Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Industriaalühiskonna kujunemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööstusliku, konkurents, kirik, eelduses, leiutamine, tööjõud, turg, kaubavahetus, parandama, linnastumine, rong, migratsioon, konservatism, uuenduste, aadel, vaimulikud, riigivõim, liberalism, usuvabadus, klasse, turumajandus, majandussüsteem, tegutsemist, ühiskkond, aineline, peaasjalikult, töölisklass, vabrikutes, imperialism, mõjujõudKordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid
võimalikuks sai linnade varustamine toiduainetega. linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ning nad paiknevad soodsas kauplemiskohas. Kaubanduse ja linnade areng andis omakorda tõuke käsitöö arengule – tekkis käsitööliste kiht. Kaubandus ja liiakasuvõtmine panevad aluse rahamajandusele ja pangandusele. Eriti just Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda piisas ka laenamiseks. Kuigi katolik kirik suhtus liiakasuvõtmisesse eitavalt, ei peatanud see liiakasuvõtjate tegevust. Tänapäeva pangandus sai alguse 14. Sajandi Itaaliast. Keskaegse linna kaks olulist tunnust: Linnamüür- põllumajandustoodang tõusis ja rahvaarv kasvas, ehitati müüriga piiratud aa tihedalt täis. Müüriga piiratud ala – all-linn – eeslinnad – külad. Linnaõigus- senjöör andis linnale linnaõiguse st seadustiku, mille alusel linn elu korraldas.
tugevad riigid. Mõlemas toimusid kuulsad revolutsioonid, mille tagajärjel võeti vastu ,,Bill of rights"(1689) Inglismaal ja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"(1789) Prantsusmaal. Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Inglismaal oli parlamentaarne monarhia, Prantsusmaal aga absolutistlik valitsemiskord. Prantsusmaal oli katolik kirik, Inglismaal aga protsestantlik anglikaani kirik. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned,
aktivistid. Enamasti olid need vaesed mehed, kes saabusid kohale väikese kotiga. Nii nimetati neid põlglikult pambumeesteks ehk kotimeesteks. Loodi uus administratsioon ja reorganiseeriti kohtud. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused; näiteks vanadekodud ja pimedate varjupaigad. Püüti kindlustada neegritele antud kodanikuõiguste elluviimist. 11. Täida lüngad: Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine . Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi ,kes masinatega töötaksid. Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute ettevõtete ja vabrikute rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu. Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hinda hoidma ostjale vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17
· Departemang prefekt · Linnapead · Loodi Prantsuse pank, mille ülesandeks oli raharingluse kontrollimine. · Rajati lütseume ja mitmed uued ülikoolid, rangelt riigi kontrolli all 1801 kirik allutati riigile. Valitsus nimetas ametisse piiskoppe ja maksis neile palka, vastutasuks nõuti kuulekust. Kirikutele maid tagasi ei antud. Napoleon lasi koostada tsiviilkoodeksi (1802), mis reguleeris varalisi suhteid inimeste vahel. Sinna oli näiteks ka kirja pandud, et tunnistatakse tsiviilabielu ning lahutus oli lubatud. Abielus ei olnud mees ja naine võrdsed. Võrdsust polnud ka isa ja laste suhetes
sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma.
' le. Tema võimuletulek tõi kaasa konflikti tema ja parlamendi vahel. Need tulenesid mitmetest asjaoludest: · kuninga isik Sotimaal oli ta harjunud valitsema absolutistlikult, aga parlament polnud Inglismaal absolutistliku korra kehtestamisega nõus. Teiseks oli probleem usus James I oli katoliiklane aga Inglismaal oli anglikaani kirik. Ta üritas Inglismaad nendes aspektides muutma hakata, aga see oli parlamendile vastuvõtmatu. Lisaks hakkas kuningas ise ilma parlamendi nõusolekuta makse kehtestama. Veel tekitas probleeme see, et kuningas hakkas tegelema monopoolsete õiguste müümisega teatud firmadele (ainuõigus ühe v teise asjaga tegelemiseks). Kolmas probleem oli
hiljem moodustusid poliitilised parteid Võib öelda, et peale 1848-1849.aastat oli Ancien Régime päriselt lõppenud. III Industriaalühiskonna kujunemine. vt õpik III, lk.155-161; 227-232 Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 1760-1780 – üleminek manufaktuuridelt, kus käsitöö, vabrikutööstusele, kus masinad. Tehnoloogiline alus: mehhaaniline vokk, ketrusmasin, jõuallikaks esialgu vesiratas, siis aurumasin. Tööstusliku pöörde eeldused: - kapitali olemasolu (saadi kaubandusest) - vaba tööjõud (tuli kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandusest,põllumajanduspööre) - masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine Masintootmise võidulepääsu nimetatakse industrialiseerimiseks. Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu
säilimine); riigikaitse (välisturvalisus); vabakonkurentsi toetamine, kuid samas peab riik majandusse sekkuma võimalikult vähe. 19) Mida kujutab endast Adam Smithi järgi ‘nähtamatu käsi’ ja kuidas see käsi tagab kapitalistlikus (individualistide) ühiskonnas korra? Nähtamatu käsi sümboliseerib vabaturumajandust – hind kujunes turu tingimustes, inimeste tegevusala kujuneb välja selle järgi, mida teised inimesed vajavad ja mida turg nõuab. Tööjaotus võimaldab ka inimeste andeid paremini kasutada. 20) Thomas Malthus’e rahvastatuseteooria ja David Ricardo kapitalistliku ühiskonna arengu mudel/stsenaarium? Kuidas pääseb ühiskond krahhini viivast stagnatsioonist (D. Ricardo)? Ettevõtjad on D. Ricardo arvates majandusliku arengu mootoriks. Selle mootori kütuseks on kasum. Kuni tootmine tõotab kasumit, säästavad ettevõtjad osa oma sissetulekutest ja
põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis, kuivatatud päikese käes ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta). Ratta leiutamine tekkis ratasveok (enne olid lohistid) ja potikeder (savinõude valmistamine muutus tunduvalt lihtsamaks) Mesopotaamias sumerite poolt. *Pronksiaeg Kestis 2'500 eKr 1'300 eKr. Ader mis tegi põlluharimise lihtsamaks. *Rauaaeg Kestis 1'300 eKr. Raua leiutajateks on hetiidid, rahavas, kes elas Väike-Aasias (tänapäeva Türgi). Egiptus * Egüptoloogia teadus, mis uurib Vana-Egiptust. Sai alguse 19. Sajandi alguses.
kelle jaoks olid nad algselt kannupoisid. Rüütlid kasvatasid tulevasi aadlikke. Umbes 20 aastaselt löödi nad pidulikult rüütliteks. LÄÄN=MÕIS=FEOOD *Humanism ja renessanss Kujunemise põhjused, koht; mõisted; levik Euroopasse ja tähtsus; Erasmus Rotterdamist Renessanss ning humanism levis üle kogu Euroopa (renaissance taassünd). Inimesed hakkasid üksteist ja üksteise võimeid rohkem tähtsustama, kirik kaotas üha enam võimu inimeste üle. Humanism tähendab inimlikust.Renessanss tähendab taassündi. Taasavastati antiikaja suursugusus. Antiikkultuuri ei püütud kopeerida vaid püüti luua midagi võrdväärset sellele. Humanismiajastu suhe maailmaga ei ole aktiivne. Sel ajastul hakkati maailma avastama ning tulemusteks olid suured maadeavastused. Hüppeliselt arenes ka teadus. Humanismiajastul hakkati inimest nägema kui loojat ning tänu sellele hakkati tähtsustama kunstnike ja poeete.
totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu allutamine riigi ja ainupartei kontrollile tulugrupp ühik, mida kasutatakse rahvastiku sotsiaalse kihistumuse iseloomustamiseks; tavaliselt jagatakse rahvastik inimeste sissetuleku suuruse alusel kümneks tulugrupiks ehk detsiiliks turumajandus majandussüsteem, kus hüviste müüjate ja ostjate käitumine ehk pakkumise ja nõudluse suhe ning tootjate konkurents määravad hinnad ning kaubavaliku turg ehk turumehhanism hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad tööjõud tööealine (vanuses 1574) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama; tööjõud
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
Smithi ,,nähtamatu käsi". Smithi turumajandust rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis korra ühiskonnas. Kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurendamisele. Näitas, et üksikisiku ja ühiskonna huvide ning kasu vahel pole vastuolu. ,,Nähtamatu käsi" (vabaturumajandus) sümboliseerib ühiskondlikku kooskõla loovat vaba turusüsteemi. Turg ja turukonkurents paneb omakasu taotleva inimese paika, mida ta toodab, kui palju ja millise hinnaga. Smith seisis kompromissi positsioonil. Ricardo ei tunnistanud mingit kompromissi, väitis, et ühiskonna kolme põhiklassi huvid on vastukäivad, sisemiselt lõhestatud leer. Eelistas tööstuskodanluse huve. Ei teinud vahet ürgühiskonna ja kapitalismi vahel nagu Smith tegi. Talle oli võõras ajalooline uurimisviis.
Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid. Majandus on tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist, et ressursid on piiratud ja ühiskonna ja indiviidi sooidest. Tootmisressursid: Loodusressursid – maa, maavara, mets, veevarud Inimressursid – tööjõud Kapitalressursid – tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus – oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Ressurside nappuse tõttu tuleb alati lähtuda majandustegevuse kolm universaal küsimust: Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus – kõige vanem majandussüsteem. Kõik vajalikuks taadavad elanikud ise, mida ise ei ole võimalik toota või on raskesti
müüjad, nõudmine ja pakkumine. Eraomand on tähtsal kohal. (Eesti) Vaba majandussüsteem, mis tugineb kolmel alustalal: eraomandusel - tootmistegurid kuuluvad eraisikutele, mitte riigile. Õigus eraomandile ajendab firmasid ja loodusvarasid ja kapitali efektiivsemalt kasutama, kuna siis suureneb eraisiku kasum, See on tegutsemine omakasu eesmärgil; hinnasüsteem - hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida (toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5. Segamajandus - Turg otsustab, kuid valitsusel on tähtis osa.(USA) 6) 6
maanurkade ühendamisele. Rongiga liikumine võimaldas kiiremine arsti abini ja linnast linna liikumist. Raudtee muutis ka Eesti asulapilti. Mitmed Eesti väikelinnad on saanud alguse sajandivahetusel raudteejaamade juurde kujunenud alevikeks. Nendeks on näiteks Jõgeva, Elva, Antsla.... Pilet nr. 8 ; (1) Venemaa jaoks kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I looma uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge, korraldama ümber maksusüsteemi ning parandama valitsemiskorda. Sõjaväe reform seisnes korralikus väljaõppes sõjaväekoolides, relvastaatud sjaväes, varustuses. Muudatuste positiivseks küljeks oli väljaõppe ja kaitse võime paranemine. Muudatuste negatiivseteks külgedeks oli eluaegne sõjaväe teenistus, väga karm õppe. Marsusüsteemi reform sisnes maksude suurendamises, uute maksude kehtestamises( nt. korstna,habeme,akna). Positiivseks küljeks oli hingede loendus
Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased, tooraine) ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass töölised ehk proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult
informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat
o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike ajakirjandus eraorganisatsioonide loomise ja o vähemuste õigustega arvestamine tegutsemise võimalikkus. o tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks 6. Seadused ja õigusnormid.
Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd.
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliitiliste ideoloo
I Panganduse kiire areng. II Kaubanduse kiire laienemine. III Kutsehariduse kiire kasv. TÖÖSTUSÜHISKOND Kui tööstuses hõivatud rahvastiku osakaal jõuab juba põllumajadusega võrreldavasse suurusjärku, siis on rahvastik jõudnud tööstus ühiskonda. Tööstus annab sel juhul põhiosa rahvamajanduses toodetud väärtustest. Maailma majandus - riike siduv rahvusvaheline tööjaotuse ja majandus suhete süsteem. Maailma majanduse elemendid on maailma turg, rahvusvahelised arveldused ja krediidid, rahvusvahelised majanduse organisatsioonid ja rahvusvaheline tööjaotus. Maailma turg - maailma majanduses kaupade ja teenuste vahetamise sfäär, mis väljendub nende pekkumises ja nõudmises. Kujunevad maailmaturu hinnad. Majanduskriis - majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine, mille tulemusel ilmnevad seisakud, tagasilangus ja laostumis nähtused, kas kogu rahvamajanduses (üldine majandus kriis) või selle mõnes osas (osaline majandus kriis)
õiguskord loomine, võimu, uued heaolu teenuste ja ideed, pakub toodete huvigruppidele pakkumine, tegevust tagada rahvaringlus, konkurents, toodete kvaliteet ja mitmekülgsus Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab
see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse) Liberalism Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill " Vabadusest". Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine
Tugevad riigid ei jää peatuma loomulike piiride juurde, vaid otsivad võimalusi territorialseks laienemiseks. Seetõttu on "ekspansioon" geopoliitilises teoorias üks kesksemaid ja olulisemaid mõisteid, mida teooria peab mõiste "riiklikud huvid" tuletiseks. Ajalooliselt on geopoliitiliste riikidena käsitletud Rooma impeeriumi, tatarlaste, mongolide Kuldhordi, türklaste Ottomani impeeiumi, Hispaania kuningriiki ja Briti impeeriumi. Suurriikide poliitika tuumaks on omavaheline konkurents ja püüdlus domineerida oma konkurentide üle. Selles konkurentsis sõltuvad riikide võimuressursid nende geograafilistest resurssidest, rahva arvukusest, loodusvaradest, riikide kaitstavusest jm. Kaasaegne geopoliitiline teooria loeb poliitiliseks aksioomideks järgnevad printsiibid: 1) rahvuslike (riiklike) huvide primaat sotsiaalsete gruppide huvide ees; 2) territoriaalne konservatism ehk riigi piiride puutumatuse printsiip; 3) sõjalis-poliitiline valmisolek
muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole
viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi sümboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja 4 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmekülgsete puhkevõimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tööstuslik areng muutsid ka leibkonnamudelit. Agraarühiskonnas olid ülekaalus suured pered, mis ühendasid mitu põlvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivõrd majanduslik kitsikus, kuivõrd põllumajanduslike tööde omapära. Mida rohkem leidus talus töökäsi, seda edukamalt oli võimalik majandada. Talutöö oli mitmekesine, mistõttu oli talus võimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine väikelaste ja vanurite eest oli agraarühiskonnas pere ülesanne
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND
Vältima pidi inimeste rikastumist kaubanduse kaudu. Ost ja müük ei saa olla rikastumise allikaks. Raha peab õiglast vahetust vaid kergendama. Intresside teenimine raha laenamise pealt oli ebaloomulik. Thomas lubas võtta intressi neil juhtudel, kui laenuandja võiks kasutada laenatavat raha ise, kuid ei kasuta, vaid annab laenuks. Kuna 14. ja 15. sajandi maadeavastused, kaubavahetuse tormiline areng ning koos nendega investeerimisvajadused kasvasid järjest, siis muutus ka suhtumine ning kirik hakkas otsima kompromisse ja tegema erandeid. Vahet tehti lubatud ja lubamatu intressi ja lubatud ja lubamatu kasumi vahel. Intress olevat teatud liiki kindlustus laenuandja riskide vastu (loobumistasu ja riskitasu). Kanooniline (reeglipärane) kaanoniga määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav (kaanon on pühakute nimistu). 9. Millised olid Vana-Kreeka majanduse põhijooned? Valner Krinali raamatus „Maailma majanduse arengust I“ esitatu alusel. 10
kapitalistlikud suhted said esmalt ülekaalu kaubanduses. Kauplemisest saadud kasum soodustas linnade esiletõusu ja tihedamat läbikäimist eri piirkondade vahel. Ajapikku kujunes välja maailmakaubandus. Kaubandusest akumuleeritavat kasumit kasutati manufaktuuride, hiljem aga vabrikute rajamisel, kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut. Tootmise areng tõi endaga 1760.-1780.aastate paiku tööstusliku pöörde (ülemineku masinate abil tootmisele = vabrikutootmisele), selle tagajärjel hakkas kujunema tööstuse saavutustele põhinev ühiskond, mida nimetatakse industriaalühiskonnaks ja uus elulaad, sai alguse linnastumine. Põllumajandusliku tootmise valdkonnas olid Euroopa eri piirkondade vahel olulised erinevused: Lääne- Euroopas oli sajandite jooksul pärisorjus kaotatud, Ida-Euroopas püsis aga 19.sajandini.
Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi sümboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmekülgsete puhkevõimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tööstuslik areng muutsid ka leibkonnamudelit. Agraarühiskonnas olid ülekaalus suured pered, mis ühendasid mitu põlvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivõrd majanduslik kitsikus, kuivõrd põllumajanduslike tööde omapära. Mida rohkem leidus talus töökäsi, seda edukamalt oli võimalik majandada. Talutöö oli mitmekesine, mistõttu oli talus võimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine väikelaste ja vanurite eest oli
annaabi.ee 
