Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimesed on erinevad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemisstiil, suhtleme, isemoodi, väikelapsed, suhtlema, suhtlemisviisid, jutus, jutuga, veenda, argumenteerida, langemine, vahepeal, tasemele, omaseks, tunneme, suhtlemisoskusKui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. 8. Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said. 9. Kuula iseennast. See oskus eelneb võimele kuulata teisi
Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. 8. Anna peegeldavat kuulamist kasutades partnerile teada, kuidas sa temast aru said. 9. Kuula iseennast. See oskus eelneb võimele kuulata teisi
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. Kehahoiak näitab meie suhtum
ebasõbralikeks. Seega kandub kõigi kohta antav hinnang üle ka üksikisikutele. Lapse suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemisoskus on inimese üldvõimete kogum, mis eeldab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemisvahendite valdamist jt isiksuslike omaduste kasutamist. Tähtsal kohal on nii sooritamis- kui tõlgendamisoskused. Lapsed õpivad suhtlemist jälgides ja matkides seda, mis toimub ümbritsevas keskkonnas, püüdes mõista läbi kogemuse, millised suhtlemisviisid on kasulikud ja täiskasvanute poolt aktsepteeritavad, millised mitte. Esmased suhtlemiskogemused tulenevad vanemate suhtlemisrepertuaarist, mida täiendab kogu sotsiaalne keskkond(inimesed, kellega laps kokku puutub: õu, lasteaed, mängukaaslased, kool jm inimesed). Tugev mõju ka meedial. Suhtlemisoskuste sõnastamisel kasutatud erinevaid mõisteid: - suhtlemisoskus - käitumuslik intelligentsus - kommunikatiivne kompetentsus - sotsiaalne kompetentsus - sotsiaalsed oskused
Peres oli vanaisa, kes arvas, et laps oli viga. Ta õppis ära sõnad ja sõnavara oli suur. Ta suutis kombineerida lauseid sõnadeks, kuid ta ei õppinud ära reegleid nt teine maja on koer. Vaata youtubest. Kurtide viipekeele areng- kuni lalisemise perioodini on kurtidel sama areng. Edaspidi kaovad häälitsused ära. Kõigepealt õpivad lapsevanemad ära viipekeele ja seejärel hakkavad lapsega suhtlema. Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad. Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad. Sõnatähendused võivad olla erinevad. Nt vaata nüüd üles, meie pöörame pea aga pimedad tõstavad üles oma käed
RÕHK ON ALATI SELLEL SÕNAL, MILLEGA LAUSE ALGAB Kõne mõistmine · Lausete analüüsimise aparaat (sentence analyzing machinery SAM). Kasutame süntaksi. Me lähtume iga kord kui kõnet kuuleme, lihtsamast lausevormist- tegija tegevus sihitis- poiss viskas palli. Eeldab seda, et kõik laused on samas vormis. (Ta lasi jalga- jooksis ära ja pidi seejärel arsti juurde minema:D:D) · Lihtsaim lausevorm- eeldame, et meile öeldakse kõigepealt tegija · Konteksti abi. Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne · Suhtlemine kui koostöö Grice'i koostööprintsiibid · Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas · Kvantiteedi maksiim vahel tuleb infot anda piisavalt. (kui palju on piisav sõltub konkreetsest situatsioonist. · Kvaliteedi maksiim- kõnelemisel peab olema tõene. Selleks et suhtlemine oleks edukas, me eeldame, et teine inimene räägib tõtt
Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52). Lapse arengukeskkonnast rääkides tuleks esmalt märkida, et see on paljuski määratud kultuurikontekstiga. Kultuurikeskkond mõjutab väärtushinnanguid, käitumisnorme, eetika- ja moraalinorme. Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52)
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
peab olema veel kasulik. Mõnikord püütakse läbirääkimistel teist poolt kahjustada, andmata endale aru, et sellega kahjustatakse ka enda huve. "Jääk läbirääkija" orienteeritud võitlusele juba enne algust. "Mida rohkem sina saad, seda vähem saan mina". "Konstruktiivne läbirääkija"on analüüsivõimega ja otsib võimalusi mõlema poole kasuks. Edukaks lääbiräääkimiseks tuleb osata teist kuulata, argumenteerida ja vajadusel end kehtestada. MITTESOOVITATAVAD VÕTTED 1) ,,Jah, aga" kuna teise poole aktsepteerimine on näiline, selgelt paistab välja, et väitluspartneri jutuga tegelikult ei nõustuta. 2) Ignoreerimistehnika tähendab teadlikult valitud sellist käitumist, nagu väitluspartneri esitatut poleks olnudki. A) nagu teine polekski neid kunagi öelnud, b) suuna muutmine. 3) Bumerangitehnika
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abi
ideoloogia kasutamine ei ole ainult psühholoogide poolt välja mõeldud sõnadeühend, vaid tänapäeva reaalses elus edukust tagav suhtlemise kriteerium. Võitjavõitja (ehk võidanvõidad, winwin) on sellisel põhimõttel toimuv suhtlemine, mus edukaks peetakse suhtlemist vaid juhul kui mõlemad osapooled jäävad sellega rahule. Suhtlemine kui oskus Suhtlema õpime lapsena matkides meid ümbritsevate inimeste tegevust. Seega õpime suhtlema niisamuti nagu kõndima, rääkima jne. Edaspidises elus hakkab inimene märkama, et osa inimesi kasutab efektiivsemaid suhtlemisvõtteid ja hakkab neid matkima ehk harjutama. Baasilisteks suhtlemiskompetentsideks on: kontaktioskused (kontakti võtmine, aga ka hoidmine ja lõpetamine) kuulamisoskused (vaikne, julgustav, toetav ja mis eriti oluline aktiivne kuulamine),
kolme nädalat, kui ta ,,ohvri staatusest" välja astus, hakka tütarlaps ise teisi hammustama, näpistama ja tõukama. Tema jaoks oli see normaalne, sest väike Emma arvas, et asjad lasteaias niimoodi käivadki. Kasvatajad hoidsid tüdrukul silma peal, aga iga kord, kui pöörati selg, kordus tüdruku poolt sama käitumine. Õpetaja jooksis olukorda lahendama ning rääkis ja näitas nii kannatanule kui ka haigettegijale, kuidas peab üksteisega suhtlema ja mismoodi oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada. Laste käest küsiti, kuidas nemad ennast tunneksid 2 ja mida teeksid, kui keegi neid hammustaks, tõukaks või näpistaks. Emma hammustamiskorrad on nüüdseks oluliselt harvemaks muutumas, aga kui see juhtub, siis teeb
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile. Psühholoogiline kontakt on loodud kui mõlemad partnerid on veendunud, et tema partner on asunud temaga suhtlema. Kontakt luuakse mitteverbaalsete suhtlemisvahenditega: pilgu suund, pea asend, näoväljendus, distantsi vähendamine jm. Kui pole raskendavaid asjaolusid, toimub kontakti loomine sekundi murdosa jooksul. Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma probleemi vastu huvi äratamine, vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ning sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine. Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu. Kuna tänapäeva kõige defitsiitsem ressurss on aeg, tuleks oma
Lehtsaar: 2010). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 9 Kas suhtlemisoskus on vajalik? Inimene suhtleb häälega, sõnadega, oma kehaga. Pole võimalik mitte suhelda. Ka vaikiv inimene annab edasi mingi teate. Suhtlemine on inimestevaheline vastastikuse tajumise, mõjutamise ja infovahetuse protsess. Suhtlemine algab sellest, et ma olen valmis suhtlema - s.t. minupoolsest suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
5 neid kaht emotsiooni eristama. Nad õpivad looma sõprussuhteid ja seeläbi arendada oma sotsiaalseid võimeid. Need õppimisprotsessid peegeldavad, kuidas meie aju areneb ning neist kujuneb välja käitumismustrid, mis ehitavad ülesse meie enesehinnangu. Agressiivse käitumise peapõhjuseks on otsene või kaudne sõnum, mis annab märku, et teine ei ole väärtuslik (Juul, 2012). Perekond Siin on oluline vanemate suhtlemisviisid lastega just väikelapse perioodil. Lapse agressiivsuse määrab vanemate füüsiline karistus, liigne karmus ja autoritaarne kasvatusstiil. Mõjutada võivad ka lapsele tehtud korduvad negatiivsed märkused või alandamine teiste inimeste ees. Varane kehaline karistus väikelapse eas on seotud agressiivsuse väljendamise suurenemisega eelkoolieas, mis väljendub hoolivuse ja armastuse puudulikkusest (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Oluline on lapsepõlves
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
" Niisugune suhtumisega antakse lapsele isiksuse omadused, mida tal aga elu nii varases staadiumis olla ei saa. Isiksuse areng algab alles kaheksandal-üheksandal eluaastal. Edasiselt sõltub see nii geneetilisest pärandist kui ka üksikute isiksuseomaduste individuaalsest arendamisest. (sama:25) See, mida vanemad selles näites ekslikult isiksuseks peavad, on lapselik käitumisviis, mis on omane igale selles vanuses olevale lapsele. Nii tunduvad väikelapsed alati "tahtejõulised", sest nad usuvad, et valitsevad üksinda maailma ja võivad oma tahet saada igal ajal. Väikelapsed ei ole veel õppinud välismaailma ja teisi inimesi enda mina piirangutena nägema. (samas:25) Probleem ongi selles, et paljud vanemad, kasvatajad ega õpetajad ei arva enam, et nende kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
kõrgekontekstilises kultuuris pööratakse palju rohkem tähelepanu ruumisuhetele ja kontaktile. Madalakontekstilistes kultuurides aga rohkem verbaalsele otsekohesusele. Tihtipeale võivadki suhtluskonfliktid tekkida sellest, et eri kultuurides mõistetakse distantsi, kontakti ja verbaalset lähenemist teisiti ning osapooled ei pruugi mõista, mida teine osapool mõtleb või kas ta on valesti käitunud(McKay 1995, 108). Tõsiasi, et suhtleme igapäevaselt vastassoo esindajatega on tihtipeale üks põhjuseid, miks tekivad teatud seltskondades konfliktid. Mehed ja naised satuvad konfliktidesse, sest nende suhtlusstiilid on erinevad, poisid ja tüdrukud kasvavad üles eri kultuuides. Mehed peaksid õppima olema enam tundeküllasemad ja vahel neelama alla ka oma võistlusvaimu. Naised aga seevastu peaksid olema resuluutsemad ja otsekohesemad.
tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näiteks: haiglasse minemine põhjustas haige surma. Siinkohal võib olla põhjuseks lapse mõistmisvõime alahindamine -- lapsele polegi seoseid piisavalt selgitatud. Kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel hakkab laps mõistma surma pöördumatust ja elutegevuse lõppemist, samuti selle paratamatust ja et see puudutab kõiki. Sealjuures ei pruugi nad veel mõista iseenese surma võimalikkust
menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27
See pigem rõhutab luuletaja andekust ja tõelist geniaalsust,sest iga inimene ei suudaks luua suudlusest pikka ja sügava tähendusega kirjateost. Luuletus "Taevaminek" See on justkui üks lühike muinasjutt,mille peategelaseks on laps,kes suri ja vanemad jäävad teda taga igatsema.Kirjeldatakse kogu seda kurbust ja matmist ja surma ja siis taevaminekut,aga see on vaadeldud läbi mingisuguse õnnefookuse,et lugejal kurbust ja hirmu surma ees ei tekiks.Under on tahtnud veenda inimesi,et kusagil on palju parem ja maine elu ei pruugi sugugi nii hea olla.On kirjeldatud taevas olevat küllust ja soojust ja meeldivust.On tahetud uskuma panna,et kusagil on tõesti olemas paradiis,kus mured tunduvad nii tühised ja õnn igavene.Samas tekitas see minus ka kurbi meeleolusid,sest kuigi laps leidis seal üleval endale parema koha,siis tegelikult jäid temast maha ju õnnetud inimesed.Lisaks on küsitav see,kas vanemad saaksid
30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda sümbolitena inimese jutus või olla projitseeritud ehk üle kantud teistele objektidele või olukordadele või inimestele. Nii tahetaksegi testidega teada saada, millised on inimese varjatud tunded, motiivid, seesmised konfliktid ja ihad. Objektiivtestid : Küsimusikud S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) Minnesota Multiphasic Personality Inventory Küsimustikud sisaldavad teatud hulka väiteid inimese enda kohta, keskendudes
◦ märgisüsteemi õpivad lapsed selgeks tänu ümbritsevatele inimestele ▪ nt klotside kategoriseerimine- väikesed lapsed ei oska valida sarnast klotsi, vaid valivad täiesti suvaliselt, edasi tekib kompleksne mõtlemine, mis võimaldab algul lastel ühe tunnuse põhjal asju samastada, kui on kollane kuup, siis võtab nt kollase kera, lõpuks suudab laps aru saada, mis on täitsa sarnane algsele ◦ kõige pealt õpib laps suhtlema teistega ja siis suudab selle suhtluse üle kanda ka sisekõneks (egotsentriliseks kõneks) ◦ lähima arengu tsoon – erinevus selle vahel, kuidas inimene saaks üksi probleemi lahendamisega hakkama ja kuidas saaks hakkama kellegi teise abiga Kaasaeg ja Piaget' teooria ◦ Sensomotoorne faas: ◦ imikud tajuvad küll objektide püsivust (Bower 1971) ▪ nt pandi kardina taha kaks mänguasja, kui kardin eest tõmmati ja seal ainult üks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
ei ole veel püsiv on sellel suur kasu nende sotsiaalsete suhete arengule. Suurenenud käte- silmade koordinatsioon avab imikule uusi võimalusi, kuid ka võib tekitada hirmutavaid olukordi. Sellisel juhul peab ema lapse enesekindluse rahustades taastama ning pisaraid pühkides julgustama uuele uurimisretkele minema. Seitsmekuuse sotsiaalne areng on juba nii palju edasi liikunud, et laps hakkab vaikselt juba suhtlema lalisedes. See on esimene aeg natuke distsipliini kehtestada, et lapsel tekiks arusaam, et ka teistel on samasugused tunded kui temal endal ning see arendab sotsiaalset teadlikkust. Selles vanuses tuleb kasuks stabiilne päevakava, kindlatel kellaaegadel magamine, söömine jne tekitab turvatunde ning on emotsionaalsele arengule kasuks. Esimese eluaasta lõpu poolel tekib lastel tavaliselt võõrastamine. Sellel ajal võiksid vanemad julgustada last teistega suhtlema
Jaak küll kurtis, et külma ilmaga on raske aga sotsiaaltöötaja soovituse peale ei ole ta varem soovinud oma elamisest lahkuda. Jaak on väga eraklik, mis on kindlasti tingitud sellest, et ta ei saa kellegagi suhelda. Suhtlemine on konstruktsionismi seisukohast oluline, kuna suhtlusega inimesed loovad ümbritsevast maailmast uusi arusaamu. Suhtlemisega tahetakse anda edasi teistele mingit infot, et nad selle omaks võtaksid. Ka sotsiaaltöötaja püüdis läbi suhtluse Jaaku veenda parema elu peale aga ilmselt oleks olnud ka sotsiaaltöötajal natuke rohkem teadmisi, kuidas nii raske kliendiga hakkama saada ja teda veenda. Jaak ei oska unistada inimestega suhtlemisest, kuna iga tema päev on võitlus, et elus püsida. Strömpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueerimine. Kuidas mõjutab Jaagu ja Elisabethi loos kommunikatsioon nende juhtumite lahendusi? Sotsiaalpsühholoogia teooriatest on oluline kommunikatsiooniteooria. See käsitleb kuidas
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
annaabi.ee 
