Keedusoola lisandiks Kloor Cl Kloor kui lihtaine on mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv. Värvuselt kollakasroheline. Vees hakkab kloor osaliselt reageerima, moodustades hüdraate. Fluor F · Fluor, kui lihtaine raske gaas, terava lõhnaga nagu kloor ja osoon. · Värvuselt on kollane. · Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. · Inimkehale mõjub fluor söövitavalt. Jood I Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena. Sulavad temperatuuril 113 °C, keevad temperatuuril 184 °C, moodustades lillaka auru. Broom Br Metallidega reageerides tekitab ta bromiide. Broom on tugev oksüdeerija ning reageerib paljude liht- ja liitainetega. Broom saab olla inimkehale söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn.
teevad. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende kokkupuudetest energiajookidega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 65 õpilast. Kas noored on teadlikud kõrvalmõjudest, miks juuakse ja mis marki jooke tarvitatakse just neile küsimustele leidsime vastused. Esimene peatükk seletab, mis on energiajook, mida see sisaldab ja miks neid tarvitatakse. Teises peatükis on tähelepanu pööratud energijookide mõjule inimkehale ja nende tarvitamisega kaasnevatele kõrvalmõjudele. Kolmandas peatükis antakse ülevaade teostatud uuringust ja selle tulemustest. Kasutatud allikad on võimalikult erinevad ja põhinevad internetis oleval infol, kuna teema uudsuse tõttu ei ole ilmunud selle kohta ühtki ülevaatlikku raamatut. Siinkohal soovime tänada õpetaja Heli Israeli, kes aitas kaasa käesoleva uurimistöö valmimisele, ning Keila kooli 6a, 9b, 11a klasside õpilasi, kes leidsid aega küsitlusele vastamiseks.
monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. · Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronegatiivsem. Ta reageerib ägedalt paljude liht ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. Kohal, teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori, vaske või pliid. Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee
[email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole. Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises Levimus ja geokeemia Atmosfääris on fluorisisaldus väga väike
Halogeenid Faktid Halogeenid on VII A rühma mittemetallilised elemendid Rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat Halogeenid on tugevad oksüdeerijad Kõik halogeenid on inimesele mürgised Nende aktiivsus väheneb järjekorras: F>Cl>Br>I Fluor Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Normaaltingimustel kollakas gaas Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub fluor söövitavalt Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal Kasutatakse palastiku valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks NaF aitab ära hoida hammaste lagunemist Fluor vedelal kujul Kloor Normaaltingimustel rohekaskollane gaas Mürgine ja terava lõhnaga Kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks
Fluor Marlene Kirt 10.a Fluor Kõige ohtlikum ja aktiivsem mittemetall Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 ja aatommass on 18,998 Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy elektrolüüsida vesinik- fluoriidi, kuid sai raske mürgituse George ja Thomas Knox Fluori eripära Kokkupuutel fluoriga süttivad mittemetallid (näiteks
Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori lühend on Cl. Milleks kasutame kloori tänapäeval ? Vaba kloor - Osa vees olevast kogukloorist mis ei ole muundatud bakterite, vetikate või muu orgaanilise aine poolt ja millel on suur oksüdeerimise ja desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge. Peab märkima, et vaba kloori desinfitseerimisvõime sõltub ka pH tasemest. Nagu varem mainitud, kõrge pH vähendab kloori efektiivsust isegi kui analüüs näitab suurt vaba kloori hulka
· Toatemperatuuril ühineb fluor plahvatuse saatel õhus leiduva -vesinikuga, mille tulemusel tekib vesinikfluoriid HF. Viimase sooli nimetatakse fluoriidideks (metalli ja fluori ühendid). · Kokkupuutel fluoriga ained süttivad. Isegi vesi süttib fluoris põlema, mille tulemusel tekib hapnik. See on äärmiselt ebatavaline reaktsioon: harilikult on põlemiseks vaja hapnikku, siin aga hapnik tekib põlemise tulemusena. · Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. · Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronnegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga hapniku fluoriide. Halogeenid on keemilised elemendid : kloor, broom, jood ja astaat. Fluor vees Pinnavees leidub fluori vähe, põhjavees olenevalt asukohast aga palju.
piimhappeks. Juuretiseks on kahte liiki baktereid: Lactobacillus bulgaricus ja Streptococcus thermophilus. Jogurti juuretisel on mitmeid ülesandeid: need lõhustavad piimasuhkrut ja toodavad sellest orgaanilis happeid (piimhapet peamiselt), kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna- ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ning sünteesivad mitmeid vitamiine. Juuretise bakterid on suutelised lõhustama ka piimavalke ja- rasvu, muutes need piima toitained inimkehale veelgi paremini omastatavaks. Lisaväärtuse andmiseks rikastatakse jogurteid probiootiliste bakteritega- laktobatsillide ja bifidobakteritega. Farmi jogurtitele on lisatud juurde Lactobacillus casei, Lactobacillus acidophilus, Streptococcus Thermophilus, Bifidobacterium Bifidum. Probiootiliste piimahappebakterite kasulikkus avaldub jogurti tarbimisel mitmel viisil: tootesse lisatud bakterid
Kõige populaarsemad tegevused on kindlasti suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Kas on mõtet oma elu rikkuda ? Nagu eespool mainitud, rikub alkohol meie tervist. Seda tarbides saab küll lõõgastuda, peale närvilist päeva või tööd, aga kas seda tasub ka niisama juua ? Minu arvates mitte. Olen seda vägijooki proovinud, aga ei näe mõtet, seda suuremates kogustes tarbida. Lõõgastumiseks kasutan ma teisi meetodeid. Peale selle põhjustab alkohol närvirakkude surma, mis ei ole inimkehale hea. Väikestes kogustes on alkohol lubatud, näiteks sünnipäevadel toosti tõstes, rohkemal määral aga mitte. Narkootikumid on kõige ohtlikumad meelemürgid. Need põhjustavad ohtralt haigusi ning tekitab sõltuvust. Tänu sellele võidakse midagi rumalat korda saata, mida elu lõpuni kahetsetakse.Tavaliselt hakatakse narkootikume proovima sõprade seltskonnas, kes pakuvad võõraid aineid. Mina neid vastu ei võtaks,
Kloor Keemiline element järjenumbriga 17. Oksüdatsiooniaste -1. Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas. Reageerib kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35. Metallidega reageerides tekitab bromiide. Punakaspruun vedelik. Toatemperatuuril vedel mittemetall. Terava lõhnaga mürgine aine. Tugev oksüdeerija. Inimkehale söövitav ja ärritav. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Vesinik põleb broomis vesinikbromiidiks ( H 2 + Br2 = 2HBr ). Jood Keemiline element järjenumbriga 53. Esineb tumepruunide kristallidena. Keemisel moodustab lillaka auru. Teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Vees lahustub halvasti. Reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega ( KI + I2 = KI3 ). Reageerib paljude metallidega kõrgemal temperatuuril. Teiste halogeenidega moodustab interhalogeniide. Astaat
keedusoolast: 2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl Keemiatööstuses saadakse soolhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2 2HCl Valmis happe saamiseks lahustatakse HCl vees: HCl + H2O H3O+ + Cl-(aq) Seos elusorganismiga Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ning tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloor mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning seega on vajalik lihaste ja närvide normaalseks toimimiseks. Päevane soovituslik kloori kogus täiskasvanud inimesele on 2,5 grammi. Toidus ja joogis esineb kloor kloriidioonina. Olulisemateks toiduallikateks on keedusool, oliivid, peekon, konservkalad, juust, maapähklid,
com/?video=28 Omadused: · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas. · Sulamistemperatuur on -100,98°C · Keemistemperatuur on 34,6°C · Kloor reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, sealhulgas ka paljude metallidega. Ei reageeri ainult väärisgaasidega. · Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. · Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees;
spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse keskkonnasäästlikumaks muutmisel nii mõndagi ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inimesele kasulikumaks muutes. Teiseks suuremaks kasutusalaks on meditsiin, ning üheks enim tuntumaks rakendusbioloogia meditsiini hõlmavaks haruks on biotehnoloogia, mille abil sünteesitakse erinevate elusorganismide poolt inimkehale vajalikke või ravis kasutatavaid aineid. Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonda säästvalt. On kokku lepitud, et nüüdne biotehnoloogia algas patendiga – 16. juunil 1980 otsustas USA
töötlemist. kloor :Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril –33 kraadi Celsiust.Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. allumiinium :on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate.Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3
reovepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inimesele kasulikumaks muutes või kasvõi hoopis tekstiilitööstuses kasutatud uute materjalideväljatöötamisel. Teiseks suurimaks kasutusvaldkonnaks on meditsiin ja üheks enim tuntumaks rakendusbioloogia meditsiini hõlmavaks haruks on biotehnoloogia, mille abil sünteesitakse erinevate elusorganismide poolt inimkehale vajalikke või ravis kasutatavaid aineid. Näiteks suhkrutõve raviks kasutatavad nn humaan- ehk inimkeha insuliinidega identsed insuliinid on toodetud muundatud bakterite poolt. Rakendusbioloogia meditsiini haru hõlmab väga paljusid bioloogia rakenduslike harude inimesega seotud uurimisvaldkondi, näiteks mikrobioloogia (sh parasitoloogia, viroloogia jne), farmakoloogia jageneetika (sh proteoomika) kuni bioeetikani välja. Biotehnoloogia
aastal prantsuse keemik Antoine Jérôme Balard. Broom esineb kahe stabiilse isotoobina, mille massiarvud on 79 ja 81. Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on tavatingimustel pruun vedelik tihedusega 3,1 g/cm3, mis keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust. Broom on tugev oksüdeerija ja reageerib paljude liht- ja liitainetega. Seetõttu on broom nii vedeliku kui auruna inimkehale (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn. Füüsikalised omadused Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna.Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3; Keemilised omadused Broom on halogeen.Ta sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist
IT-Süsteemide riistvara Ergonoomika Ergonoomika – Töötamise teadus. Uurib, kuidas tagada inimestele oma töökeskonnas võimalikult suur produktiivsus ja turvalisus kasutades seadmeid/mööblit, et tagada inimkehale ja mõistusele sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance.
üksnes Lõuna-Aafrika apartheidi, vaid kogu tänapäeva maailma julmade repressiivsüsteemide ebainimlikkust. Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Richard Deacon Tema skulptuurid on loodud traditsioonilistest materjalidest ja valdavalt käsitsi valmistatud. Tavaliselt sisaldavad need sirgjoonelisi elemente, siluette või suuremaid avatud struktuure, mis moodustavad ruumis elegantseid ja dekoratiivseid joonistusi vihjates inimkehale ja suhetele Deacon nimetab ennast "meisterdajaks" ning tema suuremad teosed on sageli loodud korduvate väiksemate detailide kokkupaneku teel. ,,Suudle ja ütle" 1989 Need kaks suurt vastandlikku vormi üks kare ja lahtine , teine sile, ümar ning suletud sõltuvad teineteisest, et ruumis paigal seista.
13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: a) Ehituslik ülesanne (rasvad on rakumembraani koostises kõigil organismidel) b) Annab voolujoonelise keha (nt hüljestele ja vaaladele) c) Kaitseülesanne (kaitseb keha temp. muutuste eest nt polaaralade loomad; kaitseb inimeste siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades) e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin) NÄITED 14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide
sümboliseerib kurjade jõudude võitlust maailma korra vastu, algab igal ööl otsast peale. Koidikul kehastab päikest kas skarabeus-jumal Khepri või kujutakse teda lapsena. Keskpäeval, teekonna haripunktis, on ta Ra, kes kannab peakohal päikeseratast. Õhtul läände kadudes esineb ta raugana või jäärapealise mehena, keda kutsutakse Atumiks. Inimese loomine Suurem osa egiptlastest uskus, et inimese loomisega sai hakkama jäär-jumal Khnum. Just tema olevat oma potikedral inimkehale kuju andnud. Eriti hoolikalt voolis ta välja tulevased vaaraod ning andis neile ka elujõu, mida nimetati ka. Jumalad Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid (neid oli üle 700). Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Ühtede jumalate tähtsus piirdus vaid kitsa alaga, teisi austati kogu Egiptuses. Jumalad võisid asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku,
- Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel. - Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra. - Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega. Vibratsioon On materiaalse keha võnkumine, mida mõõdetakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega. Mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2 Vibratsioon inimkehale jaguneb: - üldvibratsioon (kogu keha vibratsioon) kehtiv norm 0,5m/s2 Peamised allikad: masinad, vibratsioon ehitistes, töötava masina naabrus. - kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm 2,5 m/s2 Peamised allikad: masinad, mida hoitakse käes. Soodustavad tegurid: - füüsiline koormus (tööriista kramplik hoidmine) - sundasendid - tööriista tagasitõuge - müra - madal temperatuur ja niiskus
Seda tüüpi välk suudab õrndalt maapinnal põrkuda nagu õhupall. Tuppa sisenedes võib välgupall plahvatada ja palju pahandust teha ning asju ära lõhkuda. Kodudes on täheldatud, et kui keravälk on tuppa tunginud, siis see suudab pana tööle erinevaid kodumasinaid ning lambipirne. Piksekera lähenedes hakkavad virvendama televiisorite ekraanid, helendama elektrilambid ning raadiosaatjas võib kuulda praginaid. See võib tekitada põletusahaavi inimkehale. Keravälk on kõikvõimas ning suudab liikuda ka läbi seinte ja akende, mille tulemusena jätab endast järele pisikesi auke. Vahel võib kera ka toast lahkuda ilma kahju tekitamata. Tema kadumine toimubki plahvatusega või siis täiesti käratult [1]. Kõik need imepärased omadused on loonud erinavid teooriaid, millede abil on püütud seletada keravälgu fenomeni. Üldiselt võib need teooriad jagada kahte suurde rühma. Ühed väidavad, et välk
koormavaks. Näitena võib tuua hooldutöötajatel voodipesu vahetamise, kuna paljud voodid on madala kõrgusega, raskesti ligipääsetavad ja enamasti asuvad seina ääres. Nende tingimuste tõttu tuleb palju kummardada ja tuleb olla pika aja jooksul ebamugavas asendis, mis on väga väsitav ja kurnav. ERGONOOMIKA Ergonoomika on teadus, mis tegeleb seadmete kujundamisega inimkeha jaoks kõige sobivamaks, arvestades selle liikuvust ja võimekust. Selle teaduse peamised eesmärgid on tagada inimkehale kõige tervislikumad ja produktiivsemad tooted. Ergonoomilised seadmed peavad tagama pikemaajalisest lihasväsimusest tulenevate haiguste vältimise, mis pika aja jooksul võivad muutuda püsivaks puudeks. Lisaks seadmetele kasutatakse ergonoomikat ka töö efektiivsemaks muutmisel. See säästab aega, raha ja töötaja tervist. Ergonoomia on olulisel kohal füsioloogiliste ohutegurite vältimisel. Nendeks on raskuste teisaldamine, töövõtted, tööasendid, tööliigitus, töökoha kujundus
eralduma. Haigalaeelsele erakorralisele meditsiinile (kiirabile) hakati vaatlema kui haiglasisesele erakorralisele abile eelnevat astet. 1954 a demonstreeris J Elam esmakordselt, et elustamisvõtted on efektiivsed. Elustamisvõtted olid tuntud ka varasemalt, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus vereringet. Peatselt järgneb teine läbimurre. 1956 a publitseeritakse artikkel, kus P Zoll tõestab, et inimkehale mõjuva elektrienergiaga on võimalik muuta südamerütmi. Sünnib defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused saavad 1980 aastateks kiirabi põhioskuseks. Kiirabi organiseerimises omandatakse suuri kogemusi Korea ja Vietnami sõjas. Alguse saab süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses- ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutub haigete transport helikopteritega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis on terapeutilise hüpotermia teostamine
3 ei jõua. (Psoriaasikeskus, 2012)UV-kiirgus on inimesele kahjulik ja ohutuid UV-kiirgusi ei tunta. ( American Cancer Society, 2014) 2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE UV-kiirgus on üks suurimaid nahavähi tekkimise riskifaktoreid. Inimesed, kellel on kokkupuude päiksevalguse ja päevituslampidega, on kogu aeg väga suure nahavähi riskiga. Tavaliselt on päiksevalgus inimkehale hea ja vajalik aga just UV-kiired moodustavad päikesevalgusest, selle kahjuliku osa. Nimelt UV-kiired kahjustavad naharakkude DNA-d ja tänu sellele tekivadki nahas DNA kahjustused, mis tekitavad vähkkasvajaid, Mõlemad nii UVA ja UVB, mis jõuavad maapinnani, on inimesele ohtlikud. Vähist on ka teisi UV-kiirtega kokkupuutest tingitud efekte. Lühiajalise kokkupuute korral tekkivad päevitus ja päikesepõletus. Pikaajalisema kokkupuute korrala võib tekkida naha
tajuda ümbrust, kindlustades sellega liikumisvõimet. · Mõistulik hing või mõtlemisvõime on ainult inimesel, puudub loomadel. Mõistus on ainult inimesel ja selle poolest erineb ta kõikidest loomadest. Hippokrates (460-370 eKr) arendas välja õpetuse kehamahladest. Antiikaja arusaamade kohaselt koosnes maailm neljast algelemendist: tuli, vesi, maa ja õhk. Neid nelja elementi kombineerides saab maailmas kõik olemasolevad asjad. Selle idee rakendaski ta inimkehale, mille kohaselt koosneb keha neljast algelemendist: kehamahlad- veri, lima, kollane ja must sapp. Hippokrates Psühholoogia ajaloost 1 Aristoteles Psühholoogia ajaloost 2 2.2 Uusaja pööre inimesekäsitluses Kesksel kohal oli antiik- ja keskaja mõtlejatel sellised küsimused nagu: mis on kosmos,
energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast". · Ruumihaigus tervisehäire, mis esineb peamiselt kontoriruumides seoses mittesobivate ehitus- ja sisustusmaterjalidega, hoones toimuva tööga ja/või seoses mittepiisava ventilatsiooniga. g. Elektriohutus · Toime inimkehale avaldab soojuslikku, elektrolüütilist, bioloogilist mõju. Kahjustused põletused, vere temperatuuri tõus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemine, vere ja koevedelike lagundamine, normaalsete talitlusprotsesside lõhkumine · Inimkeha takistus sõltub naha seisukorrast, voolujuhiga kokkupuutumise tihedusest, kokkupuute pindalast, keha läbiva voolu tugevusest, rakendatud pingest, voolu toime kestusest ja sagedusest
energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Ruumihaigus – tervisehäire, mis esineb peamiselt kontoriruumides seoses mittesobivate ehitus- ja sisustusmaterjalidega, hoones toimuva tööga ja/või seoses mittepiisava ventilatsiooniga. g. Elektriohutus – Toime – inimkehale avaldab soojuslikku, elektrolüütilist, bioloogilist mõju. Kahjustused – põletused, vere temperatuuri tõus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemine, vere ja koevedelike lagundamine, normaalsete talitlusprotsesside lõhkumine Inimkeha takistus sõltub naha seisukorrast, voolujuhiga kokkupuutumise tihedusest, kokkupuute pindalast, keha läbiva voolu tugevusest, rakendatud pingest, voolu toime kestusest
hape vesinikuga on -188°C plahvatuslik Broom Kergesti lenduv Broom on nii Lahustub Broom on Keeb punakaspruun vedeliku kui ka vees keemiliselt temperatuu- vedelik, terava auruna väga aktiivne. ril 58 °C ärritava lõhnaga inimkehale On külmub söövitav ja tugev oksüdeer temperatuu- ärritav; mürgine i- ril 7 °C. vedelik ja ning reageerib paljude liht-
Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine:
sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine:
protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest. Räägitud, kui halb ja mida halba võivad narkootikumid tekitada ühiskonnale, endale, lähedastele, tervisele, kuid siiski on tahe proovida kõik see ära- mis tunde need ained meie kehas tekitavad. Tulenevas uurimustöös saame teada mis on narkomaania, mida teevad narkootikumid inimesega, mis on narkootikumide põhiliigid, millised on psüühilised, füüsilised kahjustused, sotsiaalne mõju inimkehale. Miks hakkavad noored narkootikume tarbima või sunnitakse neid seda tegema. Lühike ülevaade ka karistustest, mis määratakse, kui on isik tegelenud, omanud või edasi müünud teistele. Olev uurimustöö andis väga palju informatsiooni narkomaania enda kohta, kui ka väga palju uut informatsiooni selle kohta mida narkootikumid inimese kehaga teha võivad, kahjuks ei ole see üldse meeldiv lugeda, kuid samas väga hariv mida saaksin ise edasi rääkida end
Veidi lihaskiude on piimanäärme sagarike ümber ja nibuväljas, see annab võimaluse külmast, erutusest või ärritusest kokku tõmbuda. Kasvades võivad su rinnad olla eri suurusega tavaliselt ongi nii, et üks rind kasvab ja areneb kiiremini kui teine ning selles pole midagi ebanormaalset ega muretsemisväärset. Ka hiljem, kui rinnad on naise-eluks valmis, võib nende kuju ja suurus omavahel natuke erineda. See on aga silmale enamasti märkamatu ning igale inimkehale omane ebaproportsionaalsus. Tüdrukuna sündinud Tüdrukul on sündides olemas kõik munaraku alged ja elu jooksul uusi munarakke juurde ei teki. Murdeeast alates valmib iga kuu munasarjas üks munarakk. Seda nimetatakse ovulatsiooniks (toimub umbes 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni). Paralleelselt munasarjades toodetava östrogeeni toimel pakseneb emaka limaskest. Munarakk, inimkeha suurim rakk, on eluvõimeline veel umbes ööpäeva jooksul pärast ovulatsiooni.
Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. 11 Ujumisbasseini vesi nõuab sanitaarhooldust millega hävitataks nakatavad mikroorganismid (bakterid, viirused), kõrvaldataks liigsed orgaanilised jäägid ja takistataks vetikate vohamist. Kloor on tuntuim ja enim kasutatud desinfektant mida on olemas erinevate keemiliste ühenditena
Kui energiajooke tarbitakse kogustes, mis ületab päevast energiavajadust, võib see põhjustada ülekaalulisust, seda juba lapseeast alates (Tervise Arengu Instituut 2014). 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS Viidi läbi küsitlus Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klassi õpilaste seas, vanuses 12-19. Küsimustik koosnes kuuest küsimust (vt peatükk 3.3), mille kaudu uuriti noorte energiajookide tarbimise sagedust, tootelisi eelistusi ning teadlikkust nende toimest inimkehale. Küsimused ning vastusevariandid on ise kokku pandud. Vastuste analüüsimiseks kasutati programmi Microsoft Excel, valmistades küsitlusele vastavad tabelid, täites neid ning koostades vastavad graafikud. 3.1 Hüpotees Püstitati hüpotees, mille kohaselt Lasnamäe Üldgümnaasiumi 6-12. klasside õpilaste teadmised energiajookide mõjust ning kahjulikkusest on puudulikud ning tarbimine on liigne, samuti
koostoime optimeerimist kahel võrdsel eesmärgil: · inimese võimetele ja vajadustele sobivate tingimuste loomiseks ja · ettevõtte eesmärke järgiva süsteemi kujundamiseks. Eelduseks on tööprotsessi analüüs soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad tööpsühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! Töötingimuste optimeerimise kolm peamist võimalust: · tööaja reguleerimine, mille juures arvestada, et: töönädala pikkus jm piiravad tingimused tulenevad tööalastest õigusaktidest, tööaja (vahetuse) ülemäärane pikendamine vähendab töö efektiivsust, olulist mõju avaldavad tööaja algus ja töövaheajad nt libisev graafik, töökoha jagamine (job sharing),
(Verner- Bonds. L . 2003) 18 Vaatamata sellele, et ausus on üks sinise võtmesõnu, on selle negatiivne pool manipuleerimine. Milles ta on väga osav. Sinisele ei meeldi rööpast väljaviimine ega vaidlused, kuigi ta ise on sageli nende algatajaks. Sinise kutsumuseks on luule, filosoofia ja kirjutamine. (Verner- Bonds. L . 2003) 19 Sinise mõju inimkehale Sinine mõjutab kurku, kõripiirkonda, kopsude ülaosa, käsivarsi ja koljupõhja. Kui kasutada siniseid toiduaineid, siis toovad need kurnatud organismile rahu. (Verner- Bonds. L . 2003) Sinise kasutamine Sinine on ``kõri värv``, seega on põletikud selles piirkonnas psühholoogiliselt seotud kõnelemisest hoidumisega. Juba eelnevalt mainitult ei meeldi sinisele eriti vaielda seega peitub ta sageli köhatuse taha, et vältida vastasseisu. (Verner- Bonds. L . 2003)
Eelduseks on tööprotsessi analüüs soodustavate ja pärssivate tegurite ning nende tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad töö- psühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud. Töötingimuste optimeerimine peab lähtuma konkreetsest tootmis- või teenindus- Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria.
mainitud avaustest korraga. Lisaks verele võib erituda liikvorit või purustatud ajumassi 3. Tegutsemisjuhised Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112! Pea piirkonna haavad paistavad silma väga ohtra veritsuse poolest, lahtise ajutrauma korral ei peaks haava töötlema, piisab kui asetada katteside ning transportida raviasutusse, kus saab patsiendile võmaldada neurokirurgilist abi. LÜLISAMBA - JA VAAGNAVIGASTUSED Vigastused võivad tekkida olukorras, kus inimkehale mõjub ülisuur jõud: · Liiklusavarii · Kukkumine kõrgusest · Kukkumine trepist · Löögid lülisamba piirkonda · Pea ees vettehüpped 1) Lülisamba vigastusele viitavad valu ja deformatsioon lülisamba piirkonnas. Seljaaju vigastusele viitavad tundehäired, võimetus liigutada käsi või jalgu. 2) Ilma äärmise vajaduseta ei tohi kannatanu asendit muuta. Vajadusel võib anda traumaasendi nn ühe tüki printsiibil pea, õlad ja vaagen liiguvad ühes tasapinnas.
Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra. Hoolitse selle eest,et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest kaitsevahenditega N:kõrvaklappidega või kõrvatroppidega. Vibratsioon On materjaalse keha võnkumine,mida mõõdedakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega.mõõdetakse korrigeeritud kiirendus ühikuga Vibratsioon inimkehale jaguneb: · Ülalvibratsioon(kogu keha vibratsioon)kehtiv norm Peamised allikad:masinad,vibratsioon ehitistes,töötavad masina naabrus · Kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm Peamised allikad:masinad, mida hoitakse käes Soodustavad tegurid: · Füüsilised koormus(tööriista kramplik hoidmine) · Sundasend · Tööriista tagasitõuge · Müra · Madal temperatuur ja niiskus Vibratsioonitõbi-krooniliselt kulgev haigus,millega kaasnevad:
sotsiaalselt konstrueeritud, ühiskonna poolt kujundatud. Levinud tõekspidamisi mehe kehast ja mehelikest omadustest, samuti naiste puhul, nimetatakse loomulikuks. 13. sugu ja sotsiaalne stratifikatsioon kuidas mõjutab kaasasündinud sugu sotsiaalset staatust ühiskonnas? Mitte ainult sugupool pole sotsiaalselt kujundatud, ka sugu on seda: dieedid, iluoperatsioonid, soovahetusoperatsioonid ja hormoonravi jne. Sugude vahelised erinevused taanduvad kõik inimkehale milline peaks olema just vastava soo keha? Kui ühiskonnas on levinud väärtused maskuliinsusest ja füüsilisest jõust, siis on ideaalne keha samuti musklis, treenitud jms. St et sooline identideet ei tulene ainult bioloogiast, vaid võib olla ka vastupidi levinud ideaalid ja väärtused, sotsiaalsed ootused mõjutavad bioloogilist keha · Paljudes ühiskondades määrab sugu, millise staatuse inimene saab ja millised võimalused tal
11. Mida tähendab anoomia? Anoomia (anomie) olukord, kus käitumist reguleerivad normid kas puuduvad, on ebaselged või tekitavad segadust. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · konflikti roll ajaloo kujundamisel pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel klassivõitlus. · orgaaniline terviklus arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni. Mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna eri valdkondade seoste otsimine. · majandusliku sektori tähtsus vara jagamine tootmisvahendite omanikute vs. mitteomanikute vahel. Nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja
Lülisamba või vaagna vigastus võib tekkida sukeldumisel pea ees vastu veekogu põhja, autole tagantotsasõidul, kõrgusest seljalekukkumisel. Lülisamba vigastus on väga ohtlik, sest vigastada saab seljaaju, mille tagajärjeks on püsiv halvatus. Oluline pole lülisamba murd vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus. Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras Lülisamba murd · Lülisamba murd saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud · Liiklusavariid · Kõrgelt kukkumine · Istmikule kukkumine · Pealaele kukkumine · Nende traumamehhanismide puhul me ei proovi diagnoosida lülisamba murdu, vaid käsitleme kannatanut kui lülisamba murruga patsienti! 9 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Lülisamba murru korral esmaabi · Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult,
põhjuseks. 10. Sidususe seadus. Üks seitsmest meie päikesesüsteemi seadustest, kolme põhiseaduse all. Teisel tasandil on aineosakeste kokkukuuluvusjõud silmanähtav ilming.. See on süsteemi esimene molekulaartasand , ja see on Monaadi kodu. Demonstreerib jumalikku kokkukuuluvust. 11. Värvi seadus. Kõik värvid on ligitõmbavuse keskused, ja nad on üksteist täiendavad või vastandid üksteisele. Värv on raviv ja mõjub füüsilisele, emotsionaalsele, mentaalsele ja põhjalikult inimkehale. Inimene on osaliselt moodustatud värvist auras ( me oleme värv, toon, sümbol ja vibratsioon või valgus). Kui intensiivne ühe või mitme värvi kiir suunata teatud keha piirkonda tulemus muutub. 12. Ühismaa seadus. Seda vaadeldakse probleemi lahenduse seisukohalt ja on ala, kus kaks või enam saavad kokku erinevuste kaotamiseks, kokkusulatamiseks. Selline olukord nõuab ala puhastamist eelnevatest
Teda ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Teda kohutas tavaliste tööliste viletsad elutingimused ning tohutu ebavõrdsus nende vahel, kes juhtisid/kontrollisid ja kes pakkusid tööjõudu üleküllastunud turul. Lähtudes sotsiaalse korra ekspluateerimisel ja konfliktil põhinevatest probleemidest arendas ta välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: orgaaniline terviklikkus (arusaam ühiskonnast, kui inimkehale sarnasest organismist - igal osal oma funktsioon), majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest
.............................................................................................................44 4 Töö eesmärk Töö koosneb 3-st osast: I. Füüsikalised taastumisvahendid: saun, massaaz, vesiravi, aeroionisatsioon, kiirgused, valgusravi, aroomi- ja muusikateraapia, soolaravi Iseloomustada: mis see on; mis mõjub inimkehale; miks on hea inimesele ja millised on vastunäidustused ja erinevad liigid välja tuua(kui on )... II. Taimsed taastumisvahendid : mesi, astelpaju, küüslauk, ravimtaimed Iseloomusta: mis see on; kust saab; mõju ininmekehale; ravimtaimedest 6 kõige enam levinut või mida sooviksid ise oma kodus hakata kasutama... III. Keemilised taastumisvahendid: vitamiinid ja mineraalained Iseloomusta- Mis need on, kust saab; millal suureneb vajadus nende järele,milleks neid
· Kriitika: inimeste seksuaalsus ei kujune ainult sotsialiseerumise käigus, seda mõjutavad ka sotsiaalne ümbrus (vanemad, sugulased, õpikud, massimeedia), bioloogia ja inimese enda valikud ning arusaamad soost. Sugu ja sugupool on mõlemad sotsiaalselt konstrueeritud · Mitte ainult sugupool pole sotsiaalselt kujundatud, ka sugu on seda: dieedid, iluoperatsioonid, soovahetusoperatsioonid ja hormoonravi jne. · Sugude vahelised erinevused taanduvad kõik inimkehale milline peaks olema just vastava soo keha? Kui ühiskonnas on levinud väärtused maskuliinsusest ja füüsilisest jõust, siis on ideaalne keha samuti musklis, treenitud jms. · St et sooline identideet ei tulene ainult bioloogiast, vaid võib olla ka vastupidi levinud ideaalid ja väärtused, sotsiaalsed ootused mõjutavad bioloogilist keha Seksuaalsuse sotsioloogilised mudelid · Funktsionalistlik lähenemine: seksuaalsus on võimas kirg, mida tuleb teadlikult
painutajalihased (fleksorid), sirutajalihased (ekstensorid), lähendajalihased (aduktorid), eemaldajalihased (abduktorid), pööramislihased (rotaatorid), rõngaslihased (sfinkterid). Lihased kinnituvad luu külge enamasti kõõluste abil. Pikemad kõõlused asuvad kõõlusetupes. 35 Joonis 3.8. Suuremad skeletilihased Kokkuvõte Inimese liikumis- ja tugiaparaat koosneb luudest, liigestest, lihastest ja abiorganitest. Nende peamine ülesanne on anda inimkehale kuju ja seda toetada, liikuda, siseorganeid kaitsta ja võtta osa hingamisest. VÕTMESÕNAD jäsemed kolju lihased atlas liiges luustik lülisammas rinnakorv skelett vaagen Teadmiste kontrolli küsimused 1. Millistest osadest koosneb inimese luustik? 2. Kirjeldage luu ehitust. 3
annaabi.ee 
