5.3.2. Keemilised ohud lk 8-9 5.3.3. Mikrobioloogilised lk 9 6. pH-taseme reguleerimine lk 9 7. Desinfitseerimine lk 9 7.1. Vahendid lk 9-10 8. Filtreerimine lk 10 9. Kloor lk 11-12 9.1. Vaba kloor lk 12 9.2. Seotud kloor lk 12 9.3. Kloorishokk lk 13 10. Vee osoonimine lk 13 11. Kasutatud kirjandus lk 14
Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. kloor :Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril –33 kraadi Celsiust.Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt.
Füüsikalised omadused Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna.Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3; Keemilised omadused Broom on halogeen.Ta sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Levik looduses Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. Kasutamine
Metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest, keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas oksüdeerumisel eraldub palju energiat ja ei saasta loodust ning on Maal palju. Vabanev energia muudetakse kütuselemendis elektrenergiaks, ühel elektroodil oksüdeerub vesinik, teisel elektroodil redutseerib hapnik, saadusena tekib vesi. Halogeenid Omadused · On VII A rühma elemendid · Flour, kloor, broom, jood kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, · Nende iseloomulikumad ühendid on halogeniidid. · Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut)
· Tänu oma kõrgele elektronegatiivsusele, väikesele raadiusele ja d-orbitaalide puudumisele on tal rida omapärasid. · Fluori oksüdatsiooniaste on kõigis ühendites -I. · Tänu väikestele mõõtmetele ja suurele elektronegatiivsusele oksüdeerib ta teisi elemente nende kõrgeima võimaliku oksüdatsiooniastmeni. · F- iooni väikeste mõõtmete tõttu on tema kristallid kõrge võreenergiaga ja vähem lahustuvad, erandiks on AgF. · Kloor Cl2 on üks enimtoodetud kemikaale. · Saadakse NaCl elektrolüüsil. · Kloor on kollakasroheline gaas, mis kondenseerub -34 °C juures, reageerib otse paljude elementidega, v.a C, N, O, väärisgaasid. · Kloor on tugev oksüdeerija ja oksüdeerib metalle kõrge oksüdatsiooniastmeni: 2Fe(s) + 3Cl2(g) 2FeCl3(s) · Kloori kasutatakse paljudes tööstuslikes protsessides: plastmasside, solventide, pestitsiidide tootmiseks; pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses;
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale
1.Leidumine. Suure keemilise katiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ning ookeanide vees, samuti maakoors soolalademetena. 2.Saamine.. Kloori saadake a) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: elektolüüs 2NaCl+H2O--------------2NaOH+H2+Cl2 b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid)
Toodud reaktsioonivõrrandid moodustavad vaid tühise osa atmosfääris toimuvatest keerulistest keemilistes protsessidest. Selliste reaktsioonide haprat tasakaalu on inimene oma kontrollimatu saastamisega aga tunduvalt kõigutanud. 1.4.2 Klooriühendid M.Chanini(1993) andmeil on kloori üks looduslikke lähteaineid ookeanide klorometaan. Klooriühendeid satub ka atmosfääri ka vulkaanipursete ajal. Stratosfääri jõuab antropogeense päritoluga kloor põhiliselt klorofluorosüsinike (freoonide) koosseisus. "Freoonid (CCl2F2, CCl3F ja teised ), mida Euroopas lühendatult märgitakse CFC (chlorofluorocarbons) või FCKW (Fluorchlorkohlen Wasserstuffe) avastati 1930 aasta paiku. Thomas Midgley lõi siis General Motors'i laboratooriumis paljulubava gaasi, mida ta kohe avalikkusele demonstreeris. Ta hingas seda sisse ja suunas seda küünlaleegi kohale. Täiesti ohutu ja kahjutu . " (Veismann 1992, lk. 5).
Kõik kommentaarid