Põhjus miks liikumine võttis radikaalsema, sõjakama lähenemisviis võib pidada seda, et Ameerikas, Põhja-Austraalias ning Uus-Meremaal anti naistele juba enne 1900 aastat õigused valida ning kandideerida parlamenti, kuid nähes, et Inglismaal asjad ei tundu muutuvat, võttis Emmeline Pankhurst iniatsiatiivi muutuste sundimiseks. Tänapäevani pole kindel kas sõjakas liikumine aitas, või pigem toimis vastupidiselt soovitud mõjule. 4. Peamiselt sakslased, inglased, iirlased, skandinaavlased ning šotlased. 5. Sarnasused: Kommunism ning sotsialism on majanduslikud ning poliitilised struktuurid, mis edendavad võrdõiguslikkust ning soovivad elimineerida sotsiaalklasse. Mõlemad tuginevad eeldusele, et individuaalne kodanik panustab ühiskonda vastavalt nende enda oskustele. Mõlemad struktuurid võtavad kogu tootmise riigi alla ning elimineerivad eraettevõtted. Riigivõim mängib suurt rolli majanduslikus investeerimises ning planeerimises.
Suurt huvi pakkus Euroopa riikidele sel perioodil Aafrika. 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast erinevate Euroopa suur- ja väikeriikide valduses. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu küllalt kiiresti maha suruda, teinekord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902
Suurt huvi pakkus Euroopa riikidele sel perioodil Aafrika. 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast erinevate Euroopa suur- ja väikeriikide valduses. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu küllalt kiiresti maha suruda, teinekord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902
hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi- ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniaks ning buurid said amnestia, kompensatsiooni sõjakahjude eest ja kultuuriautonoomia. *I Maroko kriis 1905-1906a. tekkis sellest, et Saksamaa püüdis pidurdada Prantsusmaa
majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniaks ning buurid said amnestia, kompensatsiooni sõjakahjude eest ja kultuuriautonoomia. · IngliseBuuri sõda (18991902) likvideeris buuride iseseisvuse. 1910. a
Lisaks sai Saksamaa soodsatel tingimustel rendile kaevandusi varade kaevandamiseks, et valmistada rööpaid. Lähis-Idat pidasid enda mõjusfääri kuuluvaks veel Venemaa ja Inglismaa. Konflikt Venemaaga lahenes, sest Vene keiser ja Saksa keiser olid sugulased. Inglismaa sai osa raudtee ehitamisest ja tekkis segakompanii, kus mõlemal riigil oli oma osa. Raudteed ehitati 1903 1918. I maailmasõja lõpuks oli valmis 2/3 raudteest. Pärast maailmasõda võtsid kompanii üle inglased ja prantslased, sest Saksamaa kaotas I maailmasõja. Rong, mis seal liikus, oli idaekspress. Saksamaal ei olnud kuigi palju kolooniaid. Olid Saksa Edela-Aafrika, Saksa Ida-Aafrika, Togo, Kamerun, osa Uus-Guinead. Saksa Ida-Aafrika on tänapäeval Tansaania ja Saksa Edela-Aafrika on praegu Namiibia. Kolooniatesse asus ümber ka saksa koloniste, kes rajasid sinna oma farmid. Saksa koloniaalpoliitikat peeti julmaks. Hererod ja hotentotid elasid Edela-Aafrikas, alustasid Saksa- vastast ülestõusu
Fashoda intsident ja Maroko Suurbritannia-Prantsusmaa mitmete konfliktide kõrgpunktiks sai Fashoda intsident 1898. a. Kui 1882. a Egiptus brittide poolt okupeeriti, oli see prantslastele alanduseks, sest Napoleon oli selle varem vallutanud. 1898. a juulikuus jõudis Prantsuse väesalk, mis oli teel Kogost, Fashoda asulasse Ida-Sudaanis. See seadis ennast selles külas sisse, aga tegu polnud mingi strateegiliselt olulise kohaga vms. Septembris jõudis sinna ka Briti väesalk ja inglased nõudsid prantslaste kohest lahkumist, millest viimased keeldusid. Edasine jäi otsustada Euroopa valitsuse kätte. Fashodas istusid läbirääkimiste käigus vastamisi kaks väesalka, kes olid ühe kõrbetüki pärast valmis lahingusse astuma. Tegu oli eelkõige politiilises prestiižis, sest territoorium polnud millegi poolest väärtuslik. Rahvuslik eneseuhkus kerkis selgelt esile ning see oli üks esimesi juhtumeid, kui imperialism ei olnud mitte ainult eliidi vaid ka masside huvides
protsentidest. Nii kujunes Prantsusmaal välja ulatuslik rantjeede kiht (u. 2 mln inimest), kes ei tegelenud ise enam tootmise ega ka äriga. Nii oli Prantsusmaa XX sajandi alguseks langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. MITMEPARTEILINE POLIITILINE SÜSTEEM. Prantsusmaa sisepoliitiline elu tugines 1875. a. jõustunud põhiseadusele ning seda kutsuti kolmandaks vabariigiks. Põhiseaduse järgi teostas täidesaatvat võimu 7 aastaks valitud president. Seadusandlikuks võimuks oli Saadikutekoda koos Senatiga. Nii oli Prantsusmaal välja kujunenud parlamentaarne riigikord. Kodanlike parteide kõige pahempoolsema tiiva moodustasid radikaalid ja radikaalsotsialistid, kelle tähtsaim liider oli G. Clemenceau /klemenso:/. Parlamentlikus võitluses sai ta kuulsaks valitsuste kukutajana ja Vene tsarismi ägeda ründajana. KIRIKU JA KOOLI SUHTED. Teravaks poliitiliseks probleemiks Prantsusmaal
Suurt huvi pakkus Euroopa riikidele sel perioodil Aafrika. 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast erinevate Euroopa suur- ja väikeriikide valduses. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha. Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu küllalt kiiresti maha suruda, teinekord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
1914. aastaks suutis iseseisvuse säilitada vaid Etioopia(Abessiina) ning Libeeria(ameerika rajatud). Kohalikud rahvad tahtsid vallutajatele vastu hakata ja nii kujunes välja näiteks üsna dramaatiline kokkupõrge Buuri(Hollandi päritolu asunikud Lõuna- Aafrikas) rahvaste ja inglaste vahel. Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Kuigi alguses suudeti Inglastele vastu hakata, muutus asi lõpuks partisanisõjaks, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagreid. 1902 arvati buuride vabariigid Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu soovis avaldada ka Aasia ning seal loodi 1896. a India Rahvuskongress, mis avaldas aga suuremat mõju kümmekonna aasta pärast. Ka Hiinas toimus vastuhakk, bokserite ülestõus(1900), mis veriselt maha suruti. 1911. a kukutas jõudu kogunud kodanik-demokraatlik liikumine Mandzu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng 1908. a paiku käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid. 1900
Poliitiline süsteem Tugines kahele parteile: 1. konservatiividele, kes ajasid aktiivset koloniaalpoliitikat 2. liberaalidele, kes viisid läbi sotsiaalseid reforme Mõlemad parteid pidasid vajalikuks kindlustada Suurbritanniat saksamaa ees. 1906 asutati tööerakond- leiboristid, kes olid Aܴd ja väiksemad töölisparteid. Sajandivahetuse silmapaistvaim sündmus oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid olid Hollandi XVII sajandi väljarändajate valged järeltulijad Lõuna-Aafrikas. XIX sajandi keskel olid buurid rajanud Lõuna-Aafrikasse kaks vabariiki: Transvaal ja Oranje. Buuride õnnetuseks leiti XIX sajandi lõpul Oranjest teemante ja Transvaalist kulda. See meelitas ligi õnneotsijaid, kes rajasid Johannesburgi linna. Tekkis konflikt buuride ja sisserändajate vahel. 1899 koondas Inglismaa oma kodanike kaitseks buuride piiridele sõjaväed. VENEMAA JA EESTI Majandus
Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed.
3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884
*23.mai 1915 ITA kuulutab sõja A-Ule, avades sellega uue rinde *Bulgaaria astub sõtta Keskriikide poolele. Serbia väed purustatkse. *aprill 1915-jaanuar 1916 - Gallipoli dessant GB poolt, et saada kontrolli alla väinasid musta mere ja vahemere vahel. GB saab lüüa. *21.veeb -18.dets 1916 GER rünnakud Verduni kindlusele. Tinglik GER lüüa saamine. Enneolematult suured kaotused mõlemal poolel. *31.mai ja 1.juuni 1916 Jüüti merelahingud *1.juuli-18.nov 1916 Somme'i lahing. Inglased võtavad kasutusele tankid. Edu ei saavutanud keegi. *6.aprill 1917 USA astub sõtta. *24.okt 1917 GER hävitab Caporetto lahingus ITA väed *3. Märts 1918 Bresti rahu GER ja RUS vahel *21.märts 1918 algas Teine Somme'i lahing. Sakslased saavutasid suurte kaotustega edu. *18. Juuli 1918 Liitlasväed löövad GER Pariisi kaitsel teises Marne'i lahingus tagasi. *8.aug 1918 GER saab Amiensi lahingus hävitavalt lüüa. *3. Nov. 1918 A-U kapituleerus.
1860a liikub Garibaldi kõigepealt Sitsiiliasse, siis maismaale, kus lüüakse puruks Mõlema Sitsiilia kuningriigi väed. Edasi ründab Garibaldi paavstiriiki Roomas, mis tegelikult oli Napoleon III abiga taastatud 1849a. Napoleon III toetab nüüd ka veel ikkagi paavsti, aga samas ka S P'd. Garibaldi lööb paavsti vägesid Castelfidardo lahingus. Itaalia kuningriigi kuningaks pidi olema Vittorio Emanuele, mida tunnistas ka Garibaldi(punased särgid). Ametlikult tunnistatakse 1861.a veebruaris. Sellega oli saanud Vittorio Emanuele'ist Itaalia kuningas Vittorio Emanuele II (1849-1878). 1861a peetakse Itaalia ühinemise aastaks. Alles 1875a sai Rooma Itaalia pealinnaks. Itaalia lõplik ühendamine toimus 1870 kui Rooma ja Veneeetsia ühendati S-P alla, mis toimus kolmanda iseseisvussõja ajal. S-P sõlmis liidu Preisimaaga, kes sattus ka konflikti Austriaga ning too oli nüüd kahe tule vahel. 1866a ühendati Veneetsia Itaaliaga ja 1870a
astuda on alandav. Edward III kuulutas Philippe troonianastajaks ja alustas sõda Prantsusmaa vastu. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Tüli tekitas ka Flandria krahvkond, mille linnades valimstati kalevit, mille tooraineks oli inglise lambavill. Flandria linnaelanikud pooldasid seega tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse kuningate sihiks oli inglaste täielik väljatõrjumine (neil oli seal suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses nagu need olid Henry II ajal. CRECY JA POITIERS’ LAHINGUD: Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346. Aastal võideti prantsuse rüütleid Crecy lahingus, kus prantslaste arv ületas suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356
tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 %
Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a.,
täieliku lüüasaamisega. Versailles' Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada. Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks. Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri
1.Viigid (Whigs) = Kat. Stuartide vastane partei parlamendis, riigivõim kuulub rahvale 2.Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile (,,seaduslik valitseja") - Esimesed parteid arenesid Inglise parlamendis 1670.-tel - Hiljem 19.saj: Viigid = Liberaalid, Toorid = Konservatiivid 4. James II (valitses 1685-88) - Oli katoliiklane: Indulgents ehk sallivusseadus, mis andis usuvabaduse katoliiklastele ja mitteanglikaanidest protestantidele. - Talle sünnib poeg, aga inglased ei soovi saada endale kat. dünastiat kaotab tooride toetuse. V ,,kuulus revolutsioon" 1688 (Glorious revolution), - Inglise parlament kutsub (,,Prot. religiooni ja vaba parlamendi kaitseks") valitsejaks James II (esimesest abielust) tütre mehe Oranje Wilhelm (Williami) , kes on protestant ja Hollandi riigipea - Wilhelm ja Maria/Mary saabuvad Inglismaale 60 laeva ja 14 000 mehega (PUUDUV!!!) I Hobbesi Leviathan (1651)
Edward III moodustas Philippe VI vastu keerulise liitude süsteemi (tema poolel oli Saksa-Rooma keiser ja veel rohkesti saksa vürste). Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 (vaheaegadega). /Tüli tekitas ka Flandria krahvkond, mille linnades valmistati kalevit, mille tooraineks oli inglise lambavill. Flandria linnaelanikud pooldasid seega tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse kuningate sihiks oli inglaste täielik väljatõrjumine (neil oli seal suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses, nagu need olid Henry II ajal/. Crécy ja Poitiers' lahingud Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346. aastal võideti prantsuse rüütleid Crécy lahingus, kus prantslaste arv ületas suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356
Edward III moodustas Philippe VI vastu keerulise liitude süsteemi (tema poolel oli Saksa-Rooma keiser ja veel rohkesti saksa vürste). Saja- aastane sõda kestis 1337-1453 (vaheaegadega). Tüli tekitas ka Flandria krahvkond, mille linnades valmistati kalevit, mille tooraineks oli inglise lambavill. Flandria linnaelanikud pooldasid seega tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse kuningate sihiks oli inglaste täielik väljatõrjumine (neil oli seal suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses, nagu need olid Henry II ajal. Crécy ja Poitiers' lahingud Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346. aastal võideti prantsuse rüütleid Crécy lahingus, kus prantslaste arv ületas suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356
võttis Antant enda kätte--->märtsis maabusid Antandi üksused P-Vm-l Murmanskis ja hiljem Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Ingl ja Pr väed Musta mere sadamad ja osa Taga- Kaukaasiast, Sm aga toetas enamlasi vastupealetungile--->peagi suur osa Siberist tagasi vallutatud Punane ja valge terror. Sõjakommunism: 1918. sügis kuulutasid enamlased välja punase terrori: Lenini korraldused koonduslaagrid, tapmised sagenesid, 1918 juuli mõrvati Nikolai II perega punast terrorit juhtis Erakorraline Komitte (Tšekaa) eesotsas Dzeržinski ka valge terror ei jäänud alla kokkus hukkus kodusõjas 8-12 mln inimest enamlaste eduks see, et suutsid armee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks--->Trotski saavutus kehtestati karm kord, kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nim
Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine · 1915.aasta mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega esimeses maailmasõjas uue rinde, see tähendas, et sakslastel-austerlastel tuli ka sinna saata osa oma jõude. · Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. Bulgaaria ühinemine Keskriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati. Lahingud Türgi rindel · 1915.aastal üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus edutusse ja verisesse positsioonisõtta. Saksa rünnak idarindel 1915.aastal · 1915.aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2.mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina
ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nend
astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus „protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks” kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II vanema tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud deklaratsiooni kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid, eriti aga maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine, parlamendi mõlema koja kinnitust. Deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuninga alamatele anti petitsiooniõigus. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglise ajalukku kinnistunud „kuulsa
vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Hitleri-vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma
kalvinism, anglikaani kirik kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga. Nad keeldusid relvakandmisest ja avalikest ametitest. Anabaptistide tähetund saabus veebruaris 1534 võimu kehtestamisega Münsteris. Linn kuulutati Uueks Jeruusalemmaks. Kaotati raha, kõik võlad kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuste kohaselt kehtestati kõigile teistkordne ristimissund. Naistel keelati vallaliseks jääda, mis tähendas polügaamia kehtestamist. 15 Anabaptistid jäid võimule enam kui aastaks. Juunis 1535 põletasid jumalariigi
Makartism – Senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest; tagajärjeks oli „nõiajaht“ ehk ebameeldivusi pidid taluma tuhanded inimesed; 1954 mõistis senat McCarthy tegevuse hukka 1945 – Presidendiks sai Harry Truman, kelle viimasesse ametiaega jäi Korea sõda 1952 – uus president: Eisenhower; nimetas Trumani doktriini liiga passiivseks, lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivsemaid samme astuda, aga see ei õnnestunud (Berliini ülestõus, Ungari ülestõus) 1957 – Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine (Suessi kriis, tõstis USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
