Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"inimtegevuse" - 501 õppematerjali

thumbnail
19
ppt

Rahvaarvu kasv, inimtegevuse mõju keskkonnale

Sissejuhatus 2.Rahvaarvu kiire kasv 3.Rahvaarvu kasv kuude kaupa 4.Rahvastiku kasv 5.Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid 6.Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid 7.Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Sissejuhatus Aastatuhandeid kasvas inimeste arv aeglaselt, mille põhjustas: Haigused Nälg Sõda Loodusõnnetused Kiiremini on rahvastik kasvanud viimase 1000 aasta jooksul, põhjusteks: Linnastumine Arstiteaduse arenemine Elutingimuste paranemine Rahvaarvu kiire kasv Sai alguse 16. saj tööstuslikust revolutsioonist Peamiselt Lääne-Euroopa riikides Meditsiin arenes Elamistingimused paranesid Suremus vähened Eluiga pikenes Miljardite täitumised 1. korda 1804....

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Seda on põhjustanud · fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, · soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, · intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, · inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. . Kliimamuutuse mõjud Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus...

Keskkonnaõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS

Hugo Treffneri Gümnaasium INIMTEGEVUSE MÕJU TÕMMULENDLASE ARVUKUSELE EESTIS Referaat Koostaja: Virve Kass Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Tõmmulendlase iseloomustus ...................................................................................................... 4 1.1. Tõmmulendlase ehitus ............................................................................................................. 4 1.2. Tõmmulendlase elutegevus ....................................................................................................... 5 2. Ohud Tõmmulendlase arvukusele...

Loomad
5 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Inimtegevuse mõju loodusele

LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala...

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Inimtegevuse mõju elusloodusele, veerežiimi muutused, kõrbestumine.

edelapiirkondi, Mehhiko põhjaosa, Põhja-Aafrikat, Saheli piirkonda, Lõuna- Aafrikat (Lõuna Aafrika Vabariike) ja Austraaliat, Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², kuid igal aastal lisandub sellele umbes Sri Lanka suurune ala (65610 km²). Näiteks on aastatel 1958- 1985 Sahara kõrb liikunud sada km ida suunas. Üks kõrbestumise põhjuseid on küll looduse loomulikud kliimamuutused, kuid lisaks sellele arvatakse et ligi kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. (Homutov 2011) Inimese panus kõrbestumisse seisneb territooriumi ja mulle mittesäästlikkus kasutamises, põllu- ja karjamaade üle kasutamises, metsade hävimises ja mittesäästlike niisutustavade arengus. Lisaks sellele muudab loodusvarade intensiivne kasutamine oluliselt looduslikke ökosüsteeme, ja sotsiaalmajanduslikke struktuure, luues poliitilist ebastabiilsust ja sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti põhjustavad kõrbestumine ja kliimamuutused otseselt või...

Ökoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamin...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Inimtegevuse mõju keskkonnale Iga asi vajab hoolt, et ta säiliks tervena ja kaua. Planeet Maa vajab seda samuti. Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima, et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu? Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale. Juba kaua aega tagasi, kui toimusid suured sõjad, maeti ohtlikud jäätmed sügavale maa alla või vette...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis....

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...

Üldbioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Nagu näiteks liiga palju metsa raiudes, et saada piisavalt toorainet eksportimiseks ning tootmiseks. See vähendab ka suurel määral metsas elavate liikide eluruumi ning mõnelpool maailmas isegi teatud liikide väljasuremisohtu sattumist. Nagu näiteks bambusmetsade raie on tohutult suur ning seetõttu pole pandadel ehk bambuskarudel enam piisavalt toitu ning nende arvukus on väga väikseks jäänud. Samuti põhjustab probleeme ka nafta puurimine. Selle tõttu kasvab ka kütuse tarbimine ning see sunnib inimesi järjest rohkem naftavarusid tühjaks pumpama. See kõik tekitab suurel hulgal süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi mis küll laseb valgust ja soojust maale kuid soojus enam tagasi minna ei saa, sest süsihappegaas takistab seda. Seda nimetatakse „kasvuhoone efektiks“. Maale jääv soojus tõstab...

Keskkonnageograafia
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti looduskaitse korraldusest

Senine loodust säästev elutegevus saab alal jätkuda. Hoiuala näiteks on Natura alad. 6. Liikide kaitse Seadus kehtestab 3 liikide kaitsekategooriat: I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, 3 elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. II kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;...

Looduskaitse
23 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb....

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus...

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 2.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele. Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja selle kandumisel mandrile teel...

Geograafia
204 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Inimeste mõju kogu maailma kliimale

Lisanduv süsinikdioksiidi tekib peamiselt selliste fossiilkütuste põlemisel nagu kivisüsi, maagaas ja naftakütused. Põlemisel vabaneb atmosfääri süsinik, mida on säilitatud paljude miljonite aastate eest elanud organismide kudedes. Süsinikdioksiid vabaneb ka Amazonase metsade põlemisel, mille käigus hävitatakse puid ja taimestikku, mis võiksid muidu süsinikdioksiidi tarbida. Igal aastal lisandub inimtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. 20. sajandi vältel on lisandunud süsinikdioksiid kasvuhooneefekti nii palju võimendanud, et üleilmsed temperatuurid on tõusnud keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Meteoroloogid kasutavad superarvuteid, mille abil luua kliimamudeleid ja ennustada tulevasi kliimamuutusi. Tulemustest nähtub, et tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul veel 2,5...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Holland powerpoint 9.klass

klass Asukoht Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne- Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed Pindala: 41 600 km² . Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro. Valitseja: kuninganna Beatrix. Pealinn Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal. Elanike arv: 743000. Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis. Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. Olümpia: 17. mai ­ 12. august 1928....

Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad

M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2. VÄÄRISELUPAIGAD EESTI METSADES................... 2.1. Vääriselupaiga seadus..................................... 2.2. Vääriselupaiga kaitsmise olulisus................... 2.3. Vääriselupaiga tunnused................................. 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised tunnused.............. 2.3.3...

Uurimistöö
41 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Haanja looduspark

Haanja Looduspark Koostas:Eva 2007 Asukoht · Kaitseala pindala on 16 903 ha. · Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. · Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. · 1979.aastal loodi maastikukaitseala, 1991.aastal moodustati looduspark. Üldiseloomustus · Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. · Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (SuureMunamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Tartumaast kokkuvõte

Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala, kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg, merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga. (viide 11) Merikotkas 16. Inimtegevuse mõju loodusele Tartumaal, nagu ka muudes maakondades, inimesed mõjutavad palju loodust. Võetakse puid maha, reostatakse maapinda prügi ja muude kemikaalidega, rajatakse uusi ehitisi ja teid jms. Muidugi see mõjub loodusele halvasti, aga õnneks töödetakse välja ka plaane ja arengukavasid, kuidas loodust säästa- istutatakse puid, kontrollitakse prügilaid, säästetakse energiat jpm. 10 17. Kaitsealad...

Geograafia
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun