Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "INSENERIEETIKA ARVESTUTÖÖ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetika, drenaaž, inseneri, eetilised, eutanaasia, insenerieetika, eetikas, kuldreegel, tahate, dilemma, variandi, lõpetatud, teatamine, saata, koolitada, väikesel, lased, majal, defektid, keeldumine, vastuolus, kuldse, reegliga, austust, teadmisega, autojuhtimine, ostmine, andes, ehitamisel, esiteks, ehitusinsener, hinnatav, eksperdi, elusolenditeInsenerieetika arvestustöö! 1) Mida uuritakse eetikas;millega tegeldakse?Mida ütleb eetika kuldne reegel? o Eetikas uuritakse käitumist ja inimeste teadmisi.Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist-kuidas teha valikuid ja oma valikute eest seejärel vastutada. Eetikas tegeldakse konfliktide lahendamisega eetiliselt küljelt. Eetilisi kuldreegleid on mitmeid, olenevalt kultuuri – ja religiooni rajoonist. Kristlus-„ärge tehke teistele seda, mida te ei taha , et teile tehakse“
Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs......................................................................................... 4 Olulised faktid:.................................................................................................... 4 Huvilised:............................................................................................................ 5 Eetilised probleemid:........................................................................................... 5 Juriidiline analüüs:............................................................................................... 5 Formaalne analüüs:............................................................................................. 5 Mitteformaalsed testid:....................................................................................... 6 Eetilised printsiibid:................
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.
nad ise kindlasti ei soovi, et ülemused lubaks,nõuaks, käsiks neil ületunde teha ning hiljem selle nende kaela veeretaks. Ei olnud ka õige koostada graafikut, mis ei lase töötada ilma ületunde tegemata ning sundida töötajaid allkirjastama lepingut, kus kirjas, et nad ei riku töö- ja puhkeaja seadust. Mitteformaalsed testid: · Ema-test- on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised. · TV-test kui oleksin Sebe juht, ei julgeks ma seda uudist avalikkuse ees avaldada, kuna ükskõik kuidas ma ka ei prooviks süüd enda kaelast ära ajada on ikkagi näha, et ma ei ole käitunud eetiliselt. Kui oleksin bussijuht julgeksin avalikustada, kuna mul pole väga suurt võimalust ostsuseid teha- ma kas rikun seadust või jään ilma töökohast. Kuigi olen ka valesti käitunud, usun et mind mõistetaks.
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja
Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.
sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine
Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
faktorid, mille muutumine tulevikus antud ettevõtte äritegevusele kõige kriitilisemat mõju avaldavad. Majanduslikud faktorid on näiteks krediidi saamise võimalikkus ja lihtsus, elanikkonnale jääv vaba raha hulk, inflatsioon, rahvusliku kogutoodang elaniku kohta ja selle kasv, sissetulekute erinevus kõrg-, kesk- ja alamklassi vahel jt. Sotsiaalsed faktorid on näiteks demograafiline seisund, religioossed iseärasused, eetilised tõekspidamised, survegruppide tegevus, olukord tööjõuturul jne. Poliitilised faktorid on näiteks muutused seadustes, maksumäärades, valitsuse suhtumises monopolidesse, eksporti, importi, keskkonnakaitsesse, jne, aga ka rahvusvahelised suhted, korruptsioon jms. Tehnoloogilise faktori alla kuuluvad muutused tehnoloogiate arengutes. Ökoloogilised faktorid on muutused looduskeskkonnas, aga ka muutused keskkonnakaitset puudutavates seadustes ja suhtumises keskkonnakaitsesse.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus. Relativism - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu või mitte. Esteetiline relativism - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu. 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Enesele suunatus - filosoofia enese olemus nagu meetod, aine,
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
koopainimesed teda rumalaks ning ei usuks teda. Ta satuks pilkealuseks, tema üle naerdaks, tema juttu peetaks väljamõeldud ulmelugudeks. Keegi ei usuks teda ning ta oleks heidik. Ta ei suudaks enam näha elu samamoodi nagu seda teevad teised inimesed koopas, tema silmi pimedus enam ei kontrolli, isegi kui ta oli ainult natukene aega päikese käes. Ta ei oleks enam rahul oma eluga koopas. 65. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Tõnu Viik eristab klassikalist ja uusaegset paradigmat. Klassikaline filosoofiline paradigma- Küsimus sellest, milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis elu heaks teeb? Kuidas saavutada hea ja õnnelik elu? Kuidas hästi elada? Mis on õnn ja milles see peitub? Mida saan teha, et olla õnnelik? Uusaegne filosoofiline paradigma- arutab abstraktsemaid küsimusi. Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu
Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees
-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5
Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?
· Kommunikatsiooniteooria alused suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001). Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende realiteedi ja vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele (Kidron, 2003). Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus
konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused,rahvusvahelisus Keskkonna iseloomustus Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk. Info annab tulevikueelise Kriis= oht x võimalus Olukorra muutmise 2 võimalust A) Muuta organisatsiooni B) Püüda muuta keskkonda Eetiline ja sotsiaalne vastutus . Seadused, eetika ja vaba tahe . Eetika: üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Milline tegu on/ei ole eetiline? . Isiksuse mõju otsustele (kasvatus) . Firma poliitika mõju ostustele (konformsus) . Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused) Eetilisus väljendub… . Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid . Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni . Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid . Kas on seadusega lubatud..? . Kas otsus on tasakaalus? . Kuidas otsus mind tundma paneb? Sotsiaalne vastutus (nt Teeme ära)
Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,
Laiemas tähenduses on seksuaalsuse sisuks inimloomuse põhivajadused, näiteks hoolimis- ja ühtekuuluvusvajadus. Mehed vajavad seksuaalse erutuse tekkeks vähem aega kui naised, piisab alasti naisekeha nägemisest. Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi; mehed armastavad silmadega, naised kõrvadega. Naiste jaoks on olulisem emotsionaalne side, ilma milleta on raskem täit naudingut saada. 2.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testid. Eetilised probleemid testimisel. Indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. (Wechsler) Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman) Fluiidne ja kristalliseerunud intelligents: Fluiidne e voolav peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi.
Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
d. Rühmadünaamika tundmine e. Efektiivne meeskonnatöö f. Usaldussuhete loomine g. Teiste mõjutamine h. Eestvedamine ja innustamine i. Konfloktide lahendamine j. Läbirääkimiste pidamine 3. Enesearendamise oskused juhtimine algab enesejuhtimisest ja alles siis saab juhtida teisi. a. Juhtimise õppimine b. Kultuurierinevsute arvestamine c. Eetilised väärtused d. Loovuse arendamine e. Initsiatiivikus f. Intervjuu läbiviimine g. Firma poliitika mõistmine h. Mentorilt õppimine i. Olla liidrina alluvate teenistuses j. Saada 21. saj juhiks Covey väga efektiivse inimese 7 harjumust: 1. Isiklkik või a. Olge proaktiivne b. Alustage lõppeesmärki silmas pidades c. Seadke esmatähtis esikohale. 2
sekundaarsed. Igavikust alates on toimunud hulga aatomite liikumine lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisest ja eraldumisest tekib pöörisetaoline liikumine, milles kujunevad aatomite kogumid. Sarnane liitub sarnasega ning tekivad nähtavad esemed, nähtav mateeria. Ka inimene oma ihu ja hingega koosneb aatomitest . Epikuurlased käsitlevad juba n-ö headuse olemust. Nende elufilosoofia eesmärgiks oli vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku, häirimatu seisundini. Filosoofia on üks osa eetikas e õpetus õnnest, selle tingimustest ja selle saavutamise takistustest. Neli põhiideed õnnelikuks eluks: Jumalat pole vaja karta, surm on kõigest teadvusetus, hüvet on kerge saavutada ja pahesid kerge vältida. Et olle õnnelik, tuleb teada, mille poole püüelda ja millest hoiduda. Naudinguid on kolme erinevat liiki: hädavajalik loomulik nauding (nt janu), loomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt suguline armastus), ebaloomulik nauding, mis ei ole hädavajalik (nt kuulsus ja au).
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine.............................................8 Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine ��������������������������8 Konstruktivistlik (sotsiodünaamiline) nõustamine ����������������������������� 10 Nõustamisprotsess ja nõustaja.......................................................... 13 Nõustaja eetika............................................................................ 13 Hea nõustamise kümme omadust..................................................... 13 Nõustamisprotsess........................................................................ 14 Nõustamisprotsessi planeerimine .................................................... 14 Nõustamise etapid ja nõustaja oskused............................................ 15
Igal vormil on oma kriitilise mõtlemise viisid, omad loovuse väljendamise vormid, omad fantaseerimise meetodid ning omad viisid tunnete ja tegevuse suunamiseks. Tervikõppekava ohustab teadmise vormide selget liigitamist. Integreeritud õppekava puudusi tõi esile ka R. F. Dearden (1976). Hirstile toetudes väitis ta, et õpetust tuleb koolis anda diferentseeritult teaduste järgi (forms of knowledge): põhikoolis näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega kuidas indiviidid, eesmärgid nin
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
annaabi.ee 
