Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INTEGREERITUD TEGEVUS MATEMAATIKA NING KEELE JA KÕNE OSANA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matemaatika, talveunne, jänku, juss, karbis, osana, lasteaed, läbiviija, ljudmila, lillemets, karikakra, loendab, külla, segaminiALL JA ÜLEVAL · Istu koos lapsega põrandale. · Ehita kolmest-neljast klotsist torn. · Aseta mänguasi torni otsa ja ütle: "Mänguasi on üleval" · Korda mängu, paludes lapsel mänguasja vastavalt üles või alla liigutada. OTSI MIND ÜLES! · Vali mõni tore pehme loom ja peida see lapse nähes ära. · Loe järgmist salmikest: "Jänku ennast ära peidab, püüa teda leida. Otsime ta üles ja hoiame siis süles." · Mine jänku peidukoha juurde ja võta jänku välja. Hüüa: "Ma leidsin jänku üles!" · Jätka mängu teiste mänguasjade peitmisega. Enne esemete leidmist loe alati salmikest (vahetades peidetud looma nime). · Palu lapsel mänguasi ise ära peita. Korda salmi ja lase lapsel mänguasi üles leida. NII JA TEISITI · Laula mõnda lihtsat laulukest. · Esmalt laula tavalise häälega. · Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Viimaks jõutakse välja õigesti kuulnu juurde. Mängu reegliks on nõue, et juhul, kui sõnumisaaja ei saanud ütlusest aru, ütlejad seda enam korrata ei tohi ja teade antakse edasi nagu kuuldud. VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD MIS ON KUS? Eesmärgid: arendada võrdlemisoskust mõistete suur ja väike kasutamisega, arendada tähelepanu Vanus: 3-4 a Mängukoht: laua ääres Vahendid: suur teemapilt (nt "Kodus", "Köögis", "Tänaval" vm) ja karbis või ümbrikus väikesed detailid sellelt pildilt; nööp ja kirjalehed Mängu käik: Laps vaatleb suurt teemapilti ja nimetab sellel kujutatud koha (nt köök). Seejärel võtab ükshaaval väikeseid detaile, nimetab need (nt käterätik, prügikast jne), leiab suurelt pildilt sama detaili ning asetab väikese detaili selle peale. Ütleb, kas see on sur või väike (võib võrrelda nööbiga). KAALUME RIISI Eesmärgid: laps õpib mõistma mahtu, kaalu, arve Vanus: 3+
raputada laulmise ajal. Hääle soojendus. (3 min.) Laulame laulu ,,Põdral maja metsa sees" (lisa 9.) koos liigutustega. (5 min.) Siis laulame ,,Soku laulu" (lisa 10.) ja tantsime selle saatel. (5 min.) Lõpuks laulame laulu ,,Mõmm ja mõmm". (lisa 11.) (5 min.) Neljapäev-loomaaed. (integreeritud tegevus.) Uurimine ja vaatlemine: (Peale hommikusööki lähme ja ennem järgmist söögi korda jõuame tagasi. Eeldan seda, et lasteaed asub suhteliselt loomaaia lähedal.) Eesmärgid: teab mis loomad elavad loomaaias. Teab kust nad sinna saavad. Teab, et loomadele ei tohi midagi söödavat anda. Teab, et loomi ei tohi puutuda ega õrritada. Lähme loomaaeda. Eelnevalt lepime kokku/ teeme kindlaks järgmised asjad mida ei tohi teha: loomadele ligidale minna, katsuda neid, anda või loopida neile midagi ja loopida neid millegagi või õrritada. Loomi tuleb kaitsta ja armastada. Seal jalutame ringi, vaatame ja
2000. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Lille, V. 2003. Värvin ja räägin eesti keeles. Töölehed 5aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Lille, V. 2003. Tahan rääkida eesti keeles. Töölehed 6aastastele. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Merila, M. 1999. Eesti keel muukeelses lasteaias: metoodilised soovitused. Tallinn: Haridusministeeriumi väljaanne. Priimann, H. 2003. Kogu tarkust! Matemaatika töölehed. Tartu Ülikooli Narva Kolled. Rannut, Ü. 2000. Eesti keel kui teine keel alus- ja algõpetuses. Tallinn. Rannut, Ü. 2003. Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ kirjastus. Ruusamäe, P. 2002. Asjad sinu kodus. Koolibri. Saarso, K. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Asjad minu kodus. Pildimäng. ILO 2002. Loeme koos (sari). ILO 2004. 1. Maire Kebbinau, Nonna Meltsas. Meile meeldib. 2. Liivi Türbsal
Millised on ohud arvuti kasutamisel? Lugemise ja Raamat „Reis Pildikaardilt pildi 1-2 silbiliste sõnade Jänku Jussi Grupitöö: Lühi kirjaoskuse keskus arvutimängude kirjutamine iPadi. kirjutamine. õppefilmi jutukese südamesse“ Vahendid: 2 iPad klaviatuuril vaatamine „Jussi koostamine arvutis (nuputamisraamat) arvutis on viirused”
2. Kõne/keele ja looduse integreerimise jaoks võib printida või äärmisel juhul joonistada teatud loomad pildid, millele omakorda kirjutada juurde nimed (mitmus ja ainsus). Seejäral peaksid lapsed viima kokku õige pildi vastava nimetusega. 3. Kunsti saaks loodusega integreerida näiteks nii, kui laps voolib savist, plasteliinist või muust materjalist puu või metsa. Võimalik joonistada ka paberile. Sinna saaks laps juurde teha ka loomi või linde. 4. Matemaatika puhul saab uurida lindude või loomade või kalade pilte. Õpetaja saab omakorda suunata lapsi neid loendama näiteks. 5. Samuti saaks matemaatikas anda lastele ülesandeks roomajate, putukate, imetajate erinevatesse gruppidesse paigutamise. 6. Matemaatika puhul saab kasutada lepatriinu mängu. Lepatriinule meeldib arvutamine. Vali üks kolmest lepatriinust kellega sa tahad arvutamisemängu mängida. Mina panen lauale kolm lepatriinu täppi (mustad kettad), loenda mitu täppi on nüüd
Seejärel ütleb laps mõne teise kodumasina ja ringi tuleb see laps, kelle kodumasina ta ütles jne. Mida Teie arvates võiks veel niisuguse pildiga teha (näide 19), milliseid ülesandeid lastele anda? 1) Üks osa ülesandest võib olla see, et laps mõtleks välja pildile pealkirja. 2) Lisaks võivad lapsed saada ülesandeks, et peaksid oma pildist loo jutustama. 3) Lapsed võiksid võrrelda oma valmis pilte ja leida, kelle pildil on näiteks kõige rohkem käbisid. Matemaatika aeroobika (näide 26). 1) Õpetaja ütleb tehte (4+1 näiteks) või arvu (6 näiteks) ja kõik rühma liikmed peavad nii mitu plaksu tegema. 2) Lapsed on jaotatud paaridesse. Õpetaja ütleb tehte (6 näiteks) ja lapsed peavad nii mitu korda teineteisele patsu lööma (käsi kokku lööma) 5 võimalust tööks teatmekirjandusega eelkoolieas 1. Looduse mõistatused", Rainer Köthe, lk. 71-79
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed.....................................................
''. Ja nii liigub pall mööda ringi ühe lapse käest teise lapse kätte. Vajadusel saab õpetaja last aidata. Vahend 6. Rühmita mänguasjad Ülesanne sobib 5-6 aastastele lastele. Vahendid: erinevad mänguasjad, mis oleks võimalik rühmitada suuruse, värvuse, teemade kaupa. Näiteks on toidunõud: kahvlid, noad, taldrikud, potid, tassid. Ülesande käik: Õpetaja tutvustab lastele kõigepealt mänguasju eraldi. Seejärel peavad lapsed mänguasjad panema kahte erinevasse karpi. Ühes karbis on asjad, mis on suuremad(Näiteks on üks suur kahvel ja teine väike või üks suur taldrik, teine väike. Laps peab nüüd suure kahvli ja suure taldriku panema ühte karpi ning väiksed asjad teise karpi). Kui lapsed alguses ülesandest aru ei saa siis õpetaja näitab ühe asjaga ette. ''Mille poolest need taldrikud erinevad?''. Ja seejärel peavad leidma lapsed kõik erineva suurusega asjad ning paigutama karpidesse. Kasutatud kirjandus Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S
..................................................................7-8 Kokkuvõte................................................................................................................................9 Mida ma sellelt praktikalt omandasin?.................................................................................9 3 Praktika sisu: Praktika aeg ja koht: 16.04.2007- 27. 04.2007, Turba Lasteaed Praktika juhendaja.: Maie Joaveski Minu praktikal viibise ülesandeks oli jälgida lasteaia igapäevategevust vaadeldes lasteaias kolme rühma õppe- ja kasvatustegevust.Alustasin vaatlemist nooremast rühmast, kus on 2-4 aastased lapsed. Jälgisin nende käitumist ja iseloomu, mängu, õppetööd ja kõnet. Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). , Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma
filmil jne, narratiivne ülesehitus. valm- lühike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, kus peamiselt antakse inimese kuju ja omadused loomtegevuste kaudu. Kujutatakse iseloomujooni ja käitumist. Loomad kujutavad erinevaid inimtüüpe, nt hunt julm. Iseloomulik moraal/ elutarkus valmis alguses või lõpus eraldi välja tooduna. Nt: J. Tamm, M. Raud. õhtujutt ehk unejutt- traditsioonilises vormis lugu, mis esitatakse lapsele enne magaminekut rituaali osana ning selle eesmärk on toetada lapse keelelist ja sotsiaalset arengut. On rahustav, lühike ja toetab arengut. Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel..................................................................
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
DIDAKTILISI HARJUTUSI JA ÕPPEMÄNGE 4-aastastele 1. On või ei ole. 2. Telefon 3. Mänguasjade kauplus. 4. Õige või vale. 5. Leia sarnane sõna. 6. Talverõõmud 7. Mis millega? 8. Mänguasjade kauplus 9. Kauplus 10. Nimeta, mida näitan. 11. Ülekäik 12. Liiklusjuht 13. Mis muutus 14. Mida keegi kuuleb 15. Kuula hoolega 16. Tunne lilli 17. Kes see on? 18. Tunne puid. 19. Mis on rohelist või teist värvi. 20. Leia selline puu 21. Mis sul käes on. 22. Sööklas. 23. Riidesse ja õue. 24. Loomaaed. 25. Mis sõidab? 26. Kuningas. 27. Kunstnik. 1. On või ei ole. Eesmärk. Arendada nõutava hääliku määramise oskust sõnades, arendada häälikukuulamist. Käik. Õpetaja ja lapsed lepivad kokku häälikus, mida hakatakse sõnades määrama. Õpetaja ütleb aeglaselt sõna. Kui nõutud häälik esineb sõnas, siis lapsed plaksutavad, kui ei esine, siis panevad käed põlvedele. 2. Telefon Eesmärk. Täpsustada hüüdsõnade hääldamist, süvendada oskust reguleerida oma hääle
· mõtle välja ja esita mõistatusi lilledest · kirjelda mõnda lille, teised arvavad ära · mõtle välja jutuke ühest lillest · nimeta üks lill, mille nimes on sinu täht 6-7 aastased · jutusta ,,Mida lilled annavad mesilasele, inimesele?" · mõtleme koos välja luuletuse (Särab päike, kasvab lill.....) · kirjuta kivikestega " aster" jne. 2.3 Matemaatika 3-4 aastased · loenda erinevaid lille sorte (1-3) · leia lillede seast kõige suurem · võrdle astri ja gladiooli pikkust · seisa lillepeenra taha/ette/kõrvale · otsi kollaseid/punaseid lilli 4-5 aastased · leia 4 saialille ja 6 gladiooli, võrdle nende hulki, mida on rohkem, mida vähem · leia kõrgeim lill · mine kõige madalama lõvilõua juurde
tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi. Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, v
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
„Viimase 50 aasta jooksul on inimesed muutnud ökosüsteeme kiiremini ja laiemalt, kui kogu inimkonna ajaloo jooksul. Selle tulemuseks on mahukas ja paljuski tagasipööramatu kaotus Maakera bioloogilises mitmekesisuses.“ (UN Millennium Ecosystem Assessment Report findings I). 10 Sahtouris toob välja: „Me saame – ja peame – saavutama piisavalt laia mõtlemisvõime, et näha end osana palju suuremast süsteemist, või olemisest, ja õppima käituma vastavalt.” „Me oleme näinud, et ükski liik ei saa areneda eraldi oma koos-arengust kõigi teiste liikidega – st, et kõik on mänginud oma rolli ka meie arengus. Me ei oleks saanud iseenesest areneda.” (Sahtouris, E, 1999, 178, 180). Sellest tulenevalt võib väita, et looduse igiomaseks ja läbivaks protsessiks on koostöö. Tänu koostööle saavad toimuda paljud looduslikud protsessid. Looduslikke protsesse
asukohaks näeks. 3) Cox arvates nukk (politseinik) ja „kolme mäe“ testid testivad ikka erinevaid perspektiivne (nt...) SOTSIO-EMOTSIONAALNE ARENG IMIKUEAS JA LAPSEPÕLVES Imikutel on juba esimestest elupäevadest peale kalduvus inimeste nägusid vaadelda. Isegi mõne minuti vanused vastsündinud vaatavad kauem skemaatilist nägu kui segamini aetud sümboleid. Imikud kipuvad ka näoilmeid jäljendada. Meltzoff: uuringu läbiviija istuvad vastamisi vähem kui 21 päeva vanuste lastega ja tegid nägusid. Uurijad sirutasid näiteks keele suust välja või tegid suu pärani lahti. Laste näo hoolikal jälgimisel selgus, et kui uurija keelt suust välja ajas, tegi seda ka laps. Imikud pöravad nägudele tähelepanu ja reageerivad ilmetele ning õpivad selle käigus oma suhtluspartneri ilmet. KIINDUMINE Kui lapsed hakkavad sotsiaalse maailmaga tutvust tegema, siis loovad nad
" Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti
(,,Kooli minek"). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb Luul-d: ,,Memm ja Maimu"; ,,Mõistatus"; ,,Kraav" kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno Luul-d: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm.
.28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
Tegevusuuring hõlmab planeerimist, tegevust ning faktide leidmist tegevuse tulemuste kohta (Smith, 2007). Tegevusuuringut viiakse läbi soovitavalt sotsiaalelulises situatsioonis. Välja võib tuua mõned valdkonnad, kus on võimalik rakendada tegevusuuringut: 1) õpetamismeetodid – asendades traditsioonilise meetodi avastusmeetodiga; 2) hinnangumenetlus – täiustades isiklikke pideva hinnangu meetodeid; 3) uuringu läbiviija arendamine töö ajal – täiustades õpetamisoskusi, arendades uusi õppimismeetodeid, suurendades analüüsivõimet, tõstes eneseväärikust (Cohen jt, 2007). Lähtudes tegevusuuringu põhimõtetest, püstitan oma töös järgmised uurimisküsimused: 1. Millised on uuritava lapse arendamist vajavad kõnelised oskused? 2. Milliseid sidusa kõne osaoskusi on vaja uuritava lapse puhul arendada? 3. Kuidas arendada vajalikke sidusa kõne osaoskusi uuritaval lapsel?
.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad
- Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised. · Laste kognitiivne võimekus piiratud- see on tolle aja kohta väga põhjapanev näide. Ta räägib et nende mõtlemine on teistsugune kui täiskasvanutel. · Sünnipärane uudishimu Locke räägib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval. Täielikult füüsilise karistamise vastu- tänu sellele võib tekkida vastumeelsuse või tahtmatuseni. Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: ,,Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos". Õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) isa oli kellasepp (ka tantsuõpetaja), ema suri sünnitusel. Isa süüdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester, muusik.. kusagil polnud pikalt
annaabi.ee 
