mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli
Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend
järjest tihedamaks ning inglise keele prestiiz ja sealt laenatud sõnade hulk on järjest kasvanud. Praegusele laenukihile on omane ebastabiilsus, uued mõisted ning tsitaatsõnade ja mugandite kõrvuti esinemine. 1 Leemets ütleb, et peamised vahendajad on küll vene ja soome keel, kuid inglise keelest tuleb laene otse ilma vahenduskeelteta. Enamasti tutvuvad inimesed uute sõnadega ajakirjanduses, erialakirjanduses, Internetis või filme vaadates. 2 On kolme liiki laene: pärislaenud võetakse teisest keelest otse üle; tõlkelaenud sõnad pannakse oma keelde ümber; tähenduslaenud lisatakse oma keeles olevale sõnale teise keele tähendus. 3 Leemets nendib, et rohkesti uusi laene on hiljuti aktuaalseks saanud valdkondades või uuenenud ning teisenenud mõistesüsteemiga valdkondades infotehnoloogia, majandus, tehnika, meelelahutus, sport jne. 4 Sõnu laenates võetakse aga võõrkeelsest sõnast ainult see osa, mida parajasti mõiste
Põhjalik tuletiste etümoloogia, palju murdesõnu. Ilmus Helsingis 1983. Sõnavara valikul on aluseks olnud Wiedemanni sõnaraamatu II trükk, ÕS 1960 ia 1976, «Võõrsõnade leksikon» ja Mägiste enese eesti vana kirjakeele sõnavara kartoteek ja/või sõnaraamatu käsikiri. siin oli ära toodud etümoloogiate allikaviited ja ühtlasi autori aktsepteeringuist erinevad seisukohad. J. Mägiste sõnaraamatu teine iseärasus on süstemaatiline tähelepanu pööramine onomatopoeetilis-deskriptiivsele sõnavarale. Mägiste sõnastikul on 12 köidet, mis jagunevad tähestiku järgi (nt I köide hõlmab A-tähega sõnadest sõnani „hermes“). See on saksakeelne sõnastik. Lehekülgi kokku 4106. 2) Alo Raun „Eesti keele etümoloogiline teatmik” – mõeldud tavainimestele, infot on napilt, pealiskaudsem kui Mägiste oma. Ilus 1982. 3) „Eesti emütoloogiasõnaraamat“ ilmus 2012 (koostama hakati 2002)
3 sõpradega suheldes. Interneti mõju võib olla väga suur, kuna noored kasutavad seda igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on
Keeles hakkavad toimuma sellised protsessid nagu sõnade tähenduse laienemine või muutumine, laenamine võõrkeeltest, murdesõnade kasutamine jne. Tõnu Tender on jaganud slängisõnavara paariks alagrupiks, kus võib näha erinevaid sõnu, mida kasutatakse suhtlemises. Tema sõnul aina rohkem slängisõnavaras nähakse omasõnad, tähenduse muutimine vastupidiseks, metafoorid. Mai Loog on läbi viinud küsitluse (1989), mille põhjal selgus, et noorte släng sisaldab 15% laene. Üldiselt laenatakse peamiselt igast keelest. Populaarsemateks keelteks on pidanud arvama 1990. aastatel laenud inglise, soome ja siis vene keelest. Vene laenud eesti slängis on peamiselt pärit kuritegelikust maailmast. Ning, kõigepealt laenamine sõltub inimese või inimgrupi huvidest, haridusest, elukutsest, kultuurikontaktidest ja teistest erinevatest teguritest. 1.4 Slängi sõnade funktsioon Selles alapeatükis räägitakse slängi kasutusest keeles
läänemeresoome keeltes, kuid pole kaugemates sugulaskeeltes. (Rätsep 2002: 5253) Esimene probleem on sõnavara päritolu. Ollakse kindlad, et sõnavara ei saanud algust ühest kindlast kohast ega sõnaloomingust, vaid mitmest eri kohast. Seetõttu arvab Rätsep, et osa sõnatüvedest kuulub varasemasse soomeugrilisse sõnavarra. Nende vasteid aga pole leitud. Teiseks arvab Rätsep, et sõnad on siiski laenatud indoeuroopa keelest, kuid laene pole õnnestunud tuvastada. Kolmandaks on võimalus, et tegemist on uue tüvega varasemast tüvest, mille seos kaduma on läinud ning keeleteadlased pole suutnud seda kindlaks teha. Faktidki näitavad, et sõna esialgne kuju võib palju muutuda. (Rätsep 2002: 53) Neljanda võimaluse on esitanud akadeemik Paul Ariste, kelle sõnul ei kõneldudki Eesti aladel alguses soome-ugri ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse tundmatusse keelkonda
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? Huno Rätsep on oma raamat
Eesti ala esimesed elanikud ilmselt ei kõnelnud soome-ugri keelt ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse tundmatusse keelkonda. Hiljem hakkas Paul Ariste nimetama seda keelt tinglikult protoeuroopa keeleks. Ariste väidab, et sellest tundmatust protoeuroopa keelest on laenatud meie keelde sõnu nagu näiteks: allikas, mets, mägi jpt. Neist ilmselt tuleb kõrvale jätta sõna mets, mis kuulub vanemasse soome-ugri sõnavarasse või on balti laen. Huno Rätsep lisab omalt poolt antud loetellu meie jahiloomade nimed, mis võiksid olla algasukatelt laenatud, näiteks jänes, põder, ilves jt. Nedne sõnade puhul räägime loomulikult sõnatüvede ja algupära laenamisest. Veel saime ilmselt oma keelde onomatopoeetilised verbid ehk loodushääli jäljendavad verbid just protoeuroopa keelest, sest indoeuroopa keeltes on neid vähe. Siiski pole protoeuroopa laenude probleem lõplikult lahendatud ning kogu arutlus on veel oletuste tasemel
slängisõnu. Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest. Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab, et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine
Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine. Soomeugripärane pöörduv eitusverb en, et, ei, epi, emme, ette, eivät taandus tasapisi eesti murretes ja asemele tuli muutumatu eitussõna ei, ep. Sellega muutus ka eituslause ehitus. Kogu ümberkujundus toimus alamsaksa ja saksa keele mõjul. Tänapäeval eitussõna, minevikus eitusverb Eitusverbi pööramine kadunud 16.–17. sajandi paiku Vanas kirjakeeles esineb rohkesti saksamõjulist mitte-eitust, samuti eituse väljendamist asesõnade keegi, mingi jt abil (nt eth meije .... sex igkawessex walgkussex/ kumba jure keddakit woip tullema/ üllestöstetut sahme) Ajalooline eitusverb: tüvi e- 28. Eesti keele käändeliste verbivormide ajalugu 29. Fusionaalsed ja aglutinatiivsed muutused eesti keeles. 30. Eesti keeletüübi muutumine. Põhilised morfoloogilised keeletüübid:
eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid 10751152 (431489 tüve ning hiili, ila, kesv, lubi, lõhn, sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka onomatopoeetilisdeskriptiivsed mahe, mõru, raip (raibe), tunnistatud laenuks) tüved) roni, ürp Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Ligemale 60% eesti ja tundmatut päritolu tüvevarast (644663) on onomatopoeetilised ja deskriptiivsed tüved (koos hüüdsõnadega). Neid on ka eelmistes päritolurühmades ühtekokku 10861094 tüve, seega kolmandik põlistüvedest. Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid
1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad) 1.3.1.3 Areen 1) hardcore-porno 2) reality-staar 3) password 4) versus 1.3.1.4 Nädal 1) action-film (2) 2) graphic novel 1.3.2 Analüüs Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, näiteks coca-cola hääldatakse eesti keeles kokakoola. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. (http://www.eki.ee/keelen%F5u/artiklid2/tsits.html.) Muust eestikeelsest tekstist 17 eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil, näiteks coca-cola`s. Tuleks vahet teha soliidse ajalooga tsitaatväljenditel,
(Rätsep 2012: 17) 8 Kokkuvõte Varasemalt pidasid eestlased endid maarahvaks, kelle keelt nimetati maakeeleks. Hiljem hakkasid eestlased endid nimetama vanade maakondade järgi. Ka Eesti naabrid hakkasid meid kutsuma endile lähemale maakonna järgi, soomlastele olime ja oleme virolaiset, lätlastele olime aga igauni. Ärkamisajal hakkasime endid nimetama sakslastele tuntud ja skandinaavlastele omase rahvanime järgi eestlasteks ja oma maad Eestiks. Sõna leib on samuti oluline laen eesti keelde, kuna see oli meie esivanemate peamine söök ja seda sõna kasutati igapäevaselt. Leivaga seondub ka leedi ja lord, mis tähendasid inimesi, kes hoolitsesid leiva lauale saamise eest. 9 Kirjandus Rätsep, Huno 2007. Kui kaua me oleme olnud eestlased? – Oma Keel nr 1, 5 – 15 Rätsep, Huno 2012. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest. – Oma Keel nr 1, 11 – 12 Uibo, Udo 2011. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist. – Oma Keel nr 1, 18 – 21
Soome-ugri tüved: üks (<< *ükte << *üke), kolm, neli, kuus Otsitud seoseid kehaosadega: kümme ← kämmal (???), kaks ← käsi (???) • seitse: vasted lms, lapi, volga, permi keeltes • kaheksa, üheksa: *kakte + *-teksan, *ükte + *-teksan (< vanairaani *detsa ’10’, vrd lad decem); täpsed etümoloogilised vasted lms, lapi, mordva, mari keeles, analoogid ka mujal • kümme: läänemeresoome-mordva uuendus, täpne päritolu selgusetu • sada: laen indoiraani algkeelest soome-ugri algkeelde, vrd lad centum • tuhat: laen algbalti keelest lms algkeelde (ja volga keeltesse), vrd leedu túkstantis, läti tūkstotis • miljon, miljard: hilised laenud saksa keelest Uurali algkeeles numeraalide süsteem arvatavasti alles kujunema hakkamas Soome-ugri algkeeles tõenäoliselt juba kümnendsüsteem • üksteist(kümmend), kaksteist(kümmend)
helilisteks frikatiivideks'. 'Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk'. s > z > r - seda nähtust kutsutakse rotatsismiks laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai,
Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit) alamsaksa laen eesti keeles – Alamsaksa keel oli Hansa liidu kaubanduskeel. Eesti keeles on 1000-2000 alamsaksa laenu, nende hulgas töökohaga seotud sõnad (meister, sell, gild, amet, teenistus), tööriistad (haamer, höövel, kruvi, viil), kristlik kiriku sõnavara (Saatan, altar, paradiis, koor), administratiivsõnavara (ordu, keiser, krahv), rahvuste nimed (kreeklane), päevade-kuude nimed (mai, juuni, reede), linnaelusõnavara (naaber, raad, summa, tosin,
Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Vastus: Inglise keelt ei hoitud jäiga ega muutumatuna, vaid saadi aru, et muudest keeltest mõjude ja laenude ülevõtmisega keel ei hävi. Inglise keeles on ladina keele laene, germaani keelte laene ja gretsisme (kreeka keele laene). Kuna inglise keel oli "paindlik", st võeti meelsasti üle teiste keelte mõjusid ega seistud vastu loomulikule keele arengule, tagas see inglise keele säilimise ja aitas inglise keelel muutuda rahvusvaheliseks suhtlus- ja teaduskeeleks. Erinevalt inglise keelest taheti ladina keeles säilitada klassikalise ladina keele (100eKr-14pKr) kuju, seisti vastu uuendustele. Kivinenud grammatika ja keeleuuenduste vastasus tingisid lõpuks ladina
väikese algustähega. Kardetakse, et väike algustäht ei väljenda piisavat austust, lugupidamist ja ametlikkust. [3] 4 Kõik värsked õigekeelsusallikad ja käsiraamatud kinnitavad, et ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid ja tiitlid kirjutatakse väikese algustähega, olgu tegu mis tahes tähtsa ametiisikuga. Väiketähega kirjutamine ei vähenda nende väärikust absoluutselt. [3] Tiina Leemets kirjutab, et asutusenimetuste kirjutamiseks on kaks võimalust. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi kirjutatakse ametlikkuse rõhutamisel läbiva suurtähega kuid vabamas tekstis, võib julgesti tarvitada ka väikest algustähte. Mõnikord ei ole teada, kas tegemist on täpse täisnimetusega. Kahtluse korral on kindlam kasutada väiketähti sest siis saab kirjutis igal juhul õige. [3] Alati kirjutatakse väikese algustähega asutuste allüksused
SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süsteemi, värskendatud on sõnavara ja näitestikku ning ühtlustatud on märgendeid ja soovitusi on ajakohastatud.
Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi. Samuti on keeles palju araabia laene, mida on umbes 4000 sõna kandis. Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile. Näiteks: ,,azucar" suhkur; ,,almacen" kaubaturg. Eristatakse ka Ameerika Hispaania keelt. Ameerika Hispaania keel erineb vähesel määral Hispaanias kõneldavast. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ka Lõuna-Hispaanias hääldatakse z ja c enne täishäälikuid e ja i nagu s tähte: ,,cocer" keetma ja ,,coser" õmblema kõlavad ühte moodi
Varbla Põhikool UNGARI KEEL Referaat Koostaja: Erlyn Mugu Juhendaja: Maia Bubnov Varbla 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................lk nr. 3 Ungari kiri..........................................................................................................................lk nr. 4 Tähestik Ajalugu..........................................................................................................................lk nr. 5-6 Kasutatud materjal............................................................................................................lk nr. 7 2 Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia V
8. Karl August Hermann. (1851-1909) Õppid Leipzigis, kaitses seal oma doktori väitekirja eesti sõnatüvdest ja väldetest. Kodumaale naastes pühendus ajakirjanduslikule tegevusele. Ta avaldas esimese eestikeelse eesti grammatika 1884 ja see on tema tähtsaim tegu keeleteaduses. See oli mõeldud nii kooliõpikuks kui käsiraamatuks keelehuvilistele. Kuna see oli esimene grammatika, lõi Hermann ka grammatikaterminoloogia. Temalt pärinevad terminid ainsus, mitmus, häälik, kääne, käänamine, pööre, pööramine, käändkond, pöördkond, asesõna, määrsõna, täisminevik, enneminevik ja paljud teised. Grammatika hõlmab hääliku- ja vormiõpetuse osa. Kõige põhjalikumalt kirjeldas käänamist, tal on 15 käänet, nende hulgas ka sihitav e akusatiiv. Käändsõnad jaotatud kümnesse käändkonda ja need 42 tüüpkonda. See pole aga kõige õnnestunum süsteem. Ta tahtis oma grammatikas eristada tugevalt õiged ja valed vormid
assimilatsioon rand: ranna (ka vokaalharmoonia) dissimilatsioon hammas: hamba metatees leder > redel haploloogia istutatakse > istutakse (Lääne-Eestis) hüperkorrektsus ö > õ tõõtada; ou > au saust Analoogia Selle vastu on sõditud ja sõditakse, peetakse ,,lihtsustamiseks", kuid asjata. Analoogia on suunatud suurema reeglipärasuse saavutamisele/ taastamisele. X : kaane = seen : seene X = kaan Nimede käänamine: Toomas, Urmas kas 5. või 7. käändkonna järgi (s.o. Toomas : Toomase või Toomas : `Tooma)? Kõnekeeles: isa : isa : isat (nagu kõne : kõne : kõnet). Kas keel ,,lihtsustub" või muutub hoopis keerulisemaks? Mittenorminguline nõu : nõu : nõud (nagu soo : soo : sood). Tänapäeva kõneleja ei taju, et nimetava ajalooline vorm ei olnud ühesilbiline: *neuvo ja v on kadunud, seetõttu on sõna muutunud ühesilbiliseks. Keeleajalooliselt olid 3. isiku vormid tugevaastmelised (vrd
Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest. Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab, et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) 8 Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine
’Indoeuroopa algkeele helitud klusiilid muutusid germaani algkeele helituteks frikatiivideks; helilises ümbruses need helitud frikatiivid, lisaks juba olemasolev helitu frikatiiv s, muutusid heliliseks, kui neile vahetult ei eelnenud rõhk’. s > z > r − seda nähtust kutsutakse rotatsismiks Laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles – Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat,
20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all ,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. Ent kuidas otsustada,
elatiiv alaleütlev 8. lahjakkaa/lle tytö/lle -lle allatiiv alalütlev 9. lahjakkaa/lla tytö/llä -lla, -llä adessiiv alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. 8 olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv ilmaütlev 13. lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14
Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka õigekirjutuslik mitmekesisus, mis omakorda põhjustas probleeme haridusvaldkonnas. Kirjakeele normi kujundamiseks loodi kirjaviisikomisjon, mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures. 30. mail 1908 korralda
Häälikud, nende varieerumine murretes, palatalisatsioon, vokaalharmoonia (võru murdes). Kvantiteedis kaks opositsiooni: lühike ja pikk silp; pikal silbil kerge või raske rõhk. Rõhku pole vaja kirjas eristada. Käänamises ja sõnamoodustuses kasutatakse rõhku ja mutatsiooni (astmevaheldust). 2) Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus.
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
