Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti Vabariigis on kodanikuks on inimene, kellel on Eesti riigi kodakondsus. Riik ja seal elavad kodanikud on väga tihedalt seotud. Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija võiks saada ning paljudes kohtades ka saab mingi meene selle eest, et on esmakordselt käinud valimas. See päev on neile väga tähtis, sest nad saavad anda oma panuse, et nende valitud kandidaat pääseks Riigikokku ning saaks seal oma piirkonna eest seista. Mina sain oma esimesele valimisel tänutäheks raamatu, aga ma e
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad s
Noored emad jäävad tihti ka üksi last kasvatama, sest lapse isa ei huvitu lapsest ning jalutab lihtsalt minema. Minu arust ei ole see normaalne. Milleks rikkuda nii noorelt oma elu? Aga samas on see nende oma valik. Kui käisin põhikooli viimases klassis, said emaks minu kolm klassiõde. Peale kooli lõppu lisandus veel kolm lapseema. Sellegipoolest on Eesti iive negatiivne. Iive positiivseks muutmisele saab kaasa aidata ka valitsus. Valitsus peaks rohkem toetama noori emasid. Emad saavad emapalka kuni laps on pooleteist aastane. Selle aja sees kulutab tegelikult laps kõige vähem raha, kuna toitub enamuse ajast rinnapiimast. Põhiliselt läheb emapalga raha mähkmete peale. Peale emapalka saab ema lasteraha, mis on 300 krooni kuus. Siiski jääb sellest väheks, et last kasvatada, kuna laps vajab süüa, riideid. Selle eest on hea see, et kui emal on võimalus tööle minna, saab isa võtta lapsepuhkuse. Alati ei pruugi
Aktiivne vananemine "Noorus on aeg tarkust õppida, vanadus seda kasutada." J. J. Rousseau Igal inimesel, kes elab Euroopa Liidus, peaks olema õigus väärtuslikule elule, olgu selleks siis kas noorema või hoopiski vanema generatsiooni esindaja. Maailmas leidub ju palju selliseid motosid ning müüte, mille kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused. Taolised sõnad on kirja pandud ka erinevate riikide põhiseadustesse kui üks põhiline inimõigus. Seda kõike lähemalt uurima hakates ning mõeldes Euroopa aasta põhimõtte peale, tekkis mul aga küsimus, kas ikka on? 2012. aasta on põlvkondadevahelise solidaarsuse ja aktiivsena vananemise Euroopa aasta. Antud aasta eesmärgiks on informeerida nooremat põlvkonda vanemate inimeste panusest ühiskonna heaks, edendada suuremat koostööd ja huvide ühtsust erinevate generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada aktiivs
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
Aga ise küll ei kujutaks ette , et saan 30 ja siis saan vanaisaks . Aga ega pensionäridest vanavanemate elu ei ole väga lihtne . Pension on väike , aga sellest nad aru ei saa , et hetkel seda suurendada ka ei saa . Eestis on hetkel rasked ajad ja riigil ei ole raha ja selle tõttu ei ole võimalik ju pensioni tõsta. Aga pensionär ütleb , et temalt on raske ja ei jaksa end pensionist ülal pidada , aga sellest nad aru ei saa , et sama moodi on ju raske noorel inimesel, kelle palkasi kärbitakse ja makse tõstetakse . Minu arvates peaks nii olema , et kui oled tõõtav pensionär, peaks sulle kehtima samad maksud, mis tavalisele inimesle ja pensioni peaks ära võtma neilt . Kuna nende pärast ei saa noor inimene tõõle ja peab kodus istuma selle väikse toetuse eest, mida riik maksab , aga sellega on noorel perel peaaegu võimatu normaalselt elada, aga pensionär saab pensioni ja palga ja elab suhteliselt hästi . Seda mõtet ma pooldan
pidutsemisest kuid probleemide tekkides kaovad. Hea sõbra abiga on võimalik oma probleemidest üle saada. "Medaljoni" (E. Sepp) peategelane Heidi ei sallinud oma klassikaaslasi, klassikaaslased norisid teda. "Siis Heidile aitas. Ta tõstis käe ja virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Garderoobis jäi kõik vaikseks ja kõik pöörasid pea nende kahe poole. Marian avas suu, et midagi öelda, kuid Heidi virutas veel ühe kõrvakiilu" (E. Sepp, Medaljon, lk 9). Kuigi Heidi üritas teha nägu, nagu teda klassikaaslaste arvamus ei huvitaks, siis tegelikult läksid klassikaaslaste õelad kommentaarid talle hinge. Sõpradega Heidi põhiliselt pidutses ning ainuke sõbranna, kellega Heidi oma probleemidest rääkida sai oli Diana, kes ta alati ära kuulas. "Sõprade tähtsus on väga suur, sõpruskond võib lausa muutuda, oluline on kuuluda kampa, ja võimalikult heasse
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
kilkeid täis. Lähenedes teisele eluaastale oleks hea, kui vanemad mõtleksid välja erinevaid liikumismänge. Näiteks nukuvankriga toas ringijalutamine või kasvõi vanematele järgnemine igapäevastes toimetustes. Lastele väga meeldib näidata, kui millegagi hakkama saab, nii et kiitmine on endiselt väga tähtis, sest see julgustab teda edasi õppima uusi oskusi. Pallimängud on sellel ajal väga kasulikud, sest jalgade koordinatsioon on paranenud palju. Mäletan, et mu noorema venna lemmikmäng sellel ajal oli palli viskamine ning mu noorima venna lemmikmäng oli jalgpall. Teisel eluaastal on lapse füüsis juba päris palju arenenud, ta on teinud suuri edusamme liikumisoskustes ning suhtlusoskustes. Ta tahab selles vanuses juba mängida omavanuste lastega. Väga hea oleks, kui vanemad viiksid oma lapsi mängväljadele või kui on olemas endal aed osta või meisterdada sinna midagi väikese mänguväljaku taolist.
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Kadi Koemets 11.A klass Printsess Diana on kord öelnud, et kallistused suudavad teha tohutul hulgal head – seda just lastele. Selle mõttega ei ole võimalik mitte nõustuda, kuna me kõik peaksime teadma, kui head on armastavate inimeste embused. Kahjuks ei ole alati saanud lapsed taolist hellust ning hoolt oma vanemate poolt tunda. See võib olla tingitud kas aja või kultuuri iseärasustest või hoopiski vanemate puudumise tõttu. Nii laste kui ka nende vanemate enda jaoks on väga tähtis mõista, kui suur roll on neil laste elu kujundamisel. Lapsed peaksid mõtlema, kui raske on tänapäeval olla lapsevanem ning kas ja kuidas väärtustatakse vanemaks olemist riiklikul tasandil. Lapse sündides on ema rolliks õpetada imikule elu põhitõ
inimesed hästi elada. Suhtumine puuetega inimestesse on arenguvõimelisuse, demokraatia, paindlikkuse ja inimlikkuse proovikivi. Meist igaühest sõltub, kas erivajadustega inimesed saavad osaleda elus sama täisväärtuslikult kui kõik teised. Sallivus soojendab keskkonda. Riigi ülesanne on tunnustada puudega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis. Riik peab tagama, et puuetega inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
uuteks sõjakäikudeks Kuubasse. Üle kogu maailma kõlas meie riigi kindel ja resoluutne hääl revolutsioonilise Kuuba toetuseks. (Kõik rahuarmastavad inimesed on Kuuba poolt, Kolhoosnik, 27. 02. 1962). USA, Inglismaa ja Prantsusmaa kuulusid NATOsse. NSV Liit ja Ida Euroopa riigid aga Varssavi Lepingu Organisatsiooni ja olid üksteisega sõjajalal. Tuumakatsetusi viidi läbi ka NSV Liidus. Artikkel ilmus märtsis, kus NSV Liit asub jõuliselt Kuubat toetama. Pingelised ajad olid Kuuba - küsimustes veel ees. Keel NSV-Liidu, peab olema NSVLiidu. 7. ,,Relvastatud Salaorganisatsiooni" kuuluvad ,,ultrad" on paljudes Alzeeria linnades täielikult peremehed... Oranis on kujunenud rindeolukord. Linn on tegelikult jagunenud kaheks Euroopa ja Araabia osaks, mille vahel on riba eikellegimaad..., kogu avalikkust erutavad teated Kongo poliitikategelast Patrice Lumumba võitluskaaslast Antoine Gizengat
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal Raamatu autor: Doris Lessing Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne elamiseks noorpaarile, aga mitte sugugi nii absurdne neile, kes lootsid saada palju lapsi, seal oli ohtralt ruumi laste jaoks. Selles majas lootsid nad näha kõigi pühade ajal kõiki sugulasi külas ja aega veetmas. Maja asus linnast väljas ja muidugi maksmine selle hiiglasmaja eest käis neile ülejõu, kordamööda käisid seda maja vaatamas Davidi vanemad, Harrieti vanemad. Davidi isa lubas maksta maja kulud, kuna oli rikas ja polnud Davidile ennem palju oma raha pühendanud,
Ühtede inimeste jaoks on noored justkui parema tuleviku rajajad ja lootus. Teised inimesed võivad noori käsitleda kui ohtu ja probleemi ühiskonna jaoks. Isiklikult käsitlen antud töös mõlemat lähenemisviisi. Arvan, et kunagi ei saa ükski asi olla ainult must ja valge. Nii arvan, et ka noortepoliitikas võivad noored olla nii ressurss kui ka probleem. Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna juht Dauri Paškovski on kirjutanud, et üha enam tuleb Eesti noorel noortepoliitikast lähtuvalt seista valikute ees ja üha sagedamini tuleb langetada tähtsaid otsuseid. Ühiskond ootab täiskasvanuikka jõudnutelt kodanikuvastutust, aktiivset panustamist üldise heaolu säilitamisse ning algatusvõimet ja -soovi. Vananeva elanikkonna tõttu suurenevad ootused nooremaealistele, st üha noorematelt oodatakse vastutuse võtmist ja aktiivsust ühiskonnas. (Paškovski, 2016)
aktiivsus mõjutada haiguse liikumist teise faasi. Erivajadusega noori on aina rohkem ning selle vastu ei saa. Sporditegevustes osalemine on märgavatavalt madal igas puudega inimeste vanusegrupis, kuid kõige madalam osalus on just 20-25-aastaste seas ehk siis noorte. Neid tuleb kaasata erinevatesse tegevustesse. Väga oluline on ka neile endile see, et nad saaksid anda enda panuse millegi osas. Minu kogemus on näidanud, et füüsilise puudega noorel on hea meel teha midagi minu, kui töötaja jaoks, ta ei saa mind aidata võibolla minu igapäevastes tegevustes, sest mul on palju ringi jooksmist ja siblimist, kuid ta saab mind aidata millegi muuga. Näiteks olen noortekeskuses palunud ühel noorel, kes meil seal vahepeal käib, et ta aitaks mul lõigata plakateid välja või midagi kirjutada, teha käelisi tegevusi selle asemel, kui meil on näiteks sporditegevused saalis. 12 13
oma kodu, isiklikke rahalisi kohustusi ja raha planeerimist, otsuseid oma elutee ja kogemuste kogumiseks. Sellisest koormast tahaksid aga paljud noored mööda hiilida, sest hirm on teha valesid otsuseid. Julgus otsuseid langetada ning nende tagajärgede eest vastutada on osa täiskasvanuks saamisest ja asjade loomulik kulg. Kellelgi teisel pole õigust noore eest ära otsustada, kui ta on selleks ise võimeline. Vanemad peavad võimaldama oma lapsel iseseisvuda ja kodust lahkuda. Tähtis on mitte sekkuda noore otsustesse ja anda nõu vaid siis, kui seda küsitakse. (http://www.nip.ee/page/14) Noorukieas võib esineda ka mitmeid probleeme, millest üks levinumaid on alaväärsuskompleks. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde
sh huvihariduses ja -tegevuses osalemine. Teisalt saab Noortekultuuri tõlgendada, kui vaimuloomingut, mis on teadlikult loodud noortele selleks, et neid kultuuriliselt ja eneseväljenduslikult harida. Üldjuhul on meie noored aktiivsed ning seda aktiivsust on vaja teadlikult suunata, et neil ei jääks liigset vaba aega, mida veeta virtuaalmaailmas, televiisori ees või uidates kaubanduskeskustes. Üheks aktiivseks vaba- aja veetmise võimaluseks on noorel osaleda huvihariduses ja -tegevuses. Huvihariduse kaudu on noorel võimalik arendada enda jaoks eluks vajalikke pädevusi sh hulgas sotsiaalseid oskusi, eneseväljendust, julgust, loovust, viimase puhul annab see noorele kätte võtmeoskused, kuidas tulla toime probleemidega. (Noorte valdkonna… 2020: 5) Huviharidust võib lugeda ka üldhariduskooli vennaks, sest üldhariduskoolis toimub kasvatustöö ning peale kooli, vabal ajal huviringis kasvatustöö jätkub. Huviharidus loob isegi
Millised on aga Eesti mõistes meie võimalused ja kas midagi tuleks muuta, on küsimus millele püüan referaadi lõpuks vastuse leida. 3 1. ÕPPENÕUSTAMISKESKUS Erinevatel eluetappidel langetavad inimesed kaalukaid otsuseid – mida õppida, kelleks saada, millist töökohta valida ning kuidas hoida oma teadmised ja oskused värsketena. Mõistetakse, et noorena saadud hea haridus ja langetatud valikud laovad vundamendi hilisemale elukvaliteedile. Eesti koolis ja kodudes väärtustatakse head õppimist ning edasijõudmist. Lapse õpi- ja käitumisprobleemide ilmnemisel ei taju paljud lapsevanemad ning vahel ka osa õpetajaid neid sellistena, mis vajaksid spetsialisti sekkumist või eraldi tegelemist. (Õppenõustamis...) Lapsevanemad ei taha tunnistada, et kuskil ees on probleem, millega tuleb tegeleda. Arvatakse, et probleem laheneb aja möödudes ja tihti ei
Noored on meie tulevik ja selliseks, milliseks me kasvatame oma noored, kujuneb meie ühiskond. Noortega töö pole üldse mitte lihtne kuna noortel alles kujuneb välja isiksus. Nendega tuleb osata suhelda ja nende probleemidele lahendusi leida. Olulised on siinkohal ametnikud, kes peavad oma käitumisega ja isiksuseomadustega olema eeskujuks noortele ja neid vajadusel õigele teele suunama. Enda tööst lähtudes julgen väita, et riskinoored võrduvad sõnadega probleemsed noored. Noorel, kes kuulub riskirühma on alatasa erinevat sorti probleeme. Sealt tulevad koolikohustuse mitte täitmine, kodust ära jooksmine, õigusvastased teod, kokkupuude politseiga jne. Sinna võib liigitada noored, kellel on nii majanduslikud raskused, sõltuvus probleemid, samas ka raskustega emotsionaalse ja vaimse poolega. Riskikäitumise puhul on suur tõenäosus saada kahjustatud. Selline käitumine on vabatahtlik, seega kooskõlas inimese identiteediga (vajaduste ja hoiakutega)
Suhtumine puuetega inimestesse on arenguvõimelisuse, demokraatia, paindlikkuse ja inimlikkuse proovikivi. Meist igaühest sõltub, kas erivajadustega inimesed saavad osaleda elus sama täisväärtuslikult kui kõik teised. Sallivus soojendab keskkonda. (Tanner, 1999) Riigi ülesanne on tunnustada puudega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis. Riik peab tagama, et puuetega inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Ühiskonna küpsust näitab suhtumine puuetega inimestesse. 1995 aastal viis noorte õppurite hulgas küsitluse läbi Mati Talvik. Suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents: kas
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilast
* Riigivõimu eesmärk on muuta rahva elu paremuse poole, arendades majandust ja näidates neile eeskuju ... * Antud probleemiga tuleb koheselt võitlusse asuda. * Olen kuulnud juhtumistest, kus õpilast mõnitatakse sellepärast, et tal pole piisavalt vahendeid, et oma eakaaslastega sulanduda ning näiliselt rikas elu elada. * Meie kirjanduskangelased elasid teada ja tuntud vanasõna järgides. ,,Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus" see oli elu motoks. * Varem omasid lugemisoskust enamasti kõrgematesse klassidesse kuuluvad inimesed. * Ameeriklaste jaoks on tavaline omada maja, mis maksab Eestis paar miljonit, basseini ja kõige muuga. * Sest ka sel ajal mõeldi sellest, et Eesti oleks jätkusuutlik. * Rahulikult, justkui ette/teades oodati õiget hetke, et toimuks
lähevad ära – nüüd kui Eesti on vaba! Mis on õnne valem? Vähenõudlikkus. Kahe käega anna, ühega võta. Mitte nii, et kolme käega kahma ja ühega anna. Lapsepõlves oli hea, kui paari dressipükse sai jõuludeks. Rüsisime suuskadega lumes nii kaua, kui pimedaks läks. Praegu kurdetakse – me oleme nii vaesed, meil ei ole suusavarustust. Lähed Viljandi turule, seal on vanu puusuuski väga odavalt saada. Kas tihase kõht on kollasem vaadata, kui sul need Adidased seljas on? Ma mäletan, kuidas lapsed sõitsid mäest alla, ilma suusakeppideta, narmendavad kasukad seljas – ja olid nii õnnelikud. Meie nõudlikkus on sellest ajast kordades suurenenud. Samas ei ole õnne, heaolu kogus suurenenud. Võib-olla üksikutel inimestel, aga mis heaolu see ka on. Kõik kurdavad, et oehh, kui vaesed nad on, aga siis arutavad, kus Portugalis või saarel nad puhkamas käisid. Kui küsida, et mis sa seal siis nägid, vastatakse “väga tore oli” – see ongi nende võime aru saada
asjade loomine. Need on siis need kaks tingimust, mida nõutakse igalt asjalt, kui see kapitali nime kanda soovib. KAPITAL PEAB 1)olema selleks varasema tööga loodud; 2)olema tehtud uute asjade tootmise sihiga. Seega nimetame kapitaliks iga asja, mida on inimene loonud uute esemete tootmiseks Asjad, mis kuuluvad kapitali hulka. Esiteks nimetatakse kapitaliks toorainet. Iga kudumise vabrik tarvitab kas lina, kanepit, villa või puuvilla; iga sepp ehk lukksepp rauda ja terast; iga puussepp, ehitusmees laudu, naelu jne. Kõike seda nimetatakse tooraineks. See materjal on saadud loodusest ja sellele on antud vajalik tarvitamiskõlblik kuju. Kõige selle materjali muretsemine ja esialgne töötlemine, enne kui see asjade tootmiseks kõlbab, on nõudnud inimeste tööd (näit, kõlbab puu tisleri töökojas alles siis tarvitamiseks , kui see on metsast raiutud, saeveskis laudadeks saetud, lauad kuivatatud ja turule veetud, kust tisler
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni iseloomustab suur vabatahtlikku
Rooma Vabariik oli väga pikaealine ning stabiilne. Segavalitsus tõi ka võimude lahususe idee. ÕIGLUS JA KASULIKKUS 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus 14.-15.sajand. Renessanss poliitilises teoorias. Itaallaste jaoks oli kaks võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika. Mõlemad olid olulised, sest filosoofia üksi jäi liiga elukaugeks ja abstraktseks. Filosoofia küll sõnastab, milline on vooruslik käitumine, kuid inimesed paneb nii käituma retoorika. Haridus oli praktilisema suunitlusega. 2. Cicero valitseja kohustustest Humanist. Kõigepealt tuli ise paika panna valitsemise ülim eesmärk: reputatsioon, gloria tuleneb sellest, kui riik õitseb ja kasvab. Teised eesmärgid olid sellele allutatud, nt pax(rahu) riigi au on saavutatav sõdasid vältides. Oluline on kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust(autonoomne poliitiline kord), sest vastasel juhul ei oleks enam tegutsetud kogukonna ühishüve nimel
Seda teevad teised - sotsiaalsed suhtluskanalid, nagu näiteks sõbrad, eakaaslased, kool jne. Paljud tähtsad probleemid seksuaalelust jäävad tahaplaanile seoses sellega, et peres soovitakse pigem rääkida seksuaalväärtustest kui vägivallast ja seksi ohtlikkusest. Paljud vanemad ei ole 14 kindlad kasvatamise efektiivsuses ja seepärast jätavad need teemad pigem koolis õppimiseks. Seksuaalne haridus, nagu igasugune haridus, tekitab erinevad normatiivseid piiranguid. Seksuaalses hariduses on kaks tulemust: kohene ja pikaajaline. Kohene tulemus on see, et seksuaalne haridus teeb noorte seksuaalelu rohkem tsiviliseerituks ja ohutuks (nii noore enda kui ka teiste inimeste jaoks). Pikaajaline ehk ajalooline efekt seisneb selles, et inimesed, kes said lapsepõlves hea seksuaalse kasvatuse, elavad ise paremini ja annavad oma teadmised ja oskused edasi oma lapsele. See vähendab pinget
noormees ei taha last ning alustati ettevalmistust abordiks. Noortekabinetis tööde alustades põrkus ta sageli vastuseisu ja müütidega. Müüdid abord tegemise kohta. Neist üks põhiline oli osa noormeeste arvamus, et rasedusriskid on ainult neidude teema. Või siis jällegi mõne tütarlapse arvamus, et kondoomid on noormehe mure. Praeguseks on suhtumine muutunud ja vastutust paarisuhte eest jagatakse partnerite vahel. Igale naisele on loomu poolest omane soov emaks saada. Ühele noorele inimesele on abort kindlasti suur sokk ning mõjutab oluliselt tulevikku. Võivad tekkida probleemid lähedastega ja koolis. Abordi otsus mõjub tugevasti noore inimese psüühikale. Ootamatu rasedus paneb paljud meist valiku ette: kas sünnitada või teha abort. Otsuse võtab vastu iga inimene ise, lähtudes oma valikutest ja tõekspidamisest. Kindlasti ei saa kedagi tema valiku pärast hukka mõista! Üheks levinumaks põhjuseks oli noortekabineti külastanud tüdrukutel see et poiss käsib,
Aga see tuleb tagasi viia. Laenavad ja ostavad uue kaelakee. Mööduvad aastad, ilusast noorest naisest on saanud selline ärakulunud, pahur ja torisev naine, kellel oma elu polegi olnud, ja sama on toimunud ka selle noore mehega. Juhtub, et naine näeb pargis seda peaaegu sõbrannat ja hakkavad sellest rääkima. See kaelakee oli võlts ja terve oma elu olid nad maksnud tagasi võlga, mida nad üdlse ei oleks pidanud tekitama. ,,Mingi novell" noorel mehel sureb ära naine, kopsupõletikus, mees leinab. Läheb surnuaeda, naise haua peale, nutab ja ahastab seal, kuni jääb magama. Kui ärkab üles, on pime. Surnuaed on ülerahvastatud. Kõik surnud on haudadest üles tõusnud. Nad kustutavad hauakirju oma haudadelt. Selle naise hauakirjaks oli ka, et oli armastav abikaasa oma igavesti armastavale mehele. Kõik kirjutasid sinna tegeliku põhjuse, miks nad surid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blo
1950 peab 60-dat juubelit. 3. aprill 1951 sureb New Yorgis., kus tuhastati. Surmast teatati tema enda soovil alles kaks nädalat hiljem. Visnapuu põrm on endiselt seal. Visnapuu oli Eesti Wabariigi ajal üks mõttestatumaid isamaalaulikuid. Enne teda olid Koidula ja Liiv, pärast Runnel. Visnapuu juures on oluline, et räägib puuslikest need on ebajumalad, kelle inimesed endale loovad. Peaks taastama vanad õiged väärtused, milleks on haridus, vaimsus ja usk. Käsitleb isamaateemat luule kaudu, eestlased peaks ühte hoidma, üksi eesti ei suuda. Idee Baltoskandiast Baltimaad + Skandinaavia. Pilet 8: 20. sajandi ajaloolised ja kultuurilised erijooned 20. sajandi olulisemaks küljeks oli rahvusluse tõus, see toimus ka Eestis. Levitatakse edasi Darwini teooriaid, levivad töölisliikumised, kuid on ka uus nähtus naisliikumine. Jätkub linnastumine. Levivad Nietzche ideed, näiteks üliinimese idee. Levib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
