Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimene ja õigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abikaasad, üldkoosolek, abikaasade, eesnimi, testament, südametunnistus, kodanikuõigused, äriõigus, perekonnaseadus, kestel, lahusvara, inimõigused, vaimus, põhiõigused, liikumisvabadus, sünnipärane, põhitunnust, tervikuna, iseloomuga, inimõigustest, taganeda, inimväärikust, usuvabadus, õigusharu, ostmine, majandusaasta, audiitorilisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust Kui abikaasale kuulus juba enne abiellumist mingi vara või kui abielu kestel seda kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus
1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi. Ametlikes teadaannetes avaldatud teatele (pärimismenetluse algatamise teade ja üleskutsemenetlus) ei reageerinud ükski sugulane ning registritest ei tulenenud samuti ühegi sugulase elusolekut. 10.06
määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e
Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles
25.Abielu lõppemise alused ja lahutamine. Abielu lõppemine – abielu lõppeb surmaga või lahutusega. Lahutada saab perekonnaseisuametis ja kohtus. Kui puuduvad vaidlused võib abielu lahutada perekonnaseisu ametis, kui on vaidlused, siis tuleb pöörduda kohtu poole sellele, kel on vaidlus. Vaidlused: laste üle, abielu üle, vara üle ja ülalpidamiskohustuste üle. Lahutada ei saa mitte ennem kui 1 kuu peale avalduse esitamist ja mitte kauem kui 3 kuud. Tuleb teha ühine avaldus. Abikaasad on lahutatud, kui kohtuotsus on jõustunud (kohus) või on välja antud abielu lahutamise akt (perekonnaseisuamet) 26.Vanemate õigused ja kohustused laste kasvatamisel.Lapse äravõtmine. Vanema õiguste äravõtmine. Elatisrahade mõistmine. Vanematel mõlemal on võrdsed õigused ja kohustused s.o laste eest hoolitsemine. Laste käest tuleb küsida kui ta on väh 10 a , et kelle juurde ta minna tahab. Tehakse vahet lapse äravõtmisel vanemalt –
8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas: ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi; säilitada oma abielueelne perekonnanimi; või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi.
Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed Ühisvara kasutamine seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt.
Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed Ühisvara kasutamine seda kasutatakse ja käsutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt.
Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla. Nime võib muuta 1 kord elus (v.a. abielludes). 9 Isikunimi ees- ja perekonnanimi. Perekonnanimi üks nimi või kaks sidekriipsuga ühendatud (ühel abikaasal õigus saada topeltnimi). Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi. Lapse perekonnanimi: 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. Perekonnanimi seoses abiellumisega valib uue nime või säilib sama. Abielu lahutamisel: 1) säilitatakse abielu ajal olnud nimi 2) taastatakse abielu eelne nimi Millal taotleda uut nime: 1) soovitakse vabaneda tavatust nimest 2) soov kaitsta oma isikunime 3) soov kasutada oma esivanemate nime
kutsutud. Kui pärivad 1. ringi pärijad, siis abikaasa on seal kaasatud. Kui 1. ringi pärijaid pole ja on 2. ringi pärijad, siis osaleb ta seal. Kui pole 1. ja 2. ringi siis pärib abikaasa kõik. Ei loe, kas on 3. ringi pärijaid. Abikaasa õigused pärimisele: I järjekord- abikaasa pärib lapsega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. II järjekord- abikaasa pärib poole pärandist, lisaks eelosa ehk üleelanud abikaasa õigust saada peale pärandvara osa abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need pole kinnisasja päraldised. III järjekorra pärijad abikaasa kõrval ei päri ehk abikaasa pärib kõik. Testeerimisvabadus on pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast.
tohib). Numbreid eesnimes ei tohi olla. Soole mittevastavaid nimesid ei tohi samuti panna. Kirjapilt peab vastama hääldusele. Võõrtähed ei või kõrvuti olla. Nime võib muuta 1 kord elus (v.a. abielludes). Isikunimi ees- ja perekonnanimi. Perekonnanimi üks nimi või kaks sidekriipsuga ühendatud (ühel abikaasal õigus saada topeltnimi). Kui laps sünnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi. Lapse perekonnanimi: 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime. Perekonnanimi seoses abiellumisega valib uue nime või säilib sama. Abielu lahutamisel: 1) säilitatakse abielu ajal olnud nimi 2) taastatakse abielu eelne nimi Millal taotleda uut nime: 1) soovitakse vabaneda tavatust nimest 2) soov kaitsta oma isikunime 3) soov kasutada oma esivanemate nime
Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad). Pärimisleping erineb testamendist selle poolest, et sellega määratakse pärijale ühtlasi ka mingi kohustus, näiteks hoolitseda pärandaja eest kuni tema surmani vms., testament määrab pärijad ilma tingimusteta. Variant 3 1. Milline on eraõiguse süsteem? Nimetage vähemalt 3 eraõiguse haru. Eraõigus jaguneb: - Tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) - Kaubandus- ja majandusõiguseks (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, pangandusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitseõigus - Tööõiguseks 2. Kuidas võib liigitada põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi? Nimetage ja
Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvestab ja ei lähe pooleks vara. Abieluvara leping notari juures omavahel abielus olevad isikud saavad seda endale Lubada abielulepingusse kuuluvad : Missugune vara kuulub enne abielu mõlemale misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda Kohtu kaudu toimub hagi esitab abielus olev isik või selle isiku vanemad pettuse või
nende vahelisest praktikast.) Tahteavalduse tegemine eristatakse kahesuguseid tahteavaldusi : 16 · vastuvõtmist vajavad tahteavaldused - need loetakse tehtuks ehk jõustunuks kui nad on kätte saadud. · vastuvõtmist mittevajavad tahteavaldused need jõustuvad tegemisel (nt testament ) Tahteavaldus loetakse mitte tehtuks kui äramuutev tahteavaldus jõuab varem või samal ajal algse tahteavaldusega. Kui tahteavaldus on tehtud on ta õiguslikult siduv. Tehingu tõlgendamine tehingu tõlgendamise eesmärgiks on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tehingu tõlgendamises tuleb eristada seaduse tõlgendamist (Tsüs §3) eristada seaduse anda soov. Tehingu tõlgendamine käib tahteavalduse tõlgendamise kaudu .
Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud Vallasomand või kinnisomand Kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand Ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand (nt abikaasade vara) Vallasomandi tekkimise viisid Ülleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale Peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks Kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab viivitamatult teatama kaotajale ja
reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid Perekonnaõiguse allikad Perekond ja perekonnaelu 55. Sugulased, hõimlased. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased Ülenejad ja alanejad sugulased Külgjoones sugulased Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted 56. Abielu, abikaasad. Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise vabal tahtel põhinevat, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendust, mis on tähtajatu Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud Veresugulaste vahel abiellumise keeld Abikaasade suhted · Abikaasade isiklikud õigused · Abikaasade varalised suhted - ühisvara - lahusvara · Abieluvaraleping 57. Pärimisõiguse alused.
1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2. Kui ta on kohtu või eeluurimise all. 3. Ära võetud õigus töötada mingil kindlal ametikohal(kohtu poolt). 4. Ei tohi olla lähisuguluses või hõimluses oma vahetu ülemusega: lähisuguluses on nt. Vanemad, vanavanemad, vennad, õed.Hõimluses on kõikide nende abikaasad, lapselapsed. · Ametisse nimetamine: 1. Käib läbi käskkirja või korralduse. 2. Töötasu kohta andmed, mis on ameti palk. 3. Katseaeg: ametnike katseaeg on maksimum 6 kuud. 2 nädalat enne katseaja lõppu peab olema viidud läbi vestlus töötaja ja tööandja vahel. Atesteerimine (hindamine) peab kirja panema. 4. Teenistusstaaz · Ametnike õigused: 1. Ametnike töötasu: palgaandmed. Mingi palgaaste on miinimumilt 7. 1597 eurot miinimum
avalik-õiguslik. See tähendab, et erinevates seadustes võib olla antud võimalus sellise üksuse loomiseks/asutamiseks, mis teatud kriteeriumide täitmisel omandab õigusvõime ja sellest tulenevalt iseseisva õigussubjekti tähenduse. Erinevus füüsilisest isikust (inimesest) ongi selles, et inimene on õigussubjektiks/õigusvõime kandjaks lihtsalt oma olemasolust tulenevalt, juriidiliseks isikuks saamiseks on aga vaja sooritada seaduses ettenähtud toimingud. juriidilise isiku organ- üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. õigusvõime- õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Algab sünniga ja lopeb surmaga. teovõime- füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel. Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. inimõigused- iga inimese põhiõigused.
4.kord aastas makstav peretoetus a.koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär 29.pärimine, pärandaja, pärimiskõlbmatus Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida on võimalik: 1) seaduse alusel 2) testamendi alusel pärimislepingu alusel Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo 1)tapmine 2)testamendi mõjutamine 3)testamendi hävitamine 4)pettusega tehtud testament 30.korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang; testamenditäitja Annak ära määratletud kindlad asjad või rahasumma. Sihtkäsund korraldus testamendis, millega pärandaja paneb pärijale või annaku saajale mingid Sihtmäärang testaatori korraldus antakse tervele pärandvarale või osale sellest mingi sihtosta Testamendi täitja valvab, et testament täidetakse. 31.sundosa, eelpärand
kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel.
Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad. o Naise ostmine selle isalt või eestkostjalt- 5 tunnistajat + kaalumees. o Abielu faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul- igamise printsiip Abielu cum manu- naine nii isiklikes kui ka varalistes suhetes mehe võimu all, nagu oleks tütar. Võrdselt lastega pärimisõigus oma mehe,aga ka viimase sugulaste surma puhul. Võib lõpetada ainult mees Abielu sine manu- perekonnaõiguslikud suhted, abikaasade vahel on nn varalahususe süsteem, mehe ja naise varad on kaks omaette varamassi. Võidakse lõpetada kummagi abikaasa vabal tahtel. Dos- kaasavara on vara, mille naine abielludes kaasa toob. Donatio propter nuptias- mehe poolt naisele tehtud kink, vastas suuruselt umbes dos'ile. Augustus määras erilise abielulahutamise korra. Tuli teatada 7 tunnistaja juuresolekul ja toimus lahutuskirja kätteandmise teel. Konkubinaat- mehe ja naise kooseluvorm,kellel oli seadusega keelatud abielluda
10 NIMESEADUS- kehtib 2005. aastast Varem meil Eestis sellist seadus ei olnud. Kuidas inimesele nimi pannakse, nimevahetusest jne 1) isikunimi (ametlik nimi ehk ees- ja perekonnanimi). Kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. 2) eesnime panek lapsele: lapse sünd tuleb registreerida 1 kuu jooksul. See toimub perekonnaseisu ametis. NÕUDED: eesnimi võib koosneda mitte rohkem kui kolmest eraldi kirjutatud nimest või ühekordne topeltnimi, 30 tähemärki pikk eesnimi, ei tohi olla numbreid, ei tohi koosneda mittesõnadest nt kkkk, nimi peab olema kooskõlas heade kommete ja tavadega, perekonnanimega. Nimi ei tohi olla ülikeerukas, tavatu, ei ole lubatud isiku soole mittevastavat nime, üldtuntud isikunimena kasutatud nimed (ajaloolised)
seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud · Valdus on tegelik võim asja üle · Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand · Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt abikaasade ühisomand. · Kinnisturaamat- peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. 79. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. Pärimisõigus reguleerib füüsilise isik surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus.
kaitseõigused; sotsiaalsed põhiõigused 13. Põhiõiguse kandjad ja adressadid 57. Põhiõiguste kandjateks on need isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused. 58. Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud. Füüsiliste isikute puhul on põhiseaduse kohaselt omakorda kaks eri kategooriat: · igaüheõigused (kuuluvad kõigile inimestele, sõltumata kodakondsusest). · kodanikuõigused (kuuluvad Eesti kodanikele). 14. Põhiõiguste piiramine 59. Põhiõigused ei ole piiramatud. eristada tuleb põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkamist. põhiõiguse rikkamine on ebaseaduslik.põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega. Eristada võib : 1, seaduse reservatsioonita põhiõgused(paragraf 16). 2, kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused(par.33) 3, lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused(par 31) 60. 61.
(Ka 3 aastat päras lahutust on see kohustus) Ei pea ülal pidama: · Kui teise abikaasa käitumine on vääritu · Kui abielu kehtis lühikest aega · Kui teine pool on uuesti abiellunud. Abielu lõpeb lahutuse või surmaga. Lahutajaks on kohus või perekonnaseisuamet. Perekond Kunstliku viljastamise doonoril ei ole õigus enda tunnistamist isaks ega ka lapse ja ema isiku kindlaks tegemist. Põlvnemist isast võib kohtus tuvastada. Lapse eesnimi pannakse kokkuleppel ja kui kokkuleppele ei jõuta, siis paneb lapse eeskoste asutus. Nimi peab olema kooskõlas hea tavaga. Lubatud on kas 1 topeltnimi või 3 üksikut nime. Vanema õiguste ära võtmine: · kui ta on alkohoolik ja ei täida oma kohustusi. · Kuritarvitab vanema õigusi. · Kohtleb last julmalt. Vanemate ja laste vahel kehtib samuti ülalpidamiskohustus. Lapsendamine käib kohtuotsusega. Lapsendaja peab olema üldjuhul 25 aastane ja lapsendatav alla 18 aastane
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ,
3. erinev meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud. (tohib teha seda mis on pädevuses lubatud). Avalik õigus · maksuõigus, · konstitutsiooniõigus ehk riigiõigus, · haldusõigus, · karistusõigus, · protsessiõigus ehk menetlusõigus (kriminaal-, haldus-, tsiviilõigus) Eraõigus · tsiviilõigus, · äriõigus, · intellektuaalne omandiõigus, · rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninorme sisaldav õigus. Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses)
annaabi.ee 
