunatud huvitatud pooltele, nii ettevõtjatele kui eraisikutele, keda kutsutakse üles osalema konsultatsioonides või mõttevahetuses. Teatavatel
Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste
.................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka üldiselt autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks. Teos ei vaja iga kord autori nõusolekut ning seda võib kasutada ilma e eelneva nõusolekuta. Kursusetöö autor peab oluliseks välja selgitada, millisel juhul on teose kasutamine õiguspärane ja millisel juhul on vastuolus teose tavapärase kasutamisega ning kahjustab põhjendamatult autori seaduslikke huve. Tänapäeva infoühiskonnas on igapäevase elu toimimise eelduseks informatsiooni kättesaadavus
üleandmiseks, samuti on ta pärandatav etc. Kõige tähtsam erinevus materiaalsest omandist seisneb selles, et intellektuaalomandit ei saa määratleda füüsikaliste parameetrite alusel. Intellektuaalomandi peamised erinevused on õiguste tähtajalisus ning territoriaalne iseloom. Käesolevas referaadis annab autor ülevaate intellektuaalomandi õiguskaitsest Eestis ja seda reguleerivast seadusandlusest. Lähtudes referaadi mahust keskendub autor põhjalikumalt vaid Autoriõiguse seadusele ja Patendiseadusele ning toob välja Pariisi konventsioonis sätestatud tööstusomandi õiguskaitse normid. 1. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE Taasiseseisvunud Eestis on vastu võetud rida seadusi, mis reguleerivad intellektuaalomandi õiguskaitset. Nimetagem neist siinkohal mõned tuntumad: · Kaubamärgiseadus, jõustus 1.10.1992 · Autoriõiguse seadus, jõustus 12.12.1992 · Konkurentsiseadus, jõustus täielikult 1
3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist. Kuna It hõlmab ka side siis on välja antud elektroonilise side seadus mis soodustab elektroonilise side arengut ja kaitsta kasutajate huve. Seal on kirjutatud üles kõiksugused mõisted ja seaduse etteandlused. Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust. Näiteks autorikaitsesadus: § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded (1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses
Autoriõiguse seadus Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse seadus sätestab: · kirjalike teoste spetsiifilise õiguse kaitse oma loometöö tulemustele · isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjalikele teostele ning nede õigustele. · õigused teoste esitajatele, fonogrammtootkale ning raadio- ja TVorganistatsioonidele. · teatud piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides. · õiguste teostamise garantiid ja kaitse.
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Tänapäeval kaitseb autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. mõiste - Autoriõigus on intellektuaalse omandi üks liik. Autoriõigus on: iseseisev õigusnormistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum
isikute äratundmine) Foto järgi jutustamine (emakeel, võõrkeel) Uute sõnade ja terminite õppimine (võõrkeel, mistahes õppeaine) Narratiiv ehk lugu fotode kaudu MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS KUIDAS FOTO VÕI PILT ARVUTISSE SAAB? Fotoaparaadist Skanneri abil Internetist MULTIMEEDIA KASUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID Õpilaste IKT alased oskused Õpetajate IKT alased oskused IKT olemasolu ja kaasaegsus Internetiühenduse olemasolu ja kiirus Autoriõiguse seadus AUTORIKAITSE , INTELLEKTUAALNE OMAND Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele Autoriõiguse kehtimiseks ei ole vaja lisada teosele eraldi märget AUTORIKAITSE
2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Kuigi eestikeelse sõna "autoriõigus" otsene tõlge inglise keelde oleks author's right, kasutatakse ametlikes ja mitteametlikes tõlketekstides inglisekeelset vastet copyright. Ka teistest keeltest tõlgitakse droit d'auteur, Urheberrecht, diritto di autore, upphovsrätt, tekijänoikeus, avtorskoje pravo jms inglise keelde kui copyright
Essee Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös Tänapäevane vaba infolevi võimalused ja interneti kasutamise vahendid on teinud õppematerjalide avaldamise igale arvutikasutajale lihtsaks ja kättesaadavamaks. Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös? Autoriõigust reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid
oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus1. Käesolev referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele internetis, kus vohab massiliselt piraattarkvara, heli- ja videosalvestisi. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on nad kaitstud nii siseriiklikult kui ka rahvusevaheliselt ning millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised internetis.
Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja teleorganisatsioonile ning raadiole. Mõned taolisediseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi valmistajale, filmi esmasalvestise tootjale ja teistele. Ka need õigused tekivad koheselt. Tööstusomand on üldine mõiste, mis tähistab õigusi teenindus- ja kaubamärkidele,
1. Mis on autoriõigus? V: Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist. 2. Kui kaua on autori looming autoriõigusega kaitstud?V: 70a. peale autori surma ja kui on kaks autorit siis teise autori surmani 3. Mis on piraatlus autoriõigusi silmas pidades?V: AUTORI ASJADE KASUTAMINE ILMA AUTORI NÕUSOLEKUTA 4. Mida tähendab plagieerimine?V: Millegi varastamine ja siis selle avalikustamine nt: laul 5
Sageli kantakse tavakeeles piraatluse alla ka võltsitud, järeletehtud või jäljendatud kaup. Võltsitud kaup on aga tööstusomandi kategooria. See on vaadeldav kui iseseisev intellektuaalse omandi rikkumine.4 Piraatlust saab liigitada ka valdkondade järgi, kus see toimub. Piraatluse liigid on audiopiraatlus, videopiraatlus, tarkvarapiraatlus (ehk arvutiprogrammide piraatlik reprodutseerimine) jms. 5 Kuna Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse § 3 lõike 3 punkti 3 järgi on arvutiprogrammid teosed, siis ka neile tekib autoriõigus, mida kaitstakse samuti nagu 6 kirjandusteoseid. 1 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 2 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 86, 2004 3 Pisuke, H. ,,Autor ja ülikool: autoriõiguse alused" lk 87, 2004 4 Pisuke, H
tööstusomandina kaitstud toodangu edaspidist äris kasutamist tööstusomandi kehtivusriigis. Toodangu müügiga on omanik oma tulu saanud ja realiseeritud toodangu edasist ärikäibes kasutamist ei tohi omanik enam piirata. 4. IO tekkimine töösuhtes - Kuid millised on loometöö tulemused, mida saab kaitsta? Kellele kuulub töösuhtes loodud intellektuaalne omand? Mis on nende õiguste sisu ja kuidas õiguste kuuluvust muuta? Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud
kogu Euroopa Liidus. Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi
peavad kõrvalised isikud selle kasutamise eest tasuma. 3. Kui kaua autoriõigus kehtib? Autoriõigus kehtib terve teose looja eluaja ning 70 aastat pärast tema surma. 4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Väga vana muusikateos võib autoriõigusega kaitstud olla siis, kui teda on töödeldud või muudetud. 5. Milliselt internetilehelt leiate vastuseid küsimustele autoriõiguste kohta? Vastused autoriõiguse küsimustele leiab siit: https://www.eau.org/ 6. Mida tähendab lühend EFÜ? Lühend EFÜ all on mõeldud Eesti Fonogrammitootjate Ühingut. 7. Mis on fonogramm? Fonogramm on helisalvestis. 8. Kas pereringis muusika kuulamine on muusika avalik esitus? Ei, pereringis muusika kuulamine ei ole avalik esitus. 9. Kui muusikat esitatakse avalikult teenindus- või äripinnal, siis kellele tuleb selle eest tasu maksta (vastavalt autoriõiguse seadusele)? Kes peab seda tasu maksma?
saamata. Nii võib sattuda see firma rahalistesse raskustesse ja inimesed võivad ka oma töökohti kaotada. Õnneks on aina rohkem inimesi, kes siiski astuvad selle vastu ja riigid aina arenevad, et luua võimalusi internetipiraatluse ära hoidmiseks. 1 Mis on piraatlus? Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine, müük ja isegi programmi jagamine sõbraga, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku aga meie ühiskonnas assotsieerub inimestele sõna "vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist varguseks
Autoriõigus ning fonogramm 1. Mida tähendab lühend EAÜ? EAÜ on lühend Eesti Autorite Ühingust. 2. Mida tähendab mõiste autoriõigus? Autoriõigus kehitb kirjandus-, kunsti ning teadustoestele. Antud teose autoril on õigus saada enda teose eest raha, õigus lubada ning keelata enda teose kasutamist või esitamist. Autoriõiguse moodustavad nii isiklikud- kui ka varalised õigused antud teosele. 3. Kui kaua autoriõigus kehtib? Autoriõigus kehitb kogu autori eluaja ning 70 aastat pärast tema surma. Peale seda võib teost kasutada vabalt ning ilma tasu maksmata. 4. Millisel puhul võib väga vana muusikateos olla autoriõigusega kaitstud? Vana muusikateos võib olla autoriõigusega kaitsutud juhul, kui antud teost on uuesti töödeldud. 5
2.1 Autoriõigused Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi (Teder 2010). Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama (Õunapuu 2008) Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused (Teder 2010). Autori õigustel on Eestis Põhiseaduslik alus. Põhiseaduse 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi." (Teder 2010) Autoriõigus ei kaitse ideed, autoriõigus kaitseb idee väljendusviisi
Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata. Tulenevalt majanduslikust läbikäimisest ja koostööst riikide vahel on vajalik ühtsete tingimuste loomine ja vastutulek, mis on eriti aktiviseerunud seoses globaliseerumisega ja transnatsionaalsete kompaniide tegevusega. Esimeseks sammuks koostöös oli XIX sajandi oluliste Pariisi ja Berni konventsioonide (1883, 1886) alusel sisse seatud rahvusliku kohtlemise nõue, autoriõiguse formaalsusteta kaitse ja tööstusomandi puhul teises riigis omandatud prioriteedi tunnustamine. Need põhimõtted on seotud õiguste omandamise ja tunnustamisega. Õiguste kasutamist piirab õiguste ammendumise doktriin (Exhaustion of rights), mille kohaselt muus riigis legaalselt käibesse läinud kauba edasist käivet ei saa keelata (Euroopa Majanduspiirkonnas regionaalne ammendumine). v. Kaitse vastavalt seaduses sätestatule (legaalsus)
Otsingute töö 10. klassile Nimi: .......................... Klass .......... Kirjuta punktiiri asemele nimi, klass. Vastused kirjuta (kopeeri) küsimuse järele. URL-id kopeeri URL-i rea järele. Pildid kopeeri teksti alla või kõrvale. 1. küsimus 8 p Millal ja kus võeti vastu esimene autoriõiguse seadus ja millal ta jõustus? Inglismaal 1992, 1993. Mida see seadus kehtestas? (4p) Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust URL. (1p) http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide- autorioigus/ Leia internetist pilt, mis tähistab autoriõiguse märki ja kopeeri see siia. (2p) Lehe URL, kust pildi võtsid (1p) http://pildigalerii.wifi.kylezone.net/2008/39/4/ 2. küsimus 5 p
ja mitte tingimata seda, et tarkvara kasutusõigust on võimalik omandada ilma selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad. Vaba tarkvaraga sarnased õigused on ka avatud lähtekoodiga tarkvaral (Open Source Software). Avalik tarkvara (public domain software) Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: • autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud;
· Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja müük, mis on keelatud autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Tarkvarapiraatluse vormid · Arvutiprogrammi ebaseaduslik reprodutseerima · Tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine · Litsensita programmide instaleerima. · Piraatkoopia levitamine internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia kasutamine · Tarkvara rentimine ja kasutamine.
Tööstusomandi Kaitse Liidus. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights) ehk TRIPS-leping. Eesti ühines WTO-ga 1999. aastal. WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millega Eesti pole veel ühinenud. 2 Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon (Universal Copyright Convention, 1952). NSV Liit ühines sellega 1973. aastal, Eesti pole ühinenud. Patendikoostööleping (Patent Cooperation Treaty, PCT 1970, 1979, 1984), Eesti liitus 1994 Samuti on IO alati tähtajaline ehk õigused kehtivad kindla aja jooksul. Pärast teatud perioodi
Autoriõigused Teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus Kõik, kes soovivad teost kasutada, peavad autorilt luba küsima ning ka kasutusõiguse eest tasuma Tasumäärad ning tasu kogumise ja autoritele jaotamise kord on seadusega sätestatud Eesti autorite õiguse eest seisab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) Kõigi autorite õigusi kaitsevate ühingute eesmärgiks on võidelda piraaluse vastu Piraatluseks peetakse autoriõiguse ja litsensiga kaitstud toodete kopeerimist, levitamist, müümist ning laialdast kasumit ilma autori nõusolekuta Kasutatud materjalid 8. klassi muusikaõpik Google.ee Aitäh vaatamast!
Samas on siinkohal puuduseks see, et mitut erinevat liiki vastutus on kokku liidetud ühe nimetaja alla.12 Kuigi direktiivi artiklite 12-14 teatud sätete kohaselt on otsuseid tehtud mitmetes sekundaarvastutuse kaasustes, tundub siiski, et ei ole Euroopa Liidus välja kujunenud kindlaid teenusepakkuja sekundaarvastutuse teooriaid.13 Pretsedendiõiguse puudumine antud valdkonnas ebamääraseks ning seetõttu on teenusepakkujad ka vähem kaitstud. 14 Ameerika Ühendriikide Autoriõiguse seaduse (Digital Millenium Copyright Act) paragrahv 106 sätestab, et autoriõiguse omanikul on eksklusiivsed õigused autoriõigusi teostada ja käsutada. Kuigi on vaieldav, kas paragrahv 106 annab aluse autoriõiguse seadusest tulenevale sekundaarvastutusele, pole kahtlust, et USA autoriõiguse seaduse alusel on välja arenenud kaks erinevat teooriat sekundaarvastutuse kohta teisele isikule kanduv vastutus ja kaasaaitav 10 B. Szoka, A. Marcus
KODUTÖÖ - AUTORIÕIGUSED Ülesanne: Autoriõiguse rikkumise juhtumi leidmine ümbritsevast elust (meediast, töölt vm) ja selle analüüs. Analüüsis käsitletakse: a. missuguse teosega on tegemist, b. missuguseid õigusi selle suhtes rikuti, c. autori järeldus koos põhjendusega, kas vastav õiguste rikkumine on majanduslikust aspektist erinevatele huvigruppidele (autor, õiguste omaja, üldsus) kahjulik või kasulik. Autoriõiguse rikkumise juhtumi analüüs: Paar nädalat tagasi juhtusin lugema artilit veebisaidilt boredpanda.com, mis rääkis venelannast kunstnikust ja fototöötlejast Svetlana Petrovast ja tema oranzi värvi kassist Zarathustrast. Svetlana Petrova kasutab enda kassi modellina ning töötleb kassist tehtud pildid tuntud kunstnike maalidele, nt Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Salvador Dali "The Persistence of Memory" jne. Projektil on ka koduleht nimega FatCatArt, milles asuvas
(Autor...) Plagiaat on loomevargus ehk ,,teisele autorile või allikale kuuluvate mõtete, ideede või tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata või autorsust muul viisil osutamata." (Hennoste 2014). 3 1. AUTORIÕIGUSED Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule. (Hanson jt 2015). Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril: 1. õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel selle tunnustamist; 2. õigus otsutada, kuidas tema nimi teose kasutamisel kajastub (õigus autorinimele); 3. õigus teose puutumatusele e. teha ise või lubada teistel isikutel teha teoses muudatusi; 4. õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid; 5
Autorikaitse seadused Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Satelliid...
Kommertsreklaam Toote või teenuse müük Tarbimiskäitumise mõjutamine Näited: http://www.youtube.com/watch?v=SyRvzeNuqa4 http://www.youtube.com/watch?v=lqT_dPApj9U Tootepaigutus toote filmi, telesarja, raamatusse, videomängu jne süžeesse sisse kirjutamine Varjatud reklaam Näide: http://www.youtube.com/watch?v=AfAzUAxWELU Autoriõigus 1) normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Plagiaat Loomevargus. Võõra teose või selle osade avaldamine omadena. Võõraste teoste ulatuslik kasutamine allikale viitamata. Plagiaat
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3. mis on õiguste ammendumine Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist
Subjektiivne õigus sisaldab endas nii huvi kui ka võimu. Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb lepingust või seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. 2. Kas Eestis kas. Subjektiivseid kohustusi ja juriidilisi õigusi ? Kui JAH, siis milliseid ? Eestis on õigus eelkõige objektiivse õiguse tähenduses. Juriidilisi kohustusi kasutatakse Eestis. Näiteks : Kui raamatu kirj. lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus siis autoriõiguse dlähevad juriidilisele isikule,kelle algatusel ja juhtimisel kongreetne teos loodi. 3. Kes on juriidiline isik ? Avalik ja eraõiguslik. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on teatud nõudmiste täitmisel omandanud õigusvõime. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Loomise aluseks on alati konkreetne seadus, mis
aspekti ja mitte tingimata seda, et tarkvara kasutusõigust on võimalik omandada ilma selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad. Vaba tarkvaraga sarnased õigused on ka avatud lähtekoodiga tarkvaral (Open Source Software). 2.6 Avalik tarkvara Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud;
andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest. Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei 4 lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...". Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest
Tuleb jälgida, et "illustreerimine" ei muutuks autori teose reprodutseerimiseks. Illustreerimine tähendab vaid konkreetse näite esitamist õpetaja, õppejõu, teadlase vm enda käsitluse kontekstis 11) Autoriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib suhteid teaduse, kunsti, kirjanduse või muu loomingulise valdkonna autori ja teiste isikute või organisatsioonide vahel seoses teose loomise ja kasutamisega. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega. Autoriõiguse seaduse (§ 19 p 2) on kehtestatud järgmised reeglid: · teos või selle osa peab olema õiguspäraselt avaldatud; · teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel
Saneerimismenetluse käigus toimub nõuete ümberkujundamine, mille käigus võib muuhulgas pikendada nõude täitmise tähtaega, rakendada osamakseid nõude tasumiseks, vähendada võlasummat või asendada võlg ettevõtt eaktsiatega. Intellektuaalse omandiliigid: autoriõigus – autoriõigus oma loomingule ja selle kaitse; autoriõigusega kaasnevad õigused ja naaberõigused – autoriõiguse müümine, litsentsid; tööstusomand – kaitse patentidele, disainile, kaubanduslikele tähistele jms.
, . , . , , , , , . . (, , ) , . 4. . , , , , , , , , . , . 5. . · § 39 « . ». · () 11.11.1992 12.12.1992 , . · - 29 (11.02.2005) - Rahvaraamatukogusest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ja kord - 310 (21.06.2007) - Autoriõiguse asjatundjate komisjoni moodustamine - 159 (13.07.2006) - Teose reprograafilise reprodutseerimise tasu ilukirjanduse ning teadus- ja õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord - 14 (17.01.2006) - Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning
Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele Ideedelejapõhimõtetele,millelerajanevadarvutiprogrammielemendid,kaasaarvatudprog rammikasutajaliidesealuseksolevadideedjapõhimõtted Autoriõiguse teke ja kestvus Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib avalikustamata kui avalikustatud teostele Autoriõigus kehtib kogu autori eluajaja 70aastat pärast tema surma Isiklikud õigused Õigus teose autorsusele Õigus autori nimele Õigus teose puutumatusele Õigus teose lisadele Õigus autori au ja väärikuse kaitsele Õigus teose avalikustamisele Õigus teose täiendamisele
Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused. Ehk siis autoriõigustega kaitstake kõiki loometegevuse tulemusel loodud resultaate, mis vastavad järgmistele tunnustele: Originaalne tulemus teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus; kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses; kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, puht-tehniliselt teostatud või
mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest. Autoriõigus Autoriõigus on ainuõigus oma teost igal moel ise kasutada, lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ning saada sellest tulu. Teisisõnu on autoriõigus õigus, mis on ainult sellel inimesel, kes on loonud omapärase teose. Seetõttu ei või teised isikud autori teost kasutada ilma autori nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Välismõju
Autoriõigus kaitseb kirjalikke teoseid, raamatuid, muusikateoseid , kunstiteoseid näidendeid, filmi- ja multimeediateoseid, arvutiprogramme ning avalikke teoseid, kuhu kuuluvad kõik autoriõigusega kaitsmata teosed. Teos saab olla ka ilma autorita näiteks rahvalooming (rahvaluule) või teadmata autor ehk anonüümne autor. Teose loomisest alates tekib autoril autoriõigus. Autoriõigus annab autorile õiguse otsustada oma loomingu üle. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Autori isiklike õiguste alla kuuluvad: õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. Autori varaliste õiguste hulka kuuluvad : õigus teose levitamisele, õigus teost tõlkida. Autoril on ka võimalik oma õigustest loobuda, mis kujutab endast autori varalise või varaliste õiguste üleandmist. Õiguse üleandmine näeb välja selliselt,
arhiveeritakse võrguväljaandeid, trükieelseid faile ja trükiste digiteeritud koopiaid. DIGARist leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid ja postkaarte. Arhiveeritud väljaanded on leitavad e-kataloogi ESTER ja Eesti Rahvusraamatukogus loodud bibliograafiliste andmebaaside kaudu. Täistekste on võimalik otsida ka arendamisjärgus olevast digitaalarhiivist. Eesti Rahvusraamatukogu lähtub digitaalarhiivi DIGAR täiendamisel Autoriõiguse seadusest. Arhiiv sisaldab ka teoseid, mille autor või autoriõiguste omaja on teadmata. Omades teavet arhiveeritud teoste autoriõiguste omaja kohta, võtke palun ühendust Eesti Rahvusraamatukoguga. 7. E-Ait - Tallinna Ülikooli digikogu, väitekirjad, õppematerjalid, artiklid ning raamatukogus leiduvad haruldused 8. Saaga - on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil
valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga; - mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega; - mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega; - mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; - mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. 9. Domeeni õiguskaitse: põhilised tingimused, vaidluste lahendamine Tingimused: - Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (09), sidekriipse ja tähti. - Suur- ja väiketähti domeeninimes ei eristata.
Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused...................................................................................... 5 5. Õiguskaitse kehtivuse tähtaeg autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste korral, tähtaja kulgemise algus............................................
slaidifilmid 17. Kartograafiateosed 18. Õigusaktide projektid 19. Standardid ja standardite kavandid 20. Arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud Autoriõigused 21. Tuletatud teosed 22. Teoste ja informatsiooni kogumikud 23. Muud teosed Teose kaitstust eeldatakse. Tõendamiskohustus lasub kaitstuse vaidlustajal. 32 5.05.2016 Autoriõigused Autoriõiguse seadust ei kohaldata: 1. Teoses kirjeldatud või selgitatud ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms. 2. Rahvaloominguteostele Autoriõigused 3. Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele 4. Kohtulahenditele ja nende ametlikele tõlgetele 5. Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Autoriõigused 6. Päevauudistele 7
Patendiamet), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed, Uued taimesordid 5. Mis on kaitstud autoriõigustega? Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused. Ehk siis autoriõigustega kaitstake kõiki loometegevuse tulemusel loodud resultaate, mis vastavad järgmistele tunnustele: Originaalne tulemus teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus; kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses; kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, puht-tehniliselt teostatud või
annaabi.ee 
