1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond.
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu- kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia
Raha- neb maa väetamisel põletatud puude tuhaga. hoiuselt makstakse üldjuhul hoiustajale intressi, Säilinud kohati arengumaades. 91 devalveerim ine - raha (rahvusvaluuta) väärtuse, allhange - detailide või valmistoodangu valmis vahetuskursi alandamine teiste valuutade suh tamine või teenuse osutamine teisele ettevõtte tes. Devalveerimine muudab eksportimise liht le, kaubandus- või ehitusfirmale või kõrgemal samaks, kuna kaupade hinnad alanevad. 30 seisvale tootmisettevõttele. 110,122 dotatsioon - riigi toetus ettevõttele, asutusele või alltöövõtja - allhanke korras tellijale toodet või eraisikule. 132 detaili valmistav isik või ettevõte. 20 dumping - kauba müük väljaspool tootjamaad alla ettevõtlusvõrgustik - ettevõtjate koostööpartneri
6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel. Tööstusühiskonna majanduse areng 20. saj. Alguses Negatiivne : 1. Kapitalistliku majanduse maht ja selle ettevõtted kiiresti suureks kasvanud. 2
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
· Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu kolooniate vaheline
1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid)
! Globaliseerumine ! Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi : kolooniate poliitilist iseseisvumist arenenud riikide vahelist majanduskoostööd rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side-ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus on see odavaim. Püsiva arengu kindlustab vaid riigi või piirkonna suurem kohanemisvõime , mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja kutseoskused, pidev koolitus ning tehnoloogiline uurimus-ja arendustöö. Valdav osa toodetakse ja tarbitakse maailma majanduskeskustes : P-Ameerikas, Lääne Euroopas ja Jaapanis. Infoajastu globaalne tööjaotus Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga
Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital
Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital
võimalus. · Tekkepõhjused. Aitas seletada Ricardo teooriat- Niisiis omab teatud kauba tootmisel suhtelist eelist riik, kus alternatiivkulu antud kauba tootmiseks on väiksem. · Püsivad alternatiivkulud- on muutumatud kogu tootmisvõimaluste raja ulatuses. · Tootmisvõimaluste raja kuju on sirge. Tootmisvõimaluste rada on kõver, mis näitab alternatiivseid kombinatsioone kahest kaubast, mida riik võib toota, kasutades täielikult oma ressursse parima kasutatava tehnoloogia puhul. · Täielik spetsialiseerumine poleks võimalik ilma kaubavahetuseta, sest riik tahab tarbida nii üht kui ka teist kaupa. 11. Alternatiivkuludel baseeruv suhtelise eelise teooria: kasvavad alternatiivkulud, tarbimispunkt autarkia tingimustes, kaupade relatiivsed hinnad, osalise spetsialiseerumise põhjused. · Kasvavad alternatiivkulud- tähendavad, et riik peab loovutama kasvavas
Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi (eriti lennunduse areng) · Veo- ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. · Riigi kohanemisvõime (kõrge haridustase, pidev koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimus- ja arendustöö) Ohud · Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see kõige odavam (oht kapitali väljavooluks) · Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid · Globaliseerumisvastased meeleavaldused muutumas rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks (sageli vägivaldsed). Maailma majanduskeskused, kus toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi · Põhja- Ameerika, Lääne- Euroopa, Jaapan · Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja põhja- Ameerika
Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta
Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15.sajandi lõpus, majanduslik ja poliitiline moderniseerumine Läänes 18-19 sajandil seoses demograafilise üleminekuga, maailma üldise majanduskasvu kiirenemisega, individualiseerimisega ja traditsioonidest lahtiütlemisega ning tehnoloogia arenguga: sotsiaalsed ja majanduslikud muutused koos. Sellest edasi, v.a maailmasõdade vahelisel ajal, rahvastiku ränne, kapitalide voog jm ainult suurenes (tormiline SKT suurenemine nt). 1 6. Üleilmastumise perioodid. Ühesele arusaamale, et globaliseerumine algas 19.sajandi alguses, peab eelnema seda soodustanud muutuseid ning neid käsitletakse erinevalt
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
· Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises. · Kapital - Tootmisvahendid, mis on toodetud selleks, et toota teisi tooteid. Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses ehk valib tarbimiskomplekti. Hüviste ehk tarbimiskomplektiks nimetatakse mingit konkreetset kombinatsiooni saadaolevatest erinevatest hüvistest. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3
· elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem · uute loomatõugude, taimesortide aretamine · vesiveskid · uued metalli sulatusviisid · leiutati kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida
1.3 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER (TVK) Selleks, et luua teooriaid, konstrueeritakse erinevaid majandusmudeleid, so. erinevate eelduste, hüpoteeside ja seoste kogum. Siin peame kasutama ka ceteris paribus printsiipi, st. kõik teised muutujad välja arvatud uuritav muutuja on konstantsed (ehk muudel võrdsetel tingimustel). Ressursside piiratus mõjutab valikuvõimalusi kogu ühiskonnas tervikuna. Piiratud on näiteks loodusressursid, tootmisvahendid, kasutatav tehnoloogia. 2 N.: oletame, et meie ühiskonna ressursid on piiratud. Me toodame ainult leiba ja raamatuid, mille valmistamiseks on 4 töötajat. Kui kõik 4 töötajat valmistavad leiba, ei toodeta ühtegi raamatut ja vastupidi. Sellest näitest johtuvalt saame joonistada selle ühiskonna tootmisvõimaluste kõvera: Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu.
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. 3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1)Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2)Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid.
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste all mõeldakse nii materiaalseid (kaubad) kui mittemateriaalseid (teenused). Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks mis tahes viisil. Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab. Lihtsustamiseks vaadeldakse vaid kahte tootmistegurit: tööjõud L ja kapital K. Tootmisruum moodustub kõigist võimalikest tegurikomplektidest.
Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. 2. Põllumajandus. Põllumajandusliku tootmise vormid tänapäeval. Põllumajandus jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks. Põllumajandusest saadakse toorainet peamiselt toiduainetetööstusele ja kergetööstusele. Põllumajandust mõjutavad kõige rohkem looduslikud tegurid: kliima (soojuse ja niiskuse olemasolu), aga ka reljeef. Aga põllumajandust mõjutavad ka majanduslikud tegurid (tööjõud, kapital, riigi poliitika).Põllumajandusliku suurtootmise vormid tänapäeval: · Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud.
maksukoormust, teostas ranget kontroll ametnike üle, et need ei varastaks ega võtaks altkäemakse. Tollimaksud välismaa laevadele Prantsusmaa sadamates, laevaehituse stimuleerimine Prantsusmaal preemiate maksmisega. Asutas kaubandusühinguid (Prantsuse Ida-India Ühing aastal 1664). Colbert keelas Prantsuse toodetele konkurentsi pakkuvate välismaa kaupade sisseveo, muudele kaupadele kehtestas kõrged sisseveotollid, keelas tooraine väljaveo, sisuliselt monopoliseeris väliskaubanduse. Colbert soodustas privileegide ja toetustega kalevi-, linase riide, naha-, siidi-, klaasi- ja pitsimanufaktuure, kutsus välismaalt Prantsusmaale tööle häid meistreid ja oskustöölisi. Colberti juhtimisel likvideeriti Prantsusmaal praktiliselt riigiametnike korruptsioon, ta reorganiseeris maksusüsteemi selliselt, et riigitulude kasv ennetas kulusid. Üheaegselt majanduse arenguga tugevnes
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades
probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema. Jätkub endiselt inimeste jagamine kihtidesse, kusjuures kihistumiseks võetakse peamiseks aluseks inimeste sissetulek ning selle alusel jagatakse inimesed alam-, kesk- ja kõrgklassi. Kusjuures on välja kujunenud nii, et igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus. Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega