Inimõigused Mis on inimõigus? Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Mis on inimese põhivajadused? ● Kõikidel inimestel maakeral on samasugused põhivajadused, aga võimalused nende täitmiseks on erinevad. ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1948 võttis ÜRO vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. 1950. aastast pärineb Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel võib iga inimene pöörduda inimõiguste rikkumise
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele
INIMÕIGUSTE RAHVUSVAHELINE KAITSE 16.02.09 Eksam kirjalik, 2 küsimust: 1 teoreetiline ja 1 kaasuse moodi küsimus, analüütiline 1. Olemus 2. Ajalooline areng 3. Inimõigused rahvusvahelisel tasandil 4. Inimõigused regionaalsel tasandil 5. Inimõigused Euroopa tasandil 6. Kodaniku- ja poliitilised õigused 7. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused 8. Enesemääramisõigus 9. Probleemid ja arengud 1. Olemus Inimõigused on väga keeruline valdkond, sest paikneb moraali, eetika, poliitika vahel. Inimõigused on trump, mida vaidluses osapooled püüavad alati ära kasutada. Igaüks püüab leida endale sobiva inimõiguse. Läbi inimõiguste püütakse näidata, et teised õigusaktid on vahel. Läbi selle on
Samal ajal võib inimene kanda mitut rolli. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad nii tema õigused, vabadused ja kohustused kui ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, kelleks olemine või mitte olemine paneb talle ühiskonna ootused, mida peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestades käituma. 10.12.1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selle põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elada, õigus vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on inimestel
ivv.ee Rahvusvahelise kaitse taotlemine Kontaktinfo Inimõiguste Teabekeskus Nunne tn. 2, 10133 Tallinn Tel: (+372) 64 64 270 Faks: (+372) 64 64 272 Epost: [email protected] http://www.lichr.ee/new/index.php Tallinna Halduskohus Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn Tel: (+372) 628 2728 Faks: (+372) 6 282 737 Epost: [email protected] http://www.kohus.ee/3479 Riiklik Õigusabi http://www.just.ee/106 Inimõigused 1 AP arvestustöö Inimõiguste kaitsemehhanismid ( organisatsioonid jms, ära unusta ka pagulasi!)? Loetle varjupaigataotleja õigusi. Loetle varjupaigataotleja kohustusi. Millised õigusaktid kaitsevad Eestis inimõiguseid? Loetlege kehtivaid inimõiguseid kaitsvaid dokumente (rahvusvahelised kui ka siseriiklikud)? Kes on pagulane, varjupaigataotleja ja ajutist kaitset vajav isik? Piirivalveametniku kohustused varjupaigataotluse vastuvõtmisel?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1
Kantuna Stoa ajastu loomuõiguslikest ideedest, on meie õiguskorda retseptsioon käigus tulnud paljud põhiprintsiibid, mis on alusnormiks paljudele teistele normidele. Nii on loomuõiguse ideest tulnud näiteks hea usu põhimõte (bona fide), mida tunnustatakse enamiku maailma suurte õigussüsteemide poolt ja mis oli oluline tehingute tegemisel juba Vana-Roomas. Inimõigused Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on ka olemas peatükk nr II ,,Põhiõigused, vabadused ja kohustused"
Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks ja vabadusõigusteks. Vabadusõigusi võib määratleda, kui elementaarseid inimõigusi, mis on oma ideelt universaalsed ja üldkehtivad ning inimväärseks eluks vajalikud, meie loomusega kaasa sündinud ning vajalikud iga inimese isesivaks mõtlemiseks, tegutsemiseks ja arenemiseks. Ilma vabadusõigusteta ei tunneks riigis elavad kodanikud rahulolu ei riigi ega enda elu üle, kuna puuduks võimalus teha vabalt iseseisvaid otsuseid, ennast ise vabalt kujundada ning lähtuda tuleks vaid piirangustest ja ettekirjutustest.
PS § 17 rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. sünni- või muu seisund. on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 3. Piinamise keelamine Artikkel 4
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus
n Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel n Normatiivsed, deliberatiivsed demokraatiateooriad Kodanikeühiskond EKAK-is Eesti kodanikeühiskonna arengukontseptsiooni määratlus: ,,Kodanikeühiskond on vaba, demokraatlik, rahumeelne, õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt ühiskonnaellu ja poliitikate väljatöötamise protsessi kaasav ühiskond." Kodanikeühiskond mõistena n Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda n Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, et edendada oma huve ja väärtusi n Sarnased väljendid: sõnal kodanikeühiskond on koostöövarjund, kodanikuühiskonnal ühe inimese perspektiiv. Tsiviilühiskond vastan-dub riigile, aga ka tsiviliseerimata
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord,
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
kui ametlikul tasandil. 1 Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Demokraatia tunnused: · võimude lahusus · võim esindab rahva huve · vabad ülised regulaarsed valimised · valitsejate vahetamise võimalus · aus ja õiglane otsustamismenetlus · otsuseid langetatakse häälteenamusega · vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks · kaitstud inimõigused · arvamusvabadus · tsensuurivaba · riigivõimu avalikkus,poliitiline vastutus · seaduslikkuse põhimõtte järgimine · sõltumatu kohus 1 Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Erinevad demokraatia liigid: 1)Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 2)Kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi
Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3
nõue, b) eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld, c) inimkehast või selle osast kui sellisest rahalise tulu saamise keeld, d) inimeste reproduktiivse kloonimise keeld. Artikkel 4 Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Artikkel 5 Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld 1. Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses. 2. Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. 3. Inimkaubandus on keelatud. 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/393 II JAOTIS
Eraldatusesaared totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil. 66. Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet. Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl) Valitsejate vahetumise võimalus Aus ja õiglane otsustamismenetlus Otsuseid langetatakse häälteenamusega Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks Kaitstud inimõigused Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus Seaduslikkuse põhimõtte järgimine Sõltumatu kohus 67. Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike. Otsene e. vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu.
.... 26 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 28 2 Tänapäeva maailm Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega: Maailma ühtsus ja mitmekesisus Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Peamised julgeolekuorganisatsioonid Inimõigused mitmepalgelises maailmas Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3
tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm: - Reegel kehtivad ,,kõik või mitte midagi" põhimõttel; konfliktis kehtivad konflikti lahendamise reeglid - Printsiip erineb reeglist, sest nõuab oma realiseerimist võimalikult ulatuslikul määral (maksimaalne võimalik); erinevad normidest, kuna neil on olulisuse printsiip §3 Eesti Vabariigi Põhiseadus Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin. Kui öelda, et PS on seadus, siis kust tuleb pädevus antud seadus vastu võtta ja kus on kirjas antud pädevus? Euroopa PS leping on mitmetes riikides ratifitseeritud, kuid ei kehti, kuna Prantsusmaa ja Holland lükkasid antud seaduse rahvahääletusel tagasi. Põhiseaduse mõisted: PS (konstitutsioon) - Empiiriline mõiste Konstitutsioon on põhilaad/-olemus; laiemalt mõistetakse põhistruktuuri (biol: nõrga
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Neil puudub otsene õiguslik toime, kuid need mõjutavad juriidilisi otsusi. Võivad väljenduda mittesiduvates otsustes, jõustumata lepingute otsustes jms. Rahvusvahelise õiguse allikate hierarhia ja ius cogens Kõige kõrgema jõuga on ius cogens'i normid, nendest kõrvalekaldumine on lubamatu. Ius cogens normid on näiteks: jõu kasutamise keeld, riikide võrdsus ja enesemääramise õigus, orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld, kohustus austada inimõigusi jt Rahvusvahelisi tavanorme ja lepingunorme peetakse võrdse õigusjõuga normideks vastuolu puhul kasutatakse lex posterior põhimõtet. Veel vähemtähtsad on kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamus; nendest omakorda leebe regulatsioon ja organisatsioonide mittesiduvad otsused. Rahvusvahelise lepingu kehtetuse alused Rahvusvahelise lepingu Leping on tervikuna tühine Sõlmimiseks on kasutatud jõudu või
õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus
(KANAL) -> KELLELE? (VASTUVÕTJA) -> MILLISE MÕJUGA? (MÕJU) Erinevad lähenemised avalikule arvamusele: Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer (uuriv ajakirjandus) Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika (kinnimakstud uudised) Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus (harida, õpetada kultuursemaks) Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel (ajakirjandus ei saa olla parem kui ühiskond) KODANIKEÜHISKOND Kodanikeühiskond ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, et edendada oma huve ja väärtusi Kodanikeühiskonna tasandid 1. Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks 2
(tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1
- kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1
(tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
❏ Õiguse allikate tippu paigutatakse tavaliselt rahvusvahelise õiguse imperatiivnormid ( ius cogens) ❏ Normid, mille rahvusvaheline kogukond on tervikuna omaks võtnud ja millest kõrvalekaldumine on kuulutatud lubamatu mistahes olukorras (tegemist on absoluutsete normidega, nende rikkumisel pole olemas õigusvastasust välistavaid asjaolusid) - inimeste põhiõigused ❏ Olulisemad näited: 1. piinamise keeld 2. orjuse keeld 3. relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld RIIGISISESE ÕIGUSE POSITSIOON RAHVUSVAHELISES ÕIGUSES: ❏ Rahvusvahelises õiguses kehtib printsiip, et riik ei saa viidata oma riigisisesele õigusele õigustamaks oma rahvusvaheliste kohustuste mittetäitmist (kui riik on endale võtnud rahvusvahelise kohustuse, siis tuleb seda täita)
(peaminister, riigikohtu esimees, Eesti panganõukogu esimees, kaitseväe ülemjuhataja, õiguskantsler ja riigikontrolör) President valib kandidaadi ja riigikogu kinnitab. SEADUSLOOME Seadus on õigusakt, mis määrab ühiskonnas kindlaks teatud käitumiskorra, käitumisreeglid. Sellest kinni pidamine tagatakse riigijõuga. Seadused on erineva tähtsusega. Euroliidu seadusandlus acquis (78000 lehekülge reegleid.) Kõige tähtsam on põhiseadus kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas. Praegune Eesti põhiseadus kehtib aastast 1992 ja see on 4 põhiseadus. 1920 1; 1933 okt. kehtima hakkas jaan 1934 kuni märts 12. 1934(Vapside põhiseadus) 2; ,,Vaikiv Ajastu" Päts, Laidoner. 1938 Päts suure võimuga president 3 põhiseadus. See kadus kui meid okupeeriti. Põhiseaduse muutmine Seda on kõige raskem muuta. Selle muutmine on kirjeldatud juriidilises keeles 15 peatükk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
