Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inglise keele mõjud eesti keelele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, mugand, leemets, tsitaatsõna, maire, raadik, soovitab, tiiu, laene, erelt, koostanud, sihtasutus, keeleabi, kogumiku, võõrsõnad, argo, kirjapilt, täishäälik, rokk, geel, endist, kogumikus, artiklit, tegelikku, varianti, mopp, vipp, homonüümid, proov, mõjusid, artiklile, artiklist, mundi, algusesse, etappi, kokkupuude, prestiizkolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), -liide (nt vene laen nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine. Laensõnade puhul eristatakse kolme laenuperioodi. Esimene neist on 19. sajandi teisest kümnendist 20. sajandi teise kümnendi lõpuni. Teiseks laenuperioodiks peetakse 1920.-1930ndad aastaid ning kolmandaks perioodiks on 1940.-1980ndad aastad. Kuni
kultuurilisest seisust. Üheks sõnavara rikastamise allikaks on näiteks laenamine teistest keeltest.1 Viimastel aastakümnetel on enamik eesti keelde laenatud sõnadest anglitsismid. Pedaja selgitab, et inglise keele laenude rohkus on peamiselt tingitud inglise keele heast mainest ning massikommunikatsiooni levikust ja infoühiskonna tekkest.2 Laenamine toimub kas otse mõnest keelest või siis vahenduskeelte kaudu. Tiina Leemets väidab, et enamik laene tuleb meile inglise keelest otse, kuid vahendajateks on olnud ka näiteks vene ja soome keel. Niisamuti on inglise keel eesti sõnavara rikastamisel ise vahenduskeele rollis olnud. Autori väitel laenatakse inglise keelest sõnu ka kaudsel teel – sõnadega tutvutakse otsese suhtluse asemel hoopis Internetis, ajakirjanduses või filmides.3 Mõlemad autorid on arvamusel, et enamik ingliskeelseid laene on eesti keelde tulnud
mugandusmeetodid ja nende protsessidega kaasaskäivad nähtused. Neljandas ehk viimases peatükis on tähelepanekud võõrsõnade tähenduste ja nende kasutamise kohta. Referaadi koostamisel on kasutatud kolme artiklit, millest kaks on avaldatud ajakirjas Oma Keel ja üks Keeles ja Kirjanduses. 2002. aastal Oma Keeles avaldatud Tiina Leemetsa artikkel kannab pealkirja „Mullivann, peenema nimega jaccusi“. Ka Keele ja Kirjanduse artikli autoriks on Tiina Leemets. Kolmandaks kasutatud artikliks emakeeleõpetaja Kati Pedaja avaldatud Oma Keele artikkel „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?“. 3 1. PERIODISEERING Toetudes Tiina Leemetsa artiklile (2003) võib väita, et eestlaste igapäevasesse kõnepruuki lisandub uusi inglise päritoluga sõnu pea iga kuu. Laensõnade arvu on raske kindlaks teha, samuti saab alles mõne aja möödudes selgeks, kas tegemist oli
käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning inimesed ei pruukinud reegli tähendusest täpselt aru saada. [1] 3 Samuti on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha. Ortograafia seisukohalt ei ole vahet, kas kanname meie päevadesse üle nt isikunimelise või kohanimelise täiendi. [1] Stratigraafia ja õigekiri Tiiu Erelt on seisukohal, et oskussõnavara kujundamine on mõistesüsteemi ja keelesüsteemi omavaheline sobitamine. Vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ning geoloogide loodud stratigraafia ja geokronoloogia üksuste süsteem. Tuleb otsida võimalust, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid. Millalgi sügaval Nõukogude liidu ajal võeti
I ja j.................................................................................................................................8 Kirjandus........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Referaadi teema on "Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Aluseks on Tiiu Erelti artikkel "Need rasked võõrsõnad" ja Argo Mundi artikkel "Kimpus omasõnade õigekirjaga". Mõlemad on ilmunud aastal 2004 kogumikust "Keelenõuanne soovitav 3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele.
Niisamuti käivad väikese tähega sellised aunimetused nagu aasta õpetaja, aasta sportlane, aasta naine jt. Kuidas kirjutatakse asutusenimetused ? Selleks on kaks võimalust: asutuste, ettevõtete, organisatsioonide jm ühenduste registreeritud täisnimetusi kirjutatakse ametlikkusele rõhutamisel (dokumentides, pitsatitel jm) läbiva suurtähega.Nagu näiteks autor on välja toonud Riigikogu, Keskkonnaministeerium, Tartu Ülikool, Kiiu Piimaühistu, Eesti Turismifirmade Liit jne.Autor soovitab siinkohal kahtluse korral kasutada väiketähti, siis saab kirjutis igal juhul õige. Kuigi on ka erandjuhte ,kus eristab algustäht tähendust näiteks Eesti Pank ja Tallinna Muusikakool on konkreetsete asutuste ametlikud täisnimetused, Eesti panku ja Tallinna muusikakoole on aga mitu, need on tüübinimetused. Asutuste allüksused kirjutatakse väikse algustähega näiteks: Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskond, Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut,
3 sõpradega suheldes. Interneti mõju võib olla väga suur, kuna noored kasutavad seda igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on
1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad) 1.3.1.3 Areen 1) hardcore-porno 2) reality-staar 3) password 4) versus 1.3.1.4 Nädal 1) action-film (2) 2) graphic novel 1.3.2 Analüüs Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, näiteks coca-cola hääldatakse eesti keeles kokakoola. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. (http://www.eki.ee/keelen%F5u/artiklid2/tsits.html.) Muust eestikeelsest tekstist 17 eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil, näiteks coca-cola`s. Tuleks vahet teha soliidse ajalooga tsitaatväljenditel,
Et võõrsõnade käitumine kajastab keele sõnavaras kehtivaid seaduspärasusi, võib oletada, et kogu eesti keele grammatika hakkab lihtsustuma (astmevahelduseta vormid ja tüvevokaal -i üldistuvad ka omasõnavaras). Uued keelde tulevad sõnad ei liitu laadivahelduslike tüüpidega, mis kinnitab, et see eesti keelele eriomane nähtus hakkab kaduma ka vanemast sõnavarast (küüs-tüüpi sõnad, levinud vormid küün : küüne : küünt). Uuemate laensõnade hulgas on rohkesti tarbetuid laene, millel on olemas korrektsed, lihtsama muutmise ja läbipaistvama tähendusega omakeelsed vasted. Sellised laenud on tihti ajutised ja kaovad keelest ajapikku. Väga palju on uute sõnade hulgas tsitaatsõnu, millest järeldub, et kohanemine on keeruline protsess ja eestipärasema kuju saavad ning eesti keele muutesüsteemi mugandatakse vaid kõige sagedamini kasutatavad, vajalikumad ja tuttavamad sõnad. Ka ühe sõna erinevate häälikkujude ja muutevariantide vohamine tegelikus
· Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides) 5. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni.
pikka vokaali konsonandi ees, kuid siis jäi arusaamatuks ka konsonant ise on pikk või lühike). Ta pakkus välja 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk:naha), assimilatsioon (kumb:kumma) ja nõrgenemine (kaup:kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. (1805-1887) Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" saksa-eesti sõnaraamat. Kogus ise materjali, kasutas ära ka kõik olemasolevad materjalid, tahtis sinna panna kogu
Kriiska jt .2006. (koost) Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen , A., Pajur, A. Eesti ajaloo atlas. Tallinn: AS BIT. Teose pealkiri esitatakse täielikult tiitellehe muu andmestikuga: pealkiri koos tiitellehel oleva alapealkirjaga, kordustrüki trükk märgenditega täiendatud, parandatud; toimetaja nimega jne, nt (tekstiviide (ÕS 1999)): ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Autori ja tiiteltoimetajata raamatute puhul (entsüklopeediad, sõnaraamatud), mille tekstiviideteks on suurtähtlühendid ((ENE 1 1985), (ENE 3 1988)), vormistatakse kirjed eraldi, kui teosest on kasutatud üksikuid osi ja need on ilmunud eri aastatel, nt: ENE 1. 1985. Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. A-Cent. Tallinn: Valgus. ENE 3. 1988. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Film-Issõ. Tallinn: Valgus.
meid alt. AGA: Kui täiend algab relatiivlausele viitavate asesõnadega selle, sellise: Relatiivlause paikneb vahetult selle sõna järel, mille juurde ta kuulub. H 22. Sõnavõistlus. 2002. aastal korraldasid emakeele selts, Euroopa Liidu infosekretariaat, haridusministeerium, eesti õigustõlke keskus ja Postimees välja sõnavõistluse, et täita lünki eestikeelses ELi sõnavaras. 1. ad hoc-komisjon (ld: selleks puhuks) > sihtkomisjon Samuti: sihtotstarbeline laen > sihtlaen, sihtotstarbeline fond > sihtfond 2. Globaliseerumine > üleilmastumine 3. Integratsioon > lõimimine, lõiming 4. Kriisireguleerimine > kriisiohjamine 5. Nulltolerants > täisleppimatus 6. Struktuurifond > tõukefond 7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus) 8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti) 9
hoopis teistsugused tunded on neilsamustel kambas olles jne. Seetõttu on ka släng raskelt piiritletav keelenähtus. (1) Vahel võib kirjakeel võtta omaks slängi lühendised ja ajapikku loobuda pikkadest ja keerulistest täiskujudest: nii on juhtunud aku, trafo ja laboriga. Vahel mugandub slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib hästi ka eesti kirjakeelde. (2) Släng tekib üldkokkupuutel teiste keeltega. Eesti slängis ongi enim laene tulnud inglise keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3) Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi-või tavakeelde või kaduda niisama märkamatult ja ootamatult kui nad tekkisid. See tähendab, et släng muutub sama kiiresti kui noorus
10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine trükk Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). 20.1
· Õpetas ja suunas kirjutama, uurimaja materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine · Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides). 4. Eduard Ahrens. · 1843 uue perioodi esimene grammatika (vormiõpetus, 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse. · Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. · Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. · Uue kirjaviisi rajaja Morfoloogia: · 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine · Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9) · Käänete hulgas on essiiv, kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas. · Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse Sünatks:
Õppejõududeks J. V. Veski (tänapäeva eesti keel), Arnold Kask (keeleajalugu ja eesti keele sõnavara), Paula Palmeos (soome ja ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi
Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest. Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab, et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) 8 Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine
Kuidas moodustatakse võõrnimetuletisi, näiteks nimest Shakespeare? Võõrnimetuletised on väikese algustähega, muus osas säilitatakse nime ortograafia. Liited lisatakse nimele harilikult ilma ülakomata: zürichlane, hollywoodlik. Ülakomaga saab näidata nime ja liite piiri siis, kui nime lõpposa kirjapilt ja hääldus on erinevad: shakespeare'lik. Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, jack-londonlik. (T. Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 1819.) Kas VIAGRA on suure või väikese algustähega? Suurega: Viagra, sest see on registreeritud kaubamärk. Kas Perenaise sai on jutumärkides või mitte? Kaubanimed on läbiva suurtähega, liigisõnad väikesega, jutumärke pole vaja: Perenaise sai. Emakeele Seltsi keeletoimkond on andnud soovituse kaubanimede kirjutamise kohta (vt Kirjakeele teataja II 19932000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused
Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infost kandub edasi ainult ühe vanema k
Lokivedelik, juukselakk, juukseõli [oluline eristav tunnus on [+vedel] Juuksegeel, juuksevaha, juuksepumat, briljantiin, juuksekreem [+poolpaks] ... Semasioloogiline väli jaguneb distributsiooniliste, täpsemalt kollokatiivsete tunnuste alusel. Välja struktuuris võetakse arvesse sõnadevahelised paradigmaatilised ja süntagmaatilised seosed. Semasioloogia küsib keeleväljendite tähenduste järele. Nt eelmises näites esitatud juuksehooldusvahendite puhul moodustame lause Juuksur soovitab kliendile [mida? ...] [milleks? ... ]. Esimesse lünka sobivad kõik eespool nimetatud juuksehooldusvahendid, sest need tähistavad tähenduselt sarnaseid olemeid. Eristuvad tähenduselemendid võivad ilmneda süntagmaatiliste seoste analüüsil, nt seostub juuksepumat või briljantiin meesklientidega. Sõnaväljadel on interdistsiplinaarseid aspekte. Nt on psühho- ja neurolingvistilised uurimused kinnitanud, et sõnaväljalaadsed struktuurid eksisteerivad ka inimteadvuses
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneetika Kontrastiivne e v�
uurimistöö omandab. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata (vt näidet). Raamatute puhul esitatakse järgmised andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, (vajadusel köite nr), ilmumiskoht, kirjastus. Kui pole märgitud autorit, vaid toimetaja, siis tuleb see näidata pärast pealkirja. Nime ette lühend toim. 10 5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus NB! Ühe autori eri aastatel ilmunud raamatutest tuleb kõigepealt kirjutada esimesena ilmunud raamat. Jälgi kirjavahemärke! 5.6.2.Kahe-kolme autori raamat: Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P.1975. Saksa-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 5.6.3.Rohkem kui kolme autori raamat: Erelt, T., Leemets, T. jt 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006
uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk. 2) Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine. Eesti keele väärtustamine. 4. Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, (lisas lauseõpetuse) Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. 1) Ortograafia. Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele. Uue kirjaviisi rajaja. 2) Morfoloogia. 3 astmevaheldustüüpi : klusiili kadu, assimilatsioon, nõrgenemine. Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse. 3) Süntaks. Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis-ja osaalus. Reegleid soome keele eeskujul. 4) Etümoloogiline sõnaloend
Uuritakse võimalikult suurt andmebaasi. Keeletüpoloogia oli algul (19. saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: 1) Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub (analüütiline keel või sünteetiline keel) 2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Reeglipärased ja kokkuleppelised nimed. Kokkuleppelised: omanimed: Turu, Pihkva, Ojamaa. Ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased nimed (statistiliselt tühine hulk, ent valdavalt hästi tuntud nimed). Tõlkenimed: Tulemaa, Uus-Meremaa tõlkimine kahes tähenduses. Tõlgitud nime ennisvorm. Laiemalt nimede puhul tõlkimine. Ühel juhul tõlgitakse sisu järele, teisel juhul võõrnimelisest eestikeelseks. Mõnel juhul on tõlge mugand, teisel juhul kaudkeelne nimi. Mugandnimed: Doonau, Sambia kirjapilt eesistatud, hääldus jäetud samaks nii palju kui eesti keel seda võimaldab. Võõrtähtede asendamine; teisitihäälduvate tähtede asendamine; saab asendada ka klusiilide pikkust ja märkida pearõhulist pikalt. Saab panna ka mitmuslikku kuju. Tüüpiline on ia lõpuliste nimede mugandamine eesti keeles. Pikendame ia-eelset silpi. Mugandamise rühm maa lõpulised nimed, algusosa reklonüüm (Baskimaa jms). Omastava
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Kui kirjandusallikal (sh ka artiklid) ei ole toodud autorit või toimetajat või koostajat või organisatsiooni, siis sellist allikat ei tohi kasutada teadustöö seisukohast lähtuvalt. See nõue kehtib nii paberkandjal kui ka internetis oleva materjali kohta. Kasutatud kirjanduse loetelu koostatakse ladina tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001)
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevai
defineeritud ja praktilises kasutuses pigem intuitiivsed. Enim kasutatud mõisted on ilmselt murre ehk dialekt, kirjakeel ja släng. Kõige tavalisem on, et eesti keel jagatakse esmalt kaheks: murdekeel/kohamurre kui territoriaalselt kitsalt levinud allkeelte kogum, mille vastandiks on mingi laialt levinud all- keelte kogum, mida nimetatakse kirjakeeleks või ühiskeeleks. Sellel poolel on mitmeid eri liigendusi (vt ülevaadet Hennoste 2000), millest tavalisemad on kaks. Erelt jt ning ENE nimetavad kogu seda keelt kirjakeeleks, mis on norminguline keel, mis jaguneb erinevateks stiilideks, mida on eristatud eeskätt kasutussituatsiooni ja normingute järgimise järjekindluse alusel. Stiilide seas on ka argikeel. Karl Pajusalu nimetab kogu selle osa ühiskeeleks ning jagab selle norminguliseks kirjakeeleks ja muuks. Rein Kull nimetab kogu murdevälise keeleosa kirjakeeleks ja jagab selle kaheks: normikeeleks ehk
annaabi.ee 
