Tallinna Ehituskool Heldi Eimann Sk-13 MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA? Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1Millal ja kuidas tööleping sõlmida.....................................................................4 2Milles kokku leppida..........................................................
Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis peaks lepingus kirjas olema? Mis peaks lepingus kirjas olema? Et vältida hilisemaid vaidlusi, on otstarbekas kõik olulised asjaolud lepingusse kirja panna. See, et väljaüüritava toa sein on kollane, võib tunduda ebaolulisena, et lepingusse kirja panna, kuid kindlasti muutub see oluliseks, kui üürnikud seina vahepeal mustaks on värvinud. Seega, mida rohkem on lepingus kirjas, seda tagatumad on poolte õigused ja kohustused
süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse
Nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on Pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 6. MUUD TINGIMUSED 6.1. Käesolev Leping on algdokument vastavalt RMPS §7 sätestatule; 6.2. Lepingus ettenähtud tingimused on vastavuses Võlaõigusseadusega (VÕS); 6.3. Laenugraafik on Lepingu lahutamatu osa ja Lepingu täitmine toimub Laenugraafiku alusel; 6.4. Leping hakkab kehtima Laenu jäägi tekkimisega Laenugraafikus, Laenu ülekande tegemisega või vastava kande tegemisega raamatupidamises; 6.5. Leping kehtib üldjuhul ilma allkirjastamata. Lepingust tulenevad kohustused on kajastatud Osaühingu majandusaasta aruandes; 6.6
m2 [vajadusel lisada muud kinnistu või ruumide määratlemiseks vajalikud andmed, näiteks korrus, kinnistusregistri registriosa nr vms] (edaspidi: Kasutusobjekt). 1.2 Kasutusse andja annab koos Kasutusobjektiga Kasutaja kasutusse ka Kasutusobjekti olulisteks osadeks olevad esemed ja dokumendid, milliste nimekiri on toodud Lepingu lisas 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1.4 Kasutaja kannab täielikku varalist vastutust tema loal Kasutusobjekti kasutavate isikute eest. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3
1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasutamiseks üle [kasutusse antava vallasasja kirjeldus, kasutamisviis ja eesmärk] (edaspidi: Kasutusobjekt). 1.2 Kasutajale üleantav Kasutusobjekt, selle olulised osad ning nende seisund fikseeritakse üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse Lepingu lisana 1. 1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3
Tööandja nimi: [tööandja nimi] Lisa töölepingule nr [töölepingu nr] [Ametikoha nimetus] AMETIJUHEND 1. AMETINIMETUS: [ametinimetus] 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1. Üksus: [üksuse nimetus] 2.2. Kellele allub: [ametinimetus] allub vahetult [ametikoha nimetus, kellele allub], kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: [Ametikohad, kes on otseses alluvuses] 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat [ametikoha nimetus, kes määrab asendaja] poolt määratud [ametikoha nimetus, kes asendab]. 2.5. Aruandekohustus [Ameti...
"kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, siis makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud summa või sarnase töö eest sarnastel tingimustel makstavat tasu. Selle väljaselgitamiseks võib kasutada sarnast tööd tegevate töötajate töötasu samas ettevõttes või samal tegevusalal tegutsevate ettevõtete töötasu statistikat
Töölepingu analüüs · Tööleping on siis leping, millel on kaks osatäitjat, tööandja ja töötaja. Mõlema nõusolekul ning lepingu ühtsel mõistmisel sõlmitakse tööleping tööle asumiseks. Kui töölepingus sätestatud punktid ei sobi töötajale siis saab teha ka läbirääkimisi ning ühtseid kokkuleppeid, et saavutada kahe poole vaheline nõusoleks. · Lepingus on kirjas tööle asumise aja algus ning võib omada ka kindlat lepingu lõppemise kuupäeva kuid võib olla ka tähtajatu. Peale tähtaegset lepingu lõppemist võib seda ka pikendada. · Töölepingus on samuti kirjas ka kindel arv tunde, kui palju peab nädalas töötama. Enamasti on see 40tundi nädalas, oleneb töö koormusest. · Lisaks on lepingus kirjas ka töötasu, mille alusel palka väljastatakse. Olemas on kolm võimalust.
Suurimad riigi kuluartiklid - kodumajapidamiste tarbimine 50.1% - põhikapitali investeeringud 24.5% - valitsussektori tarbimine 18.8 % Suurimad riigi tuluallikad - teenused 66.4% - tööstus 29.7% - põllumajandus 3.9% 2.Kopeerida viit, kus on teie õpitava eriala tulevase tööandja katuseorganisatsiooni puudutav info (kooli katuseorganisatsioon on Haridus- ja Teadusministeerium). 3. Mis tingimustel saab muuta töölepingut? § 59. (1) Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. (2) Muudatuste tegemine töölepingus kindlaksmääratud töö laadis või töö keerukusastmes on töötaja üleviimine teisele tööle. (3) Töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
eesmärkide saavutamisele ja toimib seadusega määratud raamides. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib ta töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt seaduse nõuetele. 16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Töövõtulepingul alluvussuhe puudub, töölepingus allub töötaja tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingus tööaeg kindlaks määratud (üldiselt 8h päevas 40h nädalas), töövõtulepingus on määratud tähtaeg millal töö peab valmis olema Töölepingus tööandja maksab tasu perioodiliselt, töövõtulepingus tellija maksab siis kui töö on üle antud. Ta ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus tulemus üle vaadata. 17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida?
Kohustuslik kirjandus: Töölepingu seadus, www.tooelu.ee , www.kutsekoda.ee www.sm.ee (Sotsiaalministeeriumi koduleht) EKSAM 20 küsimust (mõned valikvastused) Tööleping - Töölepingu sõlmimiseks on seega vaja kattuvate tahteavalduste olemasolu. - Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe kõikides olulistes tingimustes. - TLS ei sätesta kohustuslike oluliste tingimuste loetelu, küll aga peavad olulised tingimused kajastuma töölepingus. - Oluline on eristada kirjalikku ning kirjalikku taasesitamist võimaldaavat vormi. Kirjalik vorm nõuab TsÜS paragrahv 78 lõike 1 järgi tehingu teinud isikute omakäelist allkirja, siis kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm peab TsÜS paragrahv 79 järgi sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ning olema tehtud püsivalt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
"____"_____________ _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu
Päevi/Days:____________Tasu/päev (Fee/day): ____________Kokku/Total:_______________ Tasu sisaldab sõidukiga läbitavat kilometraazi________km/päevas(_______________) Käesoleva rendilepingu kohaselt kohustub rendileandja andma rentnikule kasutamiseks rendilepingus toodud tingimustel märgitud sõiduki- rendilepingu eseme. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) rendileandjale kogu rendiperioodi eest. Sõiduki või muu renditud eseme, mis on märgitud käesolevas lepingus rendiesemeks, ennetähtaegsel tagastamisel makstud renditasu ei tagastata. Sõiduk väljastuse ja tagastuse aeg on kell 9.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sõiduki üleandmise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Üleandmise koht: Kauka tn. 1 Tallinn Läbisõit üleandmisel: _______________/kütuse kogus______ Sõiduki tagastamise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Tagastamise koht: Kauka tn. 1 Tallinn I Üldsätted 1
October 20, 2009 muudetud. Teostusjoonised koostatakse ehitusprojekti mõõtkavas ja nende täpsus peab vastama projektjooniste täpsusele. 1.1.3 Muud mõisted Lepingu tasu Lepingu tasu on hind, mis tuleb maksta Omanikujärelevalvele vastavalt Lepingu tingimustele ja kohaselt osutatud teenuste eest. Lepingu tasu suurus või arvestamise alused määratakse Lepingus. Ehitis Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks (katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis) ja rajatisteks (ehitis, mis ei ole hoone). Ehitis, mille ehitamise üle ehituse omanikujärelevalvet teostatakse Ehitisena, mille ehitamise üle ehituse omanikujärelevalvet teostatakse käsitletakse Lepingus Tellija poolt määratud Ehitist vastavalt ehitusprojektile koos selle juurde
- Hoiatuse realiseerimine (sh maksekäsuavalduse, hagi, pankrotiavalduse, 7 sundtäitmise avalduse esitamine) ,,Saame tuttavaks!" esimene etapp: võlgnikuga suhtlemisele eelnev eeltöö · Andmete ja tausta uurimine (sh avalikud andmebaasid, Google) · Õigusliku positsiooni määramine (sh dokumentide korrektsus, pooltevaheline suhtlus, eeltoodu pinnalt võimalikud võlgniku vastuväited) · Nõude suuruse arvutamine (sh leppetrahv, viivis, kahjunõuded, lepingus sätestatud tasud jms) · Võla sissenõudmise strateegia määratlemine (suuremates ettevõtetes kasulik eraldi vastava juhendi või sisekorra olemasolu) 8 ,,Saame tuttavaks!" teine etapp: kontakt võlgnikuga, kordusarvete/meeldetuletuste saatmine · Kõned, e-kirjad, kordusarved, meeldetuletuskirjad jms (läbirääkimiste ruumi
Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud
1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga kohustub Käsundisaaja osutama Käsundiandjale järgmisi teenuseid (edaspidi: Teenused): (i) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]; (ii) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]. 1.2 Käsundisaaja kohustub osutama Teenuseid Lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale Lepingus sätestatud tasu. 1.3 Oma tegevuses juhindub Käsundisaaja kehtivatest õigusaktidest ja Lepingust. 2. Käsundiandja õigused ja kohustused 2.1 Käsundiandja kohustub: (i) üle andma [päevade arv] kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Käsundisaajale Teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ärakirjadena või
1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga kohustub Käsundisaaja osutama Käsundiandjale järgmisi teenuseid (edaspidi: Teenused): (i) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]; (ii) [sisestada osutatava teenuse nimetus, kirjeldus, teenuse osutamise tähtaeg ja muud olulised tingimused]. 1.2 Käsundisaaja kohustub osutama Teenuseid Lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale Lepingus sätestatud tasu. 1.3 Oma tegevuses juhindub Käsundisaaja kehtivatest õigusaktidest ja Lepingust. 2. Käsundiandja õigused ja kohustused 2.1 Käsundiandja kohustub: (i) üle andma [päevade arv] kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Käsundisaajale Teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ärakirjadena või
(1) [Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru (mittevajalik kustutada)] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisaks nr 1 oleval skeemil (edaspidi: Kinnistu). 1
Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“(Veidebaum 2014). Kui lepingus pole viivisemäära sätestatud, siis saab nõuda viivist seaduse alusel. Vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates 1. jaanuarist 2015 Võlaõigusseaduses loetakse viivisemääraks §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on seadusjärgne viivisemäär aastas 8,05% ehk 0,02% päevas (Creditreform 2015). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise
2. Töövõtja õigused ja kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.2. teostama Tööd kvaliteetselt, so vastavuses Töödele kehtivate normide ja heade tavadega; 2.3. informeerima Tellijat Tööde tegemise käigust ja võimaldama Tellijal igal ajal teostada järelevalvet tehtavate Tööde mahu, käigu ja kvaliteedi üle; 2.4 teatama Tellija esindajale kõigist Tööde tähtaegset valmimist ja kvaliteeti ohustavatest asjaoludest 3. Tööde eest tasumine 3.1. Lepingus sätestatud ja teostatud Tööde eest kohustub Tellija Töövõtjale tasuma summas .............................. eurot (edaspidi nimetatud Tasu). 3.2. Tellija peab Tasult kinni ja kannab üle Maksuametile üksikisiku tulu- ja töötuskindlustusmaksu. 3.3. Tellija kannab .............................. kuupäeval Töövõtja arveldusarvele ettemaksuna .............................. eurot. 3.4. Ülejäänud summa, so .............................
EV-2-Q-E-kur Maarja Oder NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Euroopa Parlamendi ja komisjon president ja nõukogu eesistuja allkirjastasid Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Ülemkogu kohtumisel Nice'is. Nice'i leping, millega muudetakse
3.2. alandama Kaupade eest makstava tasu suurust. 4. Poolte vastutus Lepingu rikkumisel 4.1 Kui Lepingu rikkumine on niivõrd oluline, et Ostja kaotab huvi Lepingu edasise täitmise vastu, võib ta lõpetada Lepingu sellest taganemise teel ja nõuda Müüjalt leppetrahvi maksmist ___ (___) % punktis 1. kokkulepitud Kauba kogumaksumusest koos käibemaksuga. 4.2 Juhul, kui Müüja ei anna Kaupa üle ___ (________) kalendripäeva jooksul peale Lepingus määratud tähtaja möödumist, on Ostjal õigus ühepoolselt käesolevast Lepingust taganeda ja nõuda teiselt Poolelt leppetrahvi tasumist _____ % Kauba kokkulepitud maksumusest koos käibemaksuga ning kahju hüvitamist juhul, kui leppetrahv ei kata kogu Ostjal tekkinud kahju. Leping loetakse lõppenuks arvates kirjaliku taganemisavalduse kättesaamisest Müüja poolt. 4.3 Kui Ostja ei võta Kaupa vastu ___ (____) päeva/kuu jooksul peale Lepingus
a kuni __.________________.a kohustuse tasuda Võlgniku eest summa kuni _____________________ (__________________) (edaspidi nimetatud ka kui Garanteeritav summa). 1.3. Garantii andmine on tasuline ning Võlgnik kohustub selle eest tasuma Garantii andjale __._______________.a tasu, mille suuruseks on __________ (_________). 2. Võlgniku kohustused 2.1. Võlgnik vastutab Garantii andja ees Garantiikirja alusel Garantii andja poolt Võlausaldajale väljamakstud Garanteeritava summa ja Lepingus toodud muude maksete, sh leppetrahvi tasumise, samuti võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. 2.2. Võlgnik kohustub tasuma Garantii andja poolt Võlausaldajale tasutud summa 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arvates Garantii andja poolt sellekohase kirjaliku teate kätteandmisest. Tasumisega viivitamise korral on Võlgnik kohustatud tasuma Garantii andjale lisaks viivist, arvestusega 0,15 % (null koma
Ehitus- ja planeerimisõiguse KAASUS A on ehituspeatöövõtja, kes on tellinud alltöövõtjalt B 40 000 euro eest siseviimistlustööde tegemise uue kortermaja ehitamisel. B lepingujärgne tööde algustähtaeg on 01.11.2013 ja lõpptähtaeg 02.01.2014. Lepingus on kokku lepitud, et tööde lõpptähtaja muutused tuleb poolte vahel kokku leppida 5 päeva jooksul kirjalikult alates töö lõpptähtaja muutmiseks oleva asjaolu ilmnemisest, hiljem ei saa töövõtja tähtaja muutmist nõuda. Lepingus on kirjas, et A nimel saab lepingut muuta üksnes juhatuse liige. Tööde lõpetamisega viivitamise puhuks on A ja B vahelises lepingus kokku lepitud leppetrahv 1000 eurot iga B poolt töö lõpetamisega viivitatud päeva eest. Muid leppetrahviga seotud kokkuleppeid A ja B vaheline leping ei sisalda. Kuna üldehitustööde alltöövõtja C ei suuda üldehitustöödega graafikus püsida, saab B alustada sisetööde teostamisega 01.12.2013. B töödejuhatja küsib A töödejuhatajalt 15.11
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM Migelyne Mahlapuu 12a AMSTERDAMI LEPING Referaat RAKVERE 2011 Sisukord Amsterdami leping · Millal,kelle poolt ja mis põhjustel........................................2 Amsterdami lepingu eesmärgid................3 Muudatused Amsterdami lepingus............4 Uued valdkonnad Amsterdami lepingus.....5 Kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet......6 Kasutatud kirjandus..............................7 Millal, kelle poolt ning millistel põhjustel leping sõlmiti? Amsterdami leping allkirjastati viieteistkümne liikmesriigi poolt 2.oktoobril 1997 ja leping jõustus 1.mail 1999. Lepingu sõlmimise põhjused:Lepingu põhieesmärgina nähti liidu poliitilist ja institutsionaalset ettevalmistamist võimalikeks ulatuslikeks muutusteks rahvusvahelisel tasandil
jälle jõudnud maksta või oleks see olnud väga raske. Millal on mõistlik laenata (vajadus vs tahtmised ja soovid)? Laenamine on mõistlik vaid siis, kui asi, milleks raha laenatakse, säilib kauem, kui kulub aega laenatava raha ja selle intresside tagasi maksmine. LISA 2 KLIENDILEPING Sõlmimise kuupäev: 1. LAENUANDJA Nimi: Registrikood: Pank: Asukoht: Telefon: E-post: 2. LAENUSAAJA Nimi: Isikukood: Postiaadress: Telefon: E-post: Laenuandja ja Laenusaaja on selles lepingus (edaspidi nimetatud ka Leping) edaspidi koos nimetatud Pooled või eraldi nimetatud Pool. 2.1. Laenusaaja kinnitab käesoleva Lepingu sõlmimisel, et on hoolikalt tutvunud Lepingu tingimustega (ennekõike Laenu intressimääradega, tasumise tähtaegadega ja kohustustega, mis tekivad Laenusaajal juhul, kui Laenusaaja ei täida Lepingust tulenevaid kohustusi Lepingu kohaselt), on nendest selgelt ja üheselt aru saanud ja endale Lepinguga võetavatest
Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse Lepingu Lisana 2. 1.3 Üürnik võib Üüriobjekti kasutada ainult oma majandus või kutsetegevuse raames ja
probleemi lahendusele Euroopa Liidus? 1) Teema vähemalt viis põhiseisukohta. 2) Põhiseisukohtade poolt argumendid. 3) Põhiseisukohtade vastuargumendid. 4) Vähemalt kolm üleskerkinud probleemi/arusaamatust. 5) Alternatiivid üleskerkinud probleemide lahendamiseks või tagajärgede kujundamiseks/muutmiseks. 6) Kuidas mõjutab teema: Teie (edaspidist) tegevust; Ühiskonda? Lissaboni leping Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudeti ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid. Selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad 1) Suurem roll liikmesriikide parlamentidel
(1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 1. 1.3 Üürnik kasutab Üüriobjekti ainult Üüriobjekti iseloomust tulenevatel eesmärkidel. 2. Lepingu tähtaeg 2.1
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise nõudeõigust, kui selline kokkulepe on asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Sissenõudmiskulude hüvitamise välistamise korral eeldatakse, et see on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. 3 2 LEPPETRAHV Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse. Leppetrahvil on muude kahju hüvitamiseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid
Graafiku üleandmisega viivitamine toimus mitte tema süül, vaid seetõttu, et tootjaettevõte OÜ Laarum taganes tellijaga varem sõlmitud lepingust seadmete hankes ja ta pidi sõlmima lepingu teise hankijaga. Kas töövõtjal on õigus nõuda leppetrahvi tellijalt? Kui on siis mis alusel ja missuguse aja eest? Tal on õigus nõuda leppetrahvi 4 hilinemise päeva eest, sest vastavalt VÕS § 158. leppetrahvi mõiste lg.1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ülejäänud aja eest ei saa leppetrahvi nõuda, sest graafikute hilinemine ei olnud põhjustatud otseselt tellja süül. Saab kohaldada VÕS § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. V-9
kuhjasid kokku tasumatul hulgal võlgu ja varjasid suurt osa neist. Tänu sellele kasvas tööpuudus, inimeste palku vähendati, avalikke kulusid kärbiti tohutult. Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama. Osteti asju, mida ei saanud endale lubada. Üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli ka majanduslik eksperiment ühisraha loomine seitsmeteistkümnele väga erinevale Euroopa riigile. Esialgu öeldi Maastrichi lepingus, et eurotsooniga ei saa liituda ja ühisraha kasutusele võtta need riigid, kelle võlad ületavad 60% SKP-st. See oleks hoidnud euroala kitsa, võlgades riigid poleks saanud osa võtta, näiteks Itaalia oli tohututes võlgades, kuid oli Euroopa Liidu asutajariik ja väljajätmiseks liiga tähtis. See punkt Maastrichi lepingus aga tühistati, selle asemel pidi riik lihtsalt tõendama, et võlga kahandatakse soovitud tasemele, mida oli Itaalial kerge teha
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1
Ostu-müügi lepingu analüüs ostja seisukohalt Negatiivsed punktid ostjale: 1.) Punkt 1, on küll nimetatud kaup, aga ei ole ära toodud tingimusi, millele ta vastama peaks. Pesumasina ja tema kvaliteedi kirjeldus ning lisade jne kajastamine lepingus võimaldaks Müüja kohustuste rikkumisel Ostjal kohaldada õiguskaitsevahendeid tuginedes lepingule. Vastasel juhul lähtutaks küll sellest, et kaubal peavad olema samasugused omadused, mis on samaväärsel asjal, aga alati ei pruugi aluseks võetav asi olla siiski võrdväärne. Lisaks ei võimalda see punkt ostjal teostada tal lasuvat ülevaatamise kohustust, kuna viimane on suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi)
........................................... personalijuht (nimi) ................................................... isikus, kes tegutseb volituse alusel, ühelt poolt ja (edaspidi töötaja) teiselt poolt, keda nimetatakse ka poolteks, leppisid kokku alljärgnevas: 1. Käesoleva koolituslepingu (edaspidi leping) eesmärgiks on võimaldada (ettevõtte nimi) ....................................... töötajal osa võtta täiendavast tööalasest koolitusest lepingus kokkulepitud tingimustel. 2. Koolituskursusest osavõtt on töötajale vabatahtlik. Koolitus annab töötajale võimaluse oma tööalaste teadmiste, oskuste ja vilumuste paremaks omandamiseks ja täiendamiseks. Seda kinnitab käesoleva lepingu sõlmimine. 3. (kursuse nimi) ......................................................................................................
Tasu maksmine oli ette nähtud ettemaksuna 50% ja kauba kättesaamisest alates 2 nädala jooksul ülejäänud 50 %. Müügileping sisaldas ka veotingimusi müüja trantspordiga, müüja kulul. Grillmajade paigaldamise kulud, ehk kokkupanek oli lepinug kohaselt müüja kohustus. Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud. Kaup saabus lepingus ettenähtule vastavalt 14 päeva jooksul ( 12. mai hommikul). Kauba ülevaatamine toimus 13. mai.2009 kui oli vaja kaubad töökorda seada. Kuid ülevaatamisel avasime, et kõikidel tünnisaunadel on puudu küttekeha. Samuti neljal grillmaja ilmnes, et puuduvad ventilatsioonisüsteemid. Vastavalt sõlmitud müügilepingu punkti 2.1 kohaselt on ostjal õigus defektiga kaup tagastada 14 päeva jooksul alates kauba kätte saamisest. 14.mai OÜ Naudi Puhkust,
keeldus oma kohustuse täitmisest • Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VõS §-s 162-le Võlausaldaja vastuvõtuviivitus • Kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest Leppetrahv • Leppetrahv - lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma Lepingu tüüptingimuste tühisus • VõS § 42. Lepingu tüüptingimus on tühine kui, see on ebamõistlikult kahjustav • Ehk kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, …; Leppetrahvi nõudmine • Leppetrahvi kokkuleppimisel
2.9. sõlmima lepinguid all-agenditega üksnes Ettevõtte eelneval kirjalikul nõusolekul; 2.10. pöörduma koheselt Lepingu täitmisel tekkivate küsimuste ja probleemide lahendamiseks Ettevõtte poolt määratud kontaktisiku poole. Märkus: Näidise kohaselt ei ole agendile ette nähtud piirangut, et ta ei või vahendada teiste ettevõtjate (käsundiandjate) tooteid või teenuseid. Kui selline piirang soovitakse agendile ette näha, siis tuleb see lepingus sätestada. VÕS § 675 lg 1 kohaselt võib agent olla tegev teiste käsundiandjate jaoks, kui kirjalikult ei ole kokku lepitud teisiti. 3. Ettevõtte kohustused Ettevõte kohustub: 3.1. teatama Agendile õigeaegselt muudatustest Kaupade nomenklatuuris, hinnakirjas, tarnetähtaegades jm Kaupadega seonduvatest olulistest asjaoludest; 3.2. korraldama oma kulul Agendi vajaliku koolituse seoses Kaupadega; 3.3
sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul) või on jätnud enne lepingu sõlmimist edastamata muud olulist teavet (pakkuja tegevuskoha aadress, kuhu kaebusi saab esitada; teave teeninduse võimaluste kohta; teave garantiitingimuste kohta), on tarbijal õigus taganeda lepingust 3 kuu jooksul. 3-kuuline tähtaeg algab müügilepingu puhul asja üleandmisest, teenuse osutamise lepingu puhul aga lepingu sõlmimisest. · Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, peab kaupleja tarbija tellimuse täitma 30 päeva jooksul arvates tellimuse edastamisest. Kui kaupleja seda ei tee, on tarbijal õigus saada tasutu tagasi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Siinjuures võib kasutada ka üldisi õiguskaitsevahendeid (nt kahju hüvitamine, viivis). · Kui üleantud asi ei vasta tellitule, peab kaupleja saatekulud tarbijale hüvitama
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisaajale õiguse kasutada Litsentsiandja [kasutusõiguse objekt ja selle lühike kirjeldus (nimetus, liik, vorm, maht jne)] (edaspidi: Lepingu ese) ja Litsentsisaaja kohustub selle eest Litsentsiandjale maksma tasu. 1.2. Leping annab Litsentsisaajale õiguse kasutada Lepingu eset Lepingus sätestatud tingimustel. Lepingu alusel võib Litsentsisaaja kasutada Lepingu eset järgmiselt: 1.2.1. [moodusta Lepingu alusel lubatavatest Lepingu eseme kasutamise viisidest võimalikult täpne ja ammendav loetelu]; 1.2.2. [jne] 1.3. Lepingu eseme kasutusõigus on lihtlitsents võlaõigusseaduse § 370 lg 1 mõttes. 1.4
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisaajale õiguse kasutada Litsentsiandja [kasutusõiguse objekt ja selle lühike kirjeldus (nimetus, liik, vorm, maht jne)] (edaspidi: Lepingu ese) ja Litsentsisaaja kohustub selle eest Litsentsiandjale maksma tasu. 1.2. Leping annab Litsentsisaajale õiguse kasutada Lepingu eset Lepingus sätestatud tingimustel. Lepingu alusel võib Litsentsisaaja kasutada Lepingu eset järgmiselt: 1.2.1. [moodusta Lepingu alusel lubatavatest Lepingu eseme kasutamise viisidest võimalikult täpne ja ammendav loetelu]; 1.2.2. [jne] 1.3. Lepingu eseme kasutusõigus on lihtlitsents võlaõigusseaduse § 370 lg 1 mõttes. 1.4
Leppetrahvi tähendus ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi sisu on teatud rahasumma kokkuleppimine, mida oma kohustust rikkunud pool peab maksma teisele poolele.
kaasas 24/7. Äritegevus sõltub paljuski ümbritsevast majandusolukorrast. Ettevõtja olla on ka emotsionaalselt väga raske. Palgatöölise põhiplussideks on kindel töö ja kindel palk, tulemusliku töö korral ka preemia ning firma poolt pakutavad soodustused, tänapäeval sageli ka auto. Palgatöötaja asub tööle juba töötavasse ettevõttesse, muutub mutrikeseks suures(või väikeses) masinavärgis ja hakkab saama lepingus ettemääratud töötasu. Plussiks on väike vastutus, tuleb hoolt kanda ainult lepingus määratud tööülesannete eest. Palgatöölise eesmärk on tõusta karjääriredelil ja saada kõrgemat palka. Rikastumise võimalus on väike. Enamasti on fikseeritud palk ning palganumbriga kasvab ka riigile makstav maksusumma. Seega ainult palgatööga rikastuda ning finantsilist vabadust saavutada on küllaltki keerukas. Ausalt öeldes ei oskagi kohe kindlalt ennast kumbagi valdkonda sobitada
Töölepingu seadus Kermo Kadak MT10 Töölepingu seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist Eestis tööleping võeti vastu juba aastal 1992. Töölepingut tehes tuleks alati määrata palga summa. Lepingus peab olema ka kes maksab töötaja eest makse .Kas töötaja või tööandja. Lepingus peab olema kirjas mis kellast mis kellani peab tööl käima Kunagi ei tasuks ennem tööle asuda kui tööleping pole tehtud. Soovituslik on tööleping teha tähtajatult. Kui firmal pole sulle tööd pakkuda ja sa pole kuu aega tööl käinud ,siis peab teadma et firma peab maksma sulle vähemalt selle kuu eest miinimum palga.Aga üldjuhul ei taheta seda teha .Firma üritab sellest koguaeg kõrvale hiilida et mitte maksta . Miinimum palga tund on 1.90 eurot. Ja kuus teeb kokku see 320
3. Hitlerist sai Saksamaa füürer ( märts 1933) - Saksamaal oli riiklik meelsusvalve, hakkas tagakiusamine, välispoliitika agressivne ning kiire taasrelvastumine, ta vajas kiiresti võidukat sõda. 3. Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks. plaanid, millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani. Euroopa- Euroopa jaotatakse NSVL’i ja Saksamaa vahel ära, kõik teavad, et sõda on tulekul 1. Lepituspoliitika(rahustamispoliitika) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse 2. ● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge
materjalist.Tellija kohustub töö vastu võtma ja selle eest maksma. Töövõtu lepingu alusel töötaval isikul ei ole õigust puhkusele, samas tehakse tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolme kuu pikkuse/tähtajatu lepingu korral töö tasu saav isik on kaetud ravikindlustusega. Kindlustus kaitse kehtib kaks kuud pärast teenussuhete lõppemist. 7. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Vaja kokku leppida: - Töötasu - Tööaeg - Töö tegemise koht - Tööülesanded - Puhkuse kestus - Töökorralduse reeglid 8. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Summeeritud tööaeg on maksimaalne töötundide arv nelja kuu jooksul, mis ei tohi ületada keskmiselt 48-sat tundi nädalas. Töölepingus tuleks ära märkida graafiku alusel
(edaspidi: Tarnija), ja (2) [Ostja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Ostja esindaja nimi] (edaspidi: Ostja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Ostja ostab ja Tarnija müüb Ostjale Lepingus sätestatud tingimustel järgmisi kaupu (edaspidi: Kaubad): (i) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; (ii) [tarnitava kauba nimetus või kirjeldus]; 1.2 Tarnija tagab: (i) Kauba kvaliteedi vastavuse valmistaja spetsifikatsioonile ja Kaupade keskmisele kvaliteeditasemele; (ii) Kaupade juurde kuuluva dokumentatsiooni üleandmise Ostjale, [s.h.
annaabi.ee 
