Ultraviolettkiirgus (0)

Ultraviolettkiirgus
Referaat





Tartu 2014
SISUKORD
1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS..........................................................................................3
2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................4-5
2.1 Kaitse........................................................................................................................5-6
2.2 UV indeks....................................................................................................................6
3. UV-KIIRGUSE ESINEMINE TÖÖALADEL..........................................................7-8
KOKKUVÕTE....................................................................................................................9
1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS
Valgus on elektromagneetiline kiirgus või kiirgav energia, mis esineb lainete kujul. UV-valgus jääb omalainepikkuselt nähtava valguse ja röntgenkiirte vahele. UV-kiirguse lainepikkus jääb 100-400 nanomeetri vahele.
(Aquafine Corporation , 2014)
UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks – UVA, UVB ja UVC.
UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja 2,5% - 5% UVB kiirgust.
UVB-kiirguse lainepikkuseks on 280-320 nm. See moodustab 5% maapinnale jõudvast UV-kiirgusest. Talvekuudel ei ulatu UVB kiired üldse maani . See ei läbi nahka ega aknaklaasi. Võrreldes UVAga on UVB kiired 1000 korda tõhusamad päikesepõletuse tekitajad .
UVC-kiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus. Selle pikkuseks on 100 - 280nm. Õnneks see filtreerub maa osoonikihis või absorbeerub atmosfääris ja selle kiirguse lained maapinnale ei jõua. ( Psoriaasikeskus , 2012)UV-kiirgus on inimesele kahjulik ja ohutuid UV- kiirgusi ei tunta. ( American Cancer Society, 2014)
2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE
UV-kiirgus on üks suurimaid nahavähi tekkimise riskifaktoreid. Inimesed, kellel on kokkupuude päiksevalguse ja päevituslampidega, on kogu aeg väga suure nahavähi riskiga .
Tavaliselt on päiksevalgus inimkehale hea ja vajalik aga just UV-kiired moodustavad päikesevalgusest, selle kahjuliku osa. Nimelt UV-kiired kahjustavad naharakkude DNA-d ja tänu sellele tekivadki nahas DNA kahjustused, mis tekitavad vähkkasvajaid, Mõlemad nii UVA ja UVB, mis jõuavad maapinnani, on inimesele ohtlikud.
Vähist on ka teisi UV-kiirtega kokkupuutest tingitud efekte . Lühiajalise kokkupuute korral tekkivad päevitus ja päikesepõletus. Pikaajalisema kokkupuute korrala võib tekkida naha vananemist , kortsud, naha elastsuse kadumine , pigmendilaigud ja vähieelsed muutused nahas.(American Cancer Society, 2014)
UV-kiirguse kahjulik mõju võib olla akuutne ehk äkiline ja kohene, pikaajaline pärast akuutset doosi ja pikaajaline peale kroonilist kokkupuudet. Kroonilisest kokkupuudest ei suuda organism täielikult taastuda, sest kokkupuudet on rohkem, kui keha taluda suudab.
Kuna UVC kiirgusega inimene otseselt kokku ei puutu , välja arvatud tehislikest allikatest tuleva kiirgusega, siis peetakse kõige ohtlikumaks UVB kiirgust. Vähene kogus UVB kiirgust põhjustab päikesepõletust ja sellel on ka muud bioloogilised mõjud. Kuigi UVA tungib sügavamale nahka, ei ole ta nii kahjustav , kui UVB ja UVC.
Kahjustavat toimet UV-kiirgusest tajub inimene oma meeleelunditega alles siis, kui kahju on juba tehtud. Päikesepõletus on märk lühiajalisest kokkupuutest UV-kiirgusega, aga naha enneaegne vananemine , mis tekib UVA kiirguste liigse koguse järel, kui nahk kaotab oma elastusse ja läheb kortsu, ja nahavähk on tunnused kroonilisest UV-kiirguse kahjustusest.
Liigne UV-kiirgus on kahjulik ka immuunsüsteemile, suurendades ohtu naha infektsioonidele.
Inimkehas saavad UV-kiirguse esmasest kahjustusest aru peale naha ka veel silmad.
Tavaliselt reageerib silm valgusele pupilli ahenemisega ja kissitamisreaktsiooniga. See kaitseb silma valguse eest, aga kuna tavaline UV-kiirgus ei ole silmaga nähtav, siis silmade kaitsevõime langeb.
UVB kiirgust peatakse katarakti ehk hall kae võimendajaks. See haigus on pimedaks jäämise üks peamiseid põhjuseid.
Fotokeratiit ja fotokonjunktiivt on põletikulised haigused, mis põhjustavad silmade hägusust ja valu. Nendest õnneks mingisugust jäädavat mõju ei teki ja silma tegevus taastub .
Fotokeratiidi üks ägedamaid vorme on lumepimedus. See haigus tekib inimestel, kes puutuvad kokku UV-kiirgusega välitingimustes. Nimi on tulnud sellest, et lumi peegeldab tagasi kuni 80% UV-kiirgusest ja sealt on mõju silmadele suurim. Paari päevaga siiski silmamunas olevad rakud taasutuvad ja sellega ka nägemine.
Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu on juukseid raske kammida , nad hakkavad katkema. ( Terviseamet , 2012)
Teatud liiki ravimid nagu beebipillid ja antibiootikumid suurendavad nahatundlikust UV- kiirte vastu. (Tööelu(2))
Siiski väga väikeses koguses UV-kiirgus on isegi kasulik. Näiteks UVA kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe , suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb.
UVB kiirgus aitab mõistlikes kogustes tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus. Lisaks veel soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. (Terviseamet, 2012)
2.1 Kaitse
Inimese mõjutatus UV-kiirgusest sõltub, nagu teistegi töökeskkonna ohutegurite puhulgi, kokkupuute kestusest ning kiirguse intensiivsusest. Samuti mängib rolli, kuivõrd on töötaja kaitstud töökeskkonnas või tööprotsessis ilmneva UV-kiirguse eest. (Tööelu(2))
Kõige lihtsam viis ennast kaitsata UV-kiirguse eest on loomulikult kiirgusest hoidumine või sellega kokkupuute minimaliseerimine. Kasuliku D-vitamiini saamiseks ei ole vajalik pikaajaline Päikese käes viibimine. Kui pikaajaline kokkupuude on vältimatu, siis tuleks kasutada päevitustooteid, millel on UV- filter . Siiski üksi toode ei kaitse kiirguse eest sajaprotsendiliselt ja tuleks tagada kiirguse mitte sattumine nahale.
Päikesekiirguse eest vajavad kaitset ka juuksed. Pähe tuleks panna, kas rätik või müts, või kanda juustesse sobivat toodet, mis kaitseb kiirguse eest.
Toodete puhul on kõigil ära märgitud faktor, mis näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Need tuleks kanda peale 30 min enne välja minemist. Veega kokkupuutel oleks siiski mõistlik neid uuesti peale määrida.
Kui naha põletust ei õnnestunud vältida, siis tuleks anda nahale esmaabi. Esmaabiks sobivaid vahendeid leiab apteegist. (Terviseamet, 2012)

2.2 UV indeks

UV-kiirguse maapinnale jõudmine sõltub paljudest faktoritest. Nendeks on kellaaeg , aastaaeg , kõrgus ja pilvede katmine . Selleks, et aidata inimestel UV-kiirguse taset paremini jälgida, on välja töötatud selline mõiste nagu UV indeks. See annab inimestele idee, kui tugev on UV-kiirgus nende piirkonnas. Numbrid 1-11+ näitavad seda taset, mida suurem number, seda suurem võimalus, et toimub paljastus UV-kiirtele ja suurem risk päiksepõletustele ja nahakahjustustele, mis omakorda võivad viia nahavähini. Tavaliselt peaks olema ka koos ilmateatega välja toodud UV indeks. (American Cancer Society, 2014)

3. UV-KIIRGUSE ESINEMINE TÖÖALADEL
Kuna suurem osa kokkupuutest UVga on tingitud päikesekiirgusega, siis kõige suuremas ohus on inimesed, kes tegelvad välistöödega. See sõltub ka sellest, mis aastaaeg on ja milline osoonikiht selles asukohas on. Kõik tööalad, mis leiavad aset väljas on ohus, alates teetöötajatega, lõpetades ehitajatega.
UV-kiirgusega puutuvad kokku ka keevitajaid. (Tööelu) Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt nii ultraviolett - ja infrapunakiirgust. Need on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Silmade ja naha kaitseks tuleb ilmtingimata kasutada kaitsevahendeid. Lisaks tuleb kaitsevahendid võtta kasutusele täpselt sellise keevitusviisi jaoks nagu kasutatakse, sest keevitusviise on erinevaid. (TIG keevitus )
Tööstuslikud UV- lampe kasutatakse liimi, plastiku ja värvi kõvendamisel. Need lambid on küll tavaliselt ehitatud turvaliselt ja kaetud varjedega, aga reeglite eiramisel võivad olla halvad tagajärjed.
Väiksema kiirgusega UV-lampe nn. blacklighte kasutatakse dokumentide ja rahatähtede testimisel. Osad ööklubid kasutavad selliseid lampe, et panna helendama teatud materjale. Need ei ole inimsele kahjulikud, kuna nende kiirgus on nii väike.
Meditsiin on ka valdkond, kus kasutatakse ära UV-valgust. Seda kasutatakse diagnostilistel või ravieesmärkidel, mõned nahahaigused tulevad paremini esile selle valguse käes. Lisaks on see veel abiks selliste nahahaiguste vastu nagu psoriaas , ekseem ja pigmendilaigud.
Võimalikude ohtude likvideerimiseks peab olema arst, kes UV- valgusega tegeleb, hästi koolitatud ja doosi kogus jälgitud.
Teadus kasutab veel UV-lampe, mis kiirgavad UVC lainepikkusega kiiri ja need hävitavad baktereid. Seda peetakse üheks efektiivsemaks bakterihävitamise viisiks. Need on kasutusel haiglates ja mikrobioloogialaborites. Töötajate ohutuse tagamiseks on vajalik lambid paigutada õigesti ja tagatud oleks isikukaitsevahendid.
Solaarium on koht, kust inimesed saavad tänu spetisaalselt väljatöödatud masinatele UVA ja UVB kiirguse abil endale kunstliku päevituse. Tavaliselt toodavad need ainult UVA kiirgust ja vähesel määral ka UVB, aga viimasel ajal töötatakse välja masinaid, mis oleks tugevama UVB kiirgusega. Solaariumi regulaarne külastamine võib kasvatada inimese UV-kiirguse doosi liiga suureks. Kindlasti on külastamisel vajalik silmade kaitse ja personalil peaks olema tagatud võimalus kasutada silmade kaitset.
Kriminalistika kasutab UV-lampe. UV-lampide all helendavad erinevalt vaseliin , veri, uriin, sülg ja sperma .
Koduses majapidamises võib olla kõiki kolme UV-kiirguse tüüpi ka säästupirnides. Liiga lähedalt vaadates võivad need kutsuda esile lumepimedust aga muidu see kiirgus ei esita ohtu tervisele. (Tööelu)
KOKKUVÕTE
Ultraviolettkiirgus on kiirgus, millega inimesed puutuvad kokku igapäevaselt. Lainepikkusejärgi jaotatakse need kolme rühma. Kuna suuremat mõju avaldab ainult UVB, siis tegelikult on UVA kiirgus aastaringne. UVA kiirgus ei ole siiski tervisele nii ohtlik, kui UVB.
Tervisemõjudel all võivad kõige enam kannatada silmad ja nahk. Silmahaigused on osad taastuvad , aga osad haigused, mis ei taastu , on seoses ka UV-kiirgusega. Naha probleemidest on tavalisemad päikesepõletus ja nahapunetus . Kroonilise kokkupuute korral võib olla tulemuseks nahavähk.
Väiksed kogused UV- kiirgust on kasulikud. Kiirendab ainevahetust, annab energiat, aitab kaasa D-vitamiini sünteesile. Siiski ei tohiks sellega kunagi liialdada.
Paljudel tööaladael, nagu keevitamine, teetööd ja ehitamine, on töötajatetl suur risk saada UV-kahjustus. Nende alade puhul tuleks pöörata suuremat tähelepanu UV-kiirgusest tingitud probleemide vältimisele.
UV-kiirguse vastu parim kaitse on vältimine. Lisaks aitavad ka erineva kaitsetoimega kreemid ja vastav riietus. UV indeksit kasutatakse teatud piirkonnas UV-kiirguse tugevuse tuvastamiseks.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Aquafine Corporation, 2014 http://www.aquafineuv.com/UVTechnology/UVScience.aspx (29.03.2014)
2. Psoriaasikeskus, 2012 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/UV_kiirgus.ht m (29.03.2014.)
3. American Cancer Society, 2014 http://www.cancer.org/cancer/cancercauses/sunanduvexposure/skincancerpreventionandearlydetection/skin-cancer-prevention-and-early-detection-what-is-u-v-radiation (29.03.2014)
4.Tööelu http://www.tooelu.ee/et/teemad/ohutegurid/ultraviolettkiirgus/kus-esineb-ultraviolettkiirgust (29.03.2014)
5. TIG keevitus http://eprints.tktk.ee/253/2/TIG/ohutustehnika-tig-keevitamisel.html (29.03.2014)
6. Terviseamet, 2012 http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/paike-ja-kuumus/uv-kiirgus-ja-paikesekaitse.html (29.03.2014)
7. Tööelu(2) http://www.tooelu.ee/et/teemad/ohutegurid/ultraviolettkiirgus/ultraviolettkiirguse-kahjulik-tervisemoju (29.03.2014)