50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Inimene ja õigus Mis on õigus ja kuidas see tekkis Õigus on headuse ja õigluse kunst (ius est sra boni et aequi) (Rooma jurist Celsus) Mis on õigus? Õigus on riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogum, millest kinnipidamist tagavad mõjutusvahendid (N: karistused). Õigust on vaja, et ühiskond püsiks koos ja toimiks. Õigus peaks olema õiglane arvestades inimeste loomulike õiguste ja vajadustega. Seadusteta ootaks ühiskonda allakäik, anarhia. Hiljemalt siis, kui tekkis omand, oli vaja omandisuhteid kaitsvat ja reguleerivat
Loetakse lõppenuks abielu akti koostamisega. 11.Vanemate õigused ja kohustused. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. LÕDVA ;) 12.Ülalpidamiskohustus perekonnas .Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Raha ei pea enam maksma kui abivajaja abiellub uuesti. (1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. (2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist
Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu võtta
tähendab pärandaja surmaga. Enne pärandi avanemist pärijatel subjektiivset õigust pärandvarale ei teki.4 Nagu öeldud, avaneb pärand isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ja pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht5. Alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimise puhul loobumissüsteem: pärandi avanemisel, (st pärandaja surma korral) läheb pärand üle pärijatele. Pärijatel on õigus pärandist loobuda. Kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. 1.2 Avaldus pärimismenetluse algatamiseks Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse
· pärandaja ei testeerinud ja/või ei pärandanud pärimislepinguga kogu vara (testeerimata või oma eluajal kellegagi kokku oma pärandi suhtes, n. ö. päranduse asjus kaupleb. (Samadel põhjustel ja pärimislepinguga hõlmamata vara osas) (PärS § 37 lg 2); eriti just seetõttu, et rooma õigus ei lubanud pärimislepingut, vaieldi ka 1940. a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki
vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud
töötaja on töölt kõrvaldatud 7.Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte. Katseaja hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad. Katseaega pole alaealistel ja invaliididel juhul kui on tegemist spetsiaalselt invaliidile mõeldud ametiga. Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda. Katseaeg on kontrolliks mõlemale poolele, kas töötaja saab hakkama, ja kas suhtlemine klapib. Katseajal õigus töötaja ametist vabastada päeva pealt, kuid talle peab põhjendama ja seletama miks ei läbinud katseaega. Katseaega ei tohi kohaldada kui on muudetud lepingut. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud. ATS`i järgi max 6 kuud. Katseaega võib pikendada ainult katseaja jooksul, kuid max summas võib katseaeg siiski kokku olla vastavalt 4 või 6 kuud. Ametnike puhul ei kohaldata ajutiselt tööle võetud inimesele ja kui on ametisse
mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas: ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi; säilitada oma abielueelne perekonnanimi; või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi. Ühisvara: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid