Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimeste kooseluvorm on ühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sugukonna, elulaad, sugukond, inimrühm, tuhat, tekkima, onne, korilus, niimoodi, liikmetele, sugukonnast, kogule, niiöelda, president, gruppe, olekskiVõrreldes riigivõimuga oli riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus lihtsam. Võib väita, et riigieelses ühiskonnas tuldi enda ehk ühiskonna juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonnas oli võim pealikul, kes oli valitud sugukonnakaaslaste poolt kas siis teadmiste, oskuste või muude kogemuste põhjal. Eriaparaati pealikul ei olnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik oli oma sugukonna huvede väljendaja, oma sugukonna võimu kehastus. Sugukond aga teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Pealikul ei olnud ürgühiskonnas väljastpoolt pealesunnitud võimu ning ei olnud tal ka ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Sugukonna käitumist juhtisid tavad ja käitumisreeglid, mis oli sugukonna poolt käitumise aluseks võetud. Need tavad olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste põhjal.
Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm)
● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea, alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust. Näiteks Piscicola – Piscicolidae, aga Hirudo –
* Margaret Meadi ja Derek Freemani vastuolu. Samoa saarte rituaalsed neitsid. Näide, et Mead usaldas liigselt oma võtmeinformante. Poliitilised süsteemid · Keskendumine üldiselt globaalsele kultuuridevahelisele võrdlevale uurimisele. Huvi rohkem mitte-riiklike süsteemide vastu. Jaotus Service'i (kes oli evolutsionist) järgi: · Salk, rühm (band) 8 · Hõim, sugukond (tribe, clan) · Territoriaalne hõimuliit (chiefdom) · Riik Salk · Ebapüsiv, formuleerub hooajaliselt · Moodustatakse indiviididevaheliste isiklike sidemete alusel. · Hajus suur territoorium, rändlev eluviis, enamasti on paljud omavahel sugulased, autoriteedierinevused peaaegu olematud mõned tulenevad individuaalsetest erilistest oskustest, vanusest, soost, tegevusaladest. Püsivaid poliitilisi liidreid ei ole.
22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. kohtureform 23. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1920 a. Põhiseaduse järgi 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934 a. Põhiseaduse järgi 25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi 26. Eestiaegne õiguskorraldus 27. Eestiaegne kohtukorraldus. 1 Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid
Laulik oli maag, looja, tema vahendusel sõna mitte ainult ei kõlanud, vaid ka teostus: karistavad sõnad, needmised ja vanded tapsid neid, kelle vastu nad olid suunatud; õnnesoovid, tervitused, pühitsus ja kiitus olid suunatud elluäratamisele ja andsid tervist, eluenergiat. Sõna jõud võis uskumuse järgi tappa ja ka ellu äratada. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mnemoonika ehk mälu treenimine. Kirjaeelsel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Selle info kogus oli aukartustäratavalt suur. Omalt poolt ei tohtinud midagi lisada ega ära unustada, sest õigest mälust olenesid head suhted kaitsejumalatega. Me teame küll nii kaugetest aegadest äärmiselt vähe, kuid peame kindlasti järeldama mingisuguse mnemotehnika olemasolu juba siis, vastasel juhul ei oleks olnud võimalik kõiki legende, hümne, pärimusi, lugulaule mälus talletada
on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 31. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Ameeriklased Gerhardt'i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi: jahipidamine ja korilus suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) kalandus- ja merendusühiskonnad karjakasvatusühiskonnad industriaalühiskonnad
Samuti oli teada, et Meadi uurimistöödega samal ajal kogutud muud andmed Samoa saartest ei kinnita sealset seksuaalset vabadust. Üks episood võtmeinformandiga mõjutas kogu uurimustöö tähendust. Poliitilised süsteemid, sotsiaalne struktuur Alternatiivne poliitteadus välja kasvanud põlisrahvaste ühiskondlike korralduste/poliitiliste süsteemide uurimisest Poliitilised süsteemid (Service 1962): - salk, rühm (band) omane eelkõige küttide/korilaste ühiskonnale - hõim, sugukond (tribe, clan) karjakasvatajatel - territoriaalne hõimuliit (chiefdom) põlluharijatel - riik 1) Salk väike sugulusel põhinev grupp (nt eskimotel). - ebapüsiv, formeerub hooajaliselt - moodustatakse indiviidivaheliste sidemete alusel - ühiskondades, kus sellest kõrgemat poliitilist süsteemi ei tunta - salgas on kõik põhimõtteliselt võrdsed (va eriliste oskustega liikmed) - iga salk on autonoomne, gruppidevaheline suhtlus käib salga esindajate kaudu (eriti tihti salkade
Osav inimene Ida-Aafrias. sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga. KIVIAEG Homo erectus 2 milj. a tagasi. Tööriistad (pihukirves) ja nende kasutamine. Küttimine, Sirge inimene Aafrikas, Euroopas, Aasias. kalastamine, korilus. Elasid Vanimad jäänused leitud koopas. Häälitsemine. Paremad Heidelbergist (Heidelbergi elatustingimused. Tule inimene). kasutamine. Heidelbergi inimene 700 00 600 000 a tagasi. Küttiv jahimees. Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad.
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi,
kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused. 2.Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris? Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi kultuuri, kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all
kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid olid nii sarnased, et on raske leida erinevusi. Mõlematel oli palju jumalaid, teadus kõrgelt arenenud ning kirjandus kõrgelt levinud. Võib kindlalt väita, et Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurid on väga ühesugused. 2.Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris? Augustuse võimuletulekuga alanud pikk rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase. Olulist rolli mängis ka keisri enda sügav huvi kultuuri, kunsti, arhitektuuri ning kirjasõna edenemise vastu. Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all
tagasiviidavad rahva väga kaugesse minevikku, isegi sugukondliku korra aega. (Kalits, 1988: 20) Teadlaste seas on üldlevinud seisukoht, et ürgajal levis polügaamne abielu, mis jagunes kaheks: polügüünia kui abieluvorm, kus ühel mehel oli mitu naist ja polüandria korral ühel naisel mitu meest. (Niiberg, Ivari 2000: 28) Küttide ja korilaste ühiskonnas saadi aru, et korrastamata suhted teevad grupile halba ja ohustavad tulevikku. Tekkis eksogaamne abielu, mis tähendab, et ühe sugukonna liige võis abielluda teise sugukonna esindajaga. Sama sugukonna liikmed ei tohtinud omavahel abielluda, vaid pidid endale kaaslase leidma teisest sugukonnast. Abielu sõlmimine toimus matriarhaadis tõenäoliselt üsna lihtsate rituaalidega. Sugupoolte vahelised suhted olid sotsiaalselt organiseeritud ja need tõid kaasa ühiskonna poolt tunnustatud õigusi ja kohustusi. (Ibid: 25) Seejärel tekkis rühmaabielu, mis kujutas endast sugukondade liitu, millel puudus majanduslik
natuke enne Rousseaud. Sõnastas arusaama looduslikest mõjudest ühiskonna tüüpidele. Kliima. Külm kliima kasvatab töökaid, taluvamaid, püsivamaid, kuid samas ka tuimemeaid inimesi. Soe aga laisku, püsimatuid inimesi. Orjus, mis oli tema arvates paha, oli siiski lubatud soojas kliimas. Teine erinevus oli tasandiku ja mäestiku piirkondade vahel. Tasandik oli viljakas, seal olid inimesed rahulolevamad/leplikumad valitseja ülemvõimu suhtes, seega seal kipuvad tekkima monarhiad-pole mägesid, mis nende levikut piiraks. Mägede elanikud on aga vabadust armastavad, sõjakad ja seal kipuvad tekkima vabariigid. Aasia/ Euroopa erinevused ehk Aasias puudub barjäär külma põhja ja sooja lõuna vahel. Seega põhjas olevad mägede vennad alistavad lõunas olevaid laiskvorste. Euroopas aga seevastu palju rahvaid, kes armastavad vabadust ja kujuneb palju erinevaid riike ja suunitlused pigem vabariiklikud või piiratud monarhiaga. 19 sajand
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid. Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse
(ükski ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita) 20. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus, agraar jms) alusel. Ameeriklased Gerhardt'i ja Lenski järgi jaotati ühiskonnad elatusviiside hankimise järgi: jahipidamine ja korilus suguharud, rändavad, domineerisid 10 000 aastat tagasi aiandusühiskonnad lihtsad ja arenenud agraarühiskonnad lihtsad (ader, töövahendid ja relvad on vasest, pronksist) ja arenenud (põllumajanduses tekivad ülejäägid, areneb kaubandus ja käsitöö., tekivad linnad ja riik, kujuneb piiratud bürokraatlik aparaat) 4
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid toona o
Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigu
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid. Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse sageli
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 36. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning ladina kristluse füüsilise ja
Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 33. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Primitiivne või tsiviliseerimata ühiskond. Korilus 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Jahindusühiskond oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele. Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas
Ringkäendus eksisteerib siiani veel Aafrikas Teiste ühenduste suhtes ei olnud rahukohustus väline, igas võõras võis näha vaenlast. Võõraid oli võimalik omadeks teha kuid sellega kaasnesid alati maagilised rituaalid. Arhailises õiguses tähendab ukse avamine väga kindla õiguskohustuse võtmist, võõras on saanud osaks õiguskaaslusest ning ukse avajal lasub kohustus tema turvalisuse eest. Ka abielu oli mitte individuaalne vaid sugukonna asi, sest läbi taoliste ühenduste suurenes sugukonna turvalisus ning laienes õiguskaaslus. Veelkord: arhailine õigus on eelkõige maagia, äärmiselt oluline on vanne, mille vorme on ääretult mitmekesiseid. Igat väärvandujat tabas alati kõrgemalt poolt saadetud karistus (vandeneedus). Vanne arhailises õiguses koosneb kahest osast: pöördumine sanktsiooni kandja poole (tavaliselt teistpoolsuse ja jumalik, sest arhailises
Ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, moodustub individuaalsete, isiklike suhete alusel. Alati elatakse perekonniti, kuid teatud tööde tegemiseks kogunetakse perekondade salkadesse. Perekondade ühendus, perekonnapead lepivad omavahel kokku. Igal aastal ei pruugi samad perekonnad kokku saada. Salgad on poliitiliselt autonoomsed. Sellistes ühiskondades elatakse hajali. · Hõim, sugukond klassikaline antropoloogia uurimisalas olev struktuur - on külad ja sugulasrühmad aga pole valitsust, keskset juhtimist ega sotsiaalseid klasse. - Põhilised sotsiaalsed üksused on põlvnemisgrupid, lähtutakse ühisest esivanemast. Esivanem võib olla reaalne isik, aga ka müütiline (lind, taim, loom). Inimesed loevad end sugulasteks.
kuulsaks saada? Paljume siis informante usaldamine ja kas saame aru mis toimub. Täielikku mõistmist on väga raske saada. Kuues loeng Poliitilised süsteemid ja sotsiaalne struktuur. Poliitilne süsteem – huvitab globaalne kultuuriline võrldlemine. Võimusüsteemid varieeruvad oluliselt. Erinevad viisid, kuidas teistele oma tahet peale suruda: Võib kasutada 1962.a Service’i poolt esitatud süsteemi. 4 osa: -salk, rühm (band) -hõim, sugukond (tribe, clan) -territoriaalne hõimuliit (chiefdom) -riik Kogu maailma ühiskonnad jagatud nelja gruppi. Öeldud,et seeon liiga lihtne. Esimese kahe gurpi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest. Poliitikat raske eristada muudest kultuurivaldkondadest. Kätkeb endas ideed, et ühiskonnad arenevad erinevate poliitiliste süteemide kaudu. Toimub areng kõige lihtsamast keerulisemani. Need süsteemid tänapäeval leitavad ja eksisteerivad üheaegselt
Mesopotaamia * Assüroloogia teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, mis kujunes välja 19. sajandi keskel (sel ajal dessifreeriti esimesed kiilkirjad tegelikkuses see oli toimunud juba 19. sajandi algusel, kuid paljud pidasid seda tõlget ebaõigeks ning alles 19. sajandi keskel tõestati, et asi oli õige). * Sumerid Mesopotaamia tsivilisatsiooni loojad. (umbes IV aasta tuhat eKr) * Sumeritel ei kujunenud välja mitte ühte riiki, vaid terve rida linnriike. * Mesopotaamia kiri: -) Kiilkiri kiilukujulised kirjamärgid. -) Olid mõistemärgid, silbimärgid ja seletavad märgid. (algselt oli kuskil 1800 märki, aga aina mindi üle ainult silpmärkidele ja lõpuks oli neid umbes 500) -) Vana-Pärsia kirjas oli 30 märki. Kaananimaa *Kaananimaalt kujunes välja kaks kõrgkultuuri Foiniikia ja Heebrea e. Iisrael.
(teadus, kirjandus) Paiknemine: jõgede ääres Eufrat ja Tigris Ristiusu kirik keskajal Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine. M. Lutheri õpetus. Kuningareformatsioon Inglismaal. Suur kirikulõhe- Lõhenemise eeldused tekkisid 398.aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
sai maa poolmuidu. "Must surm" Euroopas 8. EESTI RAHVASTIK JA MAJANDUSOLUD, LINNAD JA KAUBANDUS 14.-16. SAJANDIL RAHVASTIK. Jüriöö ülestõus, sellele järgnenud julmad repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni, kaasa arvatud paarkümmend tuhat sakslast põhiliselt linnades ning mõni tuhat rannarootslast Eesti lääne- ja looderanniku poolsaartel ning saartel (ka osa nüüdseid poolsaari, nagu Noarootsi, olid siis veel saared). Teiste rahvaste liikmeid elas Eestis vähem. Linnadest olid suuremad Tallinn, mille elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni, ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju, kuid kohalikke olusid arvestades küll
Horose (Isise ja Osirise laps) eest ja peitis teda õela onu (Osirise venna) Sethi eest, kuni Horos suureks sirgus. Seth tappis Osirise ja püüdis tappa ka Horost. Isis aitas oma poega isa surma eest kätte maksta, kasutades võlujõudu, et petta Sethi. Re saatis Osirise ja Isise Egiptusesse, et nad õpetaksid inimestele headust. Osirise tappis tema õel vend Seth, kes puistas Osirise keha 14 tükki üle maa. Isis korjas mehe tükid kokku ja sidus need võlujõuga riideribade abil üheks, tehes niimoodi esimese muumia. Isis muutus linnuks, mähkis tiivad ümber Osirise ja andis talle elu. Jumal Anubist kujutati kas s´aakalina või s`aakalipeaga mehena. Tema valvas muumiate valmistamise kohta ja juhtis preestrite tehtavat palsameerimistööd. Võidukat jumalanna Sahmetit kujutati naise keha ja emalõvi peaga. Milline jumal oli egiptlastel kõige rohkem seotud usuga surmajärgsesse ellu? Kuidas ta sellega seotud oli? Vanad egiptlased nautisid elu ja soovisid seda teha ka pärast surma
Organisatsiooni mõiste lk.7 Organisatsioon kujuneb välja mitmete üksikute inimeste liitumisel. See tähendab kui rääkida ettevõtmisest, siis tihti saab see alguse ühest inimesest ja kui ta enam oma ettevõtmisega toime ei tule, võtab ta täiendavalt tööle teisi inimesi, et saavutada oma eesmärgid ja ühiste jõupingutustena. Nii kujunebki välja omaette organisatsioon. Organisatsioon on mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm. Kui suur see aga on, ei ole määratletud ja kes selle ka moodustavad? Kindel on see, et nendel liikmetel on ühesugused eesmärgid, kas suurema heaolu saavutamine, kõrgema teadmiste ja oskuste saavutamine jne. kuid kindlasti on organisatsioonis ka pidev koostöö, mitmesuguste vaatepunktide ühinemine. Organisatsioonis on võimalik vaadelda mitmesuguste tegurite koostoimest lähtudes (nt. struktuur, reeglid, otsustamise protsess, inimeste koostegevus- positiivsed ja
annaabi.ee 
