Kõik ideed pärinevad kogemusest. Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta. Aisting ja refleksioon on kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib pimedasse tuppa. ,,Kõike, mida mõistus tajub või mis on taju, mõtlemise või arusaamise vahetu objekt." Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes http://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/john_locke.htm http://www.hot.ee/indrme/locke.htm http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm
Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas Nagel, kelle arvates mõistetakse väga halvasti teadvuslike mentaalsete nähtuste kõige olulisemat ja iseloomulikumat joont. Enamik reduktsionistlikke 4 teooriaid isegi ei püüa seda seletada. Uurimine on näidanud, et mitte ükski praegu käibiv reduktsiooni mõiste pole sellele omadusele rakendatav. Nageli arvates on võimalik selleks otstarbeks leiutada mingi uus teoreetiline vorm, aga kui selline
tegutsevad oma loomuse põhjal, siis kas on õiglane inimesi üldse karistada? Ta oli mõjukam pigem oma psühholoogiliste kui filosoofiliste võtete poolest. Ta armastas rääkida, oma väikeses sõprade ringkonnas võis ta südaööni ja veel kauem rääkima jääda. Poliitilise suuna koha pealt on ta öelnud: "Ma pigem laseks end valitseda lõvil, kui rotil mu kõrval". Allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Arthur_Schopenhauer http://www.hot.ee/indrme/schop.htm http://www.blupete.com/Literature/Biographies/Philosophy/Schopenhauer.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/arthur_schopenhauer
Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud. Aristotelese mõned tsitaadid: „Vaimukus on haritud ülbus“ „Inimene , kes on sõber kõigiga, pole tegelikult kellegi sõber“ „Sõprusel on ks hing ja kaks keha“ Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html
loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinus poliste analüüsist. ÕIGED VALED Ta jaotab erinevaid ÜKS Monarhia Türannia riigikordasid nii: VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm (30.10.2013) http://www.annaabi.ee/TabelSokratesPlatonAristotelesm25091.html (30.10.2013) http://www.annaabi.ee/Aristotelesm98371.html (31.10.2013) http://www.annaabi.ee/Filosoofidjanendeideedm220.html (31.10.2013 AITÄH KUULAMAST!
Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee. Täiuslikku olendit ei saa aga vaadelda ilma eksistentsita (sest muidu poleks ta ju täiuslik) nii nagu ei saa vaadelda mäge ilma oruta. Kasutatud materjalid http://portal.tdl.ee/index.php? module=pagemaster&PAGE_user_op=view_pa ge&PAGE_id=150 http://et.wikipedia.org/wiki/Ren %C3%A9_Descartes http://www.hot.ee/i/indrme/descartes.htm http://hum.ttu.ee/indrek/powerp/descartes/ Tänan kuulamast
tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kätkeb endas - olgu või potentsiaalset - ohtu teistele.12 2.1 Mõttevabadus Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni 12 http://www.hot.ee/indrme/vabadus.htm 9 arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. See aga oleks kindlasti ebasoovitav tulemus.13 Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud
Jean-Paul Sartre Elulugu Jean-Paul Sartre sündis 21. juunil 1905.aastal Prantsusmaal. Ta oli prantsuse kirjanik, kriitik, filosoof ja eksistentsialist. Ta kaotas varakult oma isa ja saatis oma lapsepõlve mööda vanaisa raamatute keskel. Õppis Kõrgemas Normaalkoolis (École Normale Superieure) filosoofiat ja psühholoogiat. Tutvus 1929. aastal Simone de Beauvoir’iga, kellest sai tema elukaaslane. Sartre töötas 1931–1945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Ta kaitses inimõigusi, pööramata siiski tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm" Elulugu 1964. aastal külastas Sartre Eestit. 1964. aastal tunnustati kirjanikku Nobeli kirjandusauhinnaga, millest Sartre protestiks süsteemi vastu loobus. Aastal 1970 ta vahistati, sest müüs tänaval maoistlikku ajalehte, mis oli keelatud. Sartre suri 15.aprillil 1980.aastal kopsuhaigusesse. Eksistentsialism ....
tema kasvatusest. Tema seisukohad eetikas on samuti kuulsaks saanud. Moraalses mõttes õigeks teeb meie käitumise kohusetundest lähtumine. Üldjuhul on meie tegudel palju motiive. Kanti arvates on moraalselt kõige väärtuslikumad (moraalsed selle sõna kitsamas tähenduses) teod, mis sooritatakse puhtast kohusetundest, ilma mingi kalduvuse või sümpaatiata (http://www.hot.ee/i/indrme/filosoof.htm). 2 Nagu juba öeldud elas Immanuel Kant terve oma elu Köningsbergis Ida-Preisimaal. Olnud mitu aastat koduõpetaja, naasis ta kodulinna ülikooli ning temast sai lõpuks professor. Vaatamata raskele õppekoormusele on tema kirjatööde maht suur ja mõned tema tööd kuuluvad kõige tähtsamate teoste hulka, mis iial kirjutatud. Ta oli väga huvitatud 18.sajandi Euroopa vaimuelust
8. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vikipeedia, Filosoofia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia. 09. detsember 2014 2. Vikipeedia, Filosoofia ajalugu. URL=httphttp://et.wikipedia.org/wiki/Filosoofia_ajalugu. 09. detsember 2014 3. Vikipeedia, Antiikfilosoofia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikfilosoofia. 09. detsember 2014 4. Vikipeedia, Sokrates. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates. 11. detsember 2014, 12. detsember 2014 5. Hot lugemisvara, Sokrates. URL=http://www.hot.ee/i/indrme/sokrates.htm. 11. detsember 2014 6. Vikipeedia, Platon. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Platon 15. detsember 2014 7. Hot lugemisvara, Platon. URL=http://www.hot.ee/i/indrme/platon.htm 15. detsember 2014 8. Vikipeedia, Aristoteles. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles 16. detsember 2014 9. Hot lugemisvara, Aristoteles. URL=http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm 16. detsember 2014 10. Tsitaat, Aristoteles. URL=http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles 16. detsember 2014
Dirgis Jõemaa 9.klass Pythagoras Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``paljuteadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas. Maailma teadusele ja eriti matemaatikale on Pythagorase panus aga olnud märkimisväärne. Talle omistatakse sõna `filosoofia` leiutamine, sa...
Materjali otsimine pani mind palju paremini mõistma vanakreeka teadlaste saavutusi ja kuidas 10 nad suutsid välja mõelda neid teooriaid. Kõige enam huvitas mind Epikurose kohta uurimine, sest temal oli palju igasugu mõtteid ja ideid elu, inimese ja üldiselt füüsika kohta. Kasutatud kirjandus 1.Epicurus (341--271 BCE); Tim O'Keefe. http://www.iep.utm.edu/epicur/ (09.05) 11 2. Epikuros http://www.hot.ee/indrme/epikuros.htm (09.05) 3.Demokritos http://www.hot.ee/indrme/demokritos.htm (09.05) 4.Demokritos Abderast (u. 460 - u. 370 e.Kr); tõlkinud Jaan Unt. http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/demokritos/demokritos.shtml (09.05) 5. Thales http://en.wikipedia.org/wiki/Thales (09.05) 6. Thales [Miletus, 624-546 BC] http://www.thebigview.com/greeks/thales.html (09.05) 7.Aatomite ajalugu; Katrin Soika http://www.slideboom.com/presentations/216308/aatomite-ajalugu (09.05) 8.Aatomi kirjeldus http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Fuusika/1452-Aatom (09.05)
(Allikas nr. 2) Aristotelese vapruse määratlus: Vapper/mehine pole see, kes: Kogemustest teab, et midagi karta ei ole. Kogenematusest ei oskagi midagi karta. Toimib afekti(tugev lühiajaline emotsionaalne reaktsioon) mõjul. Toimub hirmu pärast häbisse jääda. KASUTATUD MATERJAL (Allikas nr. 1) wikipedia, 28.november 2011, http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles (Allikas nr. 2) hot lugemisvara, http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm (Allikas nr. 3)Internet, http://hum.ttu.ee/indrek/powerp/aristoteles/index.html (Allikas nr. 4) Slideshare, 2009 http://www.slideshare.net/anne.valjala/aristoteles-1166919
Thomas S. Kuhn Just "Teadusrevolutsioonide strukuur " oli teos, mis T.S.Kuhni kuulsaks tegi, sest sellel ajal oli laialtlevinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt, see tähendab, et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse n-ö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus nii, vaid teaduse arengus leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonid ehk paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega. Esimese asjana käsitleb Kuhn oma raamatus normaalteadust ja ka teed selle juurde.
eesmärkide või tõekspidamistega. Minu eesmärgiks on saada võimalikult harituks. See tähendab, et pean piirama ise enda teatud võimalusi. Olen veendunud, et kui piiran praegu mõningal määral oma vabadusi on mul tulevikus rohkem võimalusi ja vabadusi. Kasutatud allikad: http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=vabadus&F=M https://paultammert.wordpress.com/2014/08/04/11-vabadus-mida-see-tahendab/ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/majanduslik_vabadus http://www.hot.ee/indrme/vabadus.htm http://www.eau.ee/~luks/11%20loeng%20esitlus.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadus
Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia. org/wiki/Friedrich_Nietzsche#Tsitaate 2. http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm 3. http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche 4. http://kreutzwald.kirmus. ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=236&table=Persons
eesmärkide või tõekspidamistega. Minu eesmärgiks on saada võimalikult harituks. See tähendab, et pean piirama ise enda teatud võimalusi. Olen veendunud, et kui piiran praegu mõningal määral oma vabadusi on mul tulevikus rohkem võimalusi ja vabadusi. Kasutatud allikad: http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=vabadus&F=M https://paultammert.wordpress.com/2014/08/04/11-vabadus-mida-see-tahendab/ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/majanduslik_vabadus http://www.hot.ee/indrme/vabadus.htm http://www.eau.ee/~luks/11%20loeng%20esitlus.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Vabadus
10.12.2007). · Nietzsche kuulutas: jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurimaks sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi (Friedrich...2007. Friedrich Nietzsche.- http://hot.ee/indrme/niet.htm.19.12.2007). · Budalased ei usu kõikvõimsasse olendisse, Jumalasse ega Loojasse, kes kõike määrab ja kõike valitseb. Budalased väidavad, et maailm on tekkinud tühjusest, iseenesest, teatud põhjuste ja tagajärgede tõttu. Maailm toimib karma seaduse ehk põhjuslikkuse korra järgi. Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja
psühholoogia kui tunnetusteooria. Wolfgang Stegmüller eristab teadmisskeptitsismi ja tõeskeptitsismi. Teadmisskeptitsism väidab tõeste väidete olemasolu, kuid peab neid tunnetamatuteks. Tõeskeptitsism eitab ka tõeste väidete olemasolu. Antiikskeptikud olid tunnetusskeptikud, tänapäeval aga esineb ka tõeskeptitsism. Kasutatud materjal: · http://www.hot.ee/indrme/skeptikud.htm · Siim Sindoneni referaat ,,Skeptikud" · Eesti Entsüklopeedia nr. 8 .
http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Buber http://en.wikipedia.org/wiki/Epicurean_paradox https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:aovEH_0rMuYJ:alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/filosoofia- eksam12.doc+boehme+kurjus&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShTCw2fJgWsVOXTqTAf 6fgmFR0AdWpWKJ9CDcz1fEyzNW42nUK5xZiRFhEQSyDoRKudWurMm6CQpeeTZRKwN bnZV0VqympJe- HvU1V3r7EEmWXl7vrnir6EeExCm2vkD6_4bzkB&sig=AHIEtbTauAA_IWA319P_L5nO2She zaPBMA http://et.wikipedia.org/wiki/Ateism http://www.hot.ee/indrme/epikuros.htm http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/stoikud.htm
mõtle. Tervik on rohkem, kui tema osade summa. Me sõdime selleks, et elada rahus. Hea algus on pool võitu. Vaimukus on haritud ülbus. KOKKUVÕTE Referaadiga sain ülevaate Aristotelese elust ja filosoofiast. Aristotelese vaated on väga huvitavad. Arvan, et tänu tema ning ka teiste filosoofide tööle on meie maailmapilt just selline nagu praegu. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Aristoteles
ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm) Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele: 1) Nad on ilmselged tõed. 2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene Descartese peateose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" tutvustamisele ja Esimeses Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 3 1
tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mitte millekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. Sokratese õpilaste hulgas olid teiste seas Platon, Aischines Sphettosest, Kebes, Phaidon Elisest, Simmias, Phaidondes Teebast, Menexenos ja Xenophon. http://www.hot.ee/i/indrme/sokrates.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates http://hum.ttu.ee/indrek/pdf/sokrates_pp.pdf http://cmsimple.e-ope.ee/SKA/OIFil_filosoofid/?FILOSOOFID::Sokrates http://miksike.ee/documents/main/referaadid/sokrates.htm 1.1 Sokratese tsitaate Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Tarkus on maa ja taeva valitsejanna. Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Ei saa ravida keha, ravimata hinge. http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/sokrates
nime hoopis Megara Eukleideselt, kes elas 100 aastat varem. Kindel on aga see, et matemaatik Eukleides on olnud matemaatikute koolkonna juht Aleksandrias ja valmis on saanud ligi 2000 aastat matemaatika arengut mõjustanud teos ,,Elemendid". Eukleides kirjutas ka õpikuid koonuslõigetest, perspektiiviõpetusest, muusikateooriast. Matemaatik Eukleides suri umbes 265 eKr Aleksandrias. Kasutatud materjal 1) http://www.hot.ee/indrme/pythagor.htm 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Matemaatika 3) http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Biographies/Pythagoras.html
PLATON Essee Annika Vesselov 12c Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kui ta tagasi pöördus, rajas ta rajas kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Oma õpilastele oli Platon pooljumal. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil I...
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikool...
„Võimutahe“ („Der Wille zur Macht“), raamat, mida ta tegelikult ei kirjutanud, vaid mille konstrueerisid nn järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.1908. aastal oleks Nietzsche saanud 64- aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia „Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse“. Allikad: http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm konspekt Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.Austria psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) sündis 6. mai 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tšehhis1. Freudi isa, Jacob, abiellus 1832. aastal. Nii tema kui ka tema tulevane abikaasa Sally Kanner olid ühevanused2. Amalie sünnitas kaks ja pool kuud hiljem
Mõlema elud on ühtmoodi tähtsad. Üks inimsugu pole teisest tähtsam. Sellegi poolest oli Schopenhaueri ideid üsna huvitav lugeda. Mõtted olid kergesti arusaadavad. 9 Kasutatud kirjandus Ajakiri "Vikerkaar" 1996/6. lk 5-8 http://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Schopenhauer http://www.hot.ee/indrme/schop.htm 10
täiustati suurtükiväge. Uusajal toimus palju muudatusi, mis meid ka tänapäeval mõjutavad nagu elekter näiteks. Tehti muudatusi riikides, et kõik rahvale paremaks muutuks ja võideldi väga kindlatel eesmärkidel või üldse mitte. Võib öelda et uusaeg oli täis muutusi ja täis ideid mis on kujundanud meie tänapäevast maailma. 12 Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/indrme/auguste.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Voltaire http://www.hot.ee/indrme/leibniz.htm http://www.ene.ee/index.php?view=raamatud&type=1&sid=21 X klassi ajaloo õpik VIII klassi ajaloo õpik EE 10, 6, 9 ENE 1,3,4 13
Sissejuhatus Albert Camus oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ...
Mulle meeldib, et tema tunnetusteooria on väga tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofia tervikuna loodusteaduse vajadustega. Kasutatud kirjandus E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" I.Narski ,,Suuri mõtlejaid- Leibniz" J. Golovanov ,,Etüüde teadlastest" AjaO taskuteatmik ,,Filosoofia" H. Koppel ,,Etüüde kuulsatest matemaatikutest" L. Kolakowski ,,Horros metaphysicus" http://www.hot.ee/indrme/leibniz.htm http://www.annaabi.com http://et.wikipedia.org/wiki/Monadoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Gottfield_Wilhelm_Leibniz http://un2sg4.unige.ch/athena/leibniz/leib_mon.html
ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filosoofid. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Platon http://en.wikipedia.org/wiki/Plato http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.filosoofia.ee/08artiklid/raun_euroopaalgus.html http://web.zone.ee/a_t_maa/Platon.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/platon.htm Eesti Entsüklopeedia 7. kd. 6. klassi ajalooõpik ,,Vanaaeg'' lk 164-165 ,,Suured mõtlejad" T.Künnapas Lund 1966 ,,Platon.Suuri mõtlejaid" V.Asmus Tallinn 1971
väärtusetuks. Kierkegaardi olemust ja loomingut lahates võib öelda, et pole õiget mõõdupuud, millega mõõta ta vaimset sügavust, kire kuumust ja vaimu lennu kõrgust. Kasutatud materjalid: Brandes,G. (2009). Soren Kierkegaard.Tallinn. Ilmamaa. 8 [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Eksistentsialism (10.11.2013). [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B8ren_Kierkegaard (25.11.2013). [WWW] URL http://www.hot.ee/i/indrme/soren.htm (25.11.2013). 9
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse- ja majandusarvestuse osakond VANA-KREEKA SKEPTITSISM Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin ma Vana-Kreeka skeptitsismi, sest see tundus mulle huvitav ning soovisin sellest veidi rohkem teada saada. Kuna skeptik on tuntud kui kõiges kahtleja, siis järgnevalt uurin, kas see ka tegelikult nii on ja mis on üldse skeptikule omane. Referaadi koostamisel on kasutatud erinevaid allikaid, kuid põhiline rõhk on pandud teemakohastele teostele. Skeptitsismist on küllaltki arusaadavalt ja selgelt kirjutanud Indrek Meos ning just seetõttu olengi saanud suure osa referaadi materjalist just tema erinevatest teostest. Kasutatud on ka ühe välismaa kirjaniku teost ja ühte elektroonilist allikat. Algselt olen välja toonud selle, mis...
· Ebavajalikest emotsioonidest, latramisest ning ebasobivatest sõnadest ja väljenditest · Eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest 13 Kasutatud kirjandus 1. www.eetika.ee 2. www.wikipedia.org 3. www.juhiabiyhing.ee 4. www.google.ee 5. www.ut.ee 6. www.ise.ee/oppekava/valikgym/ajalugu/eetika.htm 7. www.hot.ee/indrme/eetika.htm 8. www.epl.ee 9. www.kutsekoda.ee 14
05.2010 [6]http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant 18.05.2010 [7]http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Wolfgang_von_Goethe 18.05.2010 [8]http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Gottfried_von_Herder 18.05.2010 [9]http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Schiller 18.05.2010 [10]http://et.wikipedia.org/wiki/Leibniz 18.05.2010 [11]http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes 18.05.2010 [12]http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm 18.05.2010 [13]http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inglise_kodusojad_evelin.htm 19.05.2010
kavand e projekt) 3. seda, millest liikumine (muutus/ tekkimine jne) alguse sai (tegevpõhjus nt ehitusmeistrite töö) 4. eesmärki, st mille jaoks (sihtpõhjus - nt soov ulualla saada) 13 Sokrates Platon Aristoteles ALLIKAD http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/genesis.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/ioonia.htm http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm http://www.filosoofia.ee/10toimetus/esileht_artiklid.php Meos Indrek, 2000. Antiikfilosoofia. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Turnbull Neil 2006. Filosoofia linnulennult. Tallinn: Kirjastus Koolibri. 14
Kuid just kõige sellepärast peetaksegi teda üheks 19.sajandi sügavamaks mõtlejaks, kellest on ammutanud inspiratsiooni paljud järgmise põlvkonna filosoofid. 14 Kasutatud kirjandus 1. Meos, Indrek 2000. Uusaja filosoofia. Tallinn: Kirjastus Koolibri. 2. Saarinen, Esa 1985. Filosoofia ajalugu:tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 3. www.hot.ee. Sören Kierkegaard. http://www.hot.ee/indrme/soren.htm 4. (Ingl. k) wikipedia.org. Sören Kierkegaard. http://en.wikipedia.org/wiki/Søren_Kierkegaard 15
"Kes tahab midagi suurt saavutada, peab oskama ennast piirata. Kes aga tahab kõike, see ei taha tegelikult midagi ega saavutagi midagi." "Kui inimene saadab korda ühe või teise kõlbelise teo, siis see ei tee teda veel vooruslikuks; Ta on vooruslik sel juhul, kui selline käitumisviis on kujunenud tema iseloomujooneks." "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost." ,,Kõik on vaim" KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/indrme/hegel.htm Raymond Plant ,,Hegel''1997 Esa Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini'' 1996 http://web.zone.ee/a_t_maa/Hegel.html
Vanimad tunnistused mainivad järgmisi abderiite: Nessas, Metrodoros Chioselt, Diogenes Smürnast, Anaxarchos, Hekataios Abderast, Apollodoros, Nausiphanes, Diotimos, Bion Abderast, Bolos. Tuntuim nendest on Metrodoros Chioselt. Demokritose koolkonnast kasvas välja veel skeptitsismi rajaja Pyrrhon Elisest. Peale Demokritost juhtisid Abdera filosoofiakooli Nessas, Metrodoros, Diogenes ja Anaxarchos. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli tema õpetaja Kratylos (Herakleitose järgija), hiljem Sokrates. Ta rajas oma kuulsa kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda selgitas Platon nn
Kui te aga ei taha seda endale pähe tuupida ja tahate nö kohe mõtlema hakata, siis tähendab see seda, et jätkate vanal moel. Aga te teate siis mõtlemisest vähe ja vastavalt sellele on ka teie mõtlemisvõime selline, nagu on teie teadmised mõtlemisest (Õppida mõtlema 2005). ALLIKAD [WWW] Allik, J., Rauk, M. Ülevaade psühholoogiast. wwwpsych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba [05.04.2007] [WWW] Auguste Comte. www.hot.ee/indrme/auguste.htm. [28.04.2007] Einon. D (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. 54 Jõgeda, T. 2006" Tabatud imed". Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen. 15.05.2006. Leppik (2004)
üksus. Suurus ligikaudu 5000–6000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Loogika – õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles. Teadus mõtlemise seadustest ja vormidest; järjekindlus , sisemine seaduspära; loogilise mõtlemise võime. http://www.hot.ee/i/indrme/testid.htm - TESTID jm materjal Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikalpuudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist
annaabi.ee 
