Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset. Ta tahtis Indrekule linna näidata ja küsis selleks linna loa
kunagi nii jätta, ja inimesed kes rahaga ümber käia ei oska, toogu see temale, ükskõik millal - Indrek siiski täielikult ei tunnistanud, palju tal raha on, direktor uskus teda, ütles et Inderk on ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud
mõisahoonet ning ei saanud enam aru, mis mõte sel kõigel on. Indrek kohtas ,,Rahva Sõbra" toimetuses sõdur Timofei-d, kellel oli hädasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. Sõdurid saadeti maale talupoegadele kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sõdurile natuke olukorda. Sõdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja räägib seda ka teistele edasi. Nad jätsid hüvasti ning Indrekut valdas ääretu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hädas. Kui Indrek oli lõpuks saanud rongile, et maale, Vargamäele, sõita, tabas teda kohale jõudes üllatus: soldatid olevat isa ja Antsu ära viinud, kuhu ega kauaks polnud kellelegi teada. Nad otsisid ka Indrekut, leidmata aga võtsid kaasa kõik kirjad, mis majast leidsid. Indrek läks ema juurde, kes oli parajasti suurtes valudes ning andis talle toodud rohtu. Paariks tunniks oli küll rahu, kuid siis
ning ei tahtnud ikka veel leppida paratamatusega, et kunagisest vihatud Karini suhtlemine teiste meestega seltskondliku positsiooni nimel. Karini ühiskonnaklassist on saanud tema loomulik keskkond. Ta on abielupaari rahulik kõrvalpõiked viisid asja Indreku hullumeelsushetkeni, kus ta oma naist mitmeid ja mõistlikum pool. Indrekut jälitab raamatu jooksul süütunne enda ema surmale kordi tulistas. kaasaaitamise tõttu. See piin ei lase elada ning kandub edasi ka tema ja Karini Kodanluse pealiskaudsus. vahelistesse probleemidesse. Enda tundeid elab ta pigem välja, nagu isagi, oma jõu töösse suunates
Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ja igus 4 tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastail.Indrek peab koolipetajaametit,tal on naine Karin ja kaks ttart,kelle eest hoolitseb ustav ja natuke salaprane teenija Tiina. Karin ei tule oma elu sisustamisega toime,mistttu neil on abielukriis.Karin hdaldab,et Indrek ei armasta teda enam.Indrek aga on tsist tusku ja ritab seda naiselegi sisestada. Karin kib kohvikutes ja olengutel,abielukriis sveneb.Karin ritab Indrekut rritada ,mis viib asja selleni et Indrek tulistab KArini pihta,kuid kik lasud lhevad mda,Indrekule mratakse tingimisi vanglakaristus.Karin sureb. Tde ja igus 5 Kohtuotsus ei rahuldanud Indrekut,ta tunneb end KArini surmas sdi.Indrek saabub tagasi Vargamele,kus on nii mndagii muutunud.Andres on talu ttre perele prandanudja sauna elama asunud,eemale asistest muredest.Pearu peab vanaduspevi rehnutipidamisega,kellele oma talu prandada.Surevad nii Andres kui Pearu.Kolmas plvkond vtab tegevuse
Ise nimetas ta seda puhtaks ritehinguks, mitte kaastundeks. 20. peatkk Indrek kohtas Rahva Sbra toimetuses sdurit(Timofei), kel oli hdasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. Sdurid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sdurile natuke olukorda. Sdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja rgib seda ka teistele edasi. Nad jtsid hvasti ning Indrekut valdas retu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hdas. 21. peatkk Mne peva prast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta vlja laenas, sest see oli tegelikult vras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja nnestus kokku ajada vaid le poole. Ka Otstaavel polnud nus talle midagi laenuks andma. Aita keda aitad, aga ra aita kunagi sugulast ega spra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks vi lvad su le. Kui tahad kellegagi sbraks jda, siis ra otsi temalt kunagi abi ja ra
jne. Aga seda aega oleks saanud lühendada kui nad hakkaksid kokku hoidma. Sellega läks Karin täie hooga kaasa, kuid ei möödunud palju kui oli kodus põrgu lahti. Teenijanna oli pisarais ja Karin oli pisarais, sest Karin oli teenijat raiskajaks sõimanud. Lõppes sellega et teenijannale pandi natuke palka juurde ja jällegi oli Karin Indreku peale pahane, ja süüdistas teda enda ninapidi vedamises. VIII Samal ajal ku Karin heitles oma hingeasjadega tabas Indrekut üks omaette asi. Nimelt sadas tema juurde sisse üks päev Melesk, kes oli koos Indrekuga Mauruse kooli õppinud. Nad meenutasid natuke vanu aegu ja siis palus Melesk endale varjualust kuni järgmise õhtuni, kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule, kuna ta ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta tõi Meleskile sinna kokku soojemaid riideid ja väiksema ahjugi , et tal kül ei hakkaks. Nad jõudsid veel enne magama minemist rääkida revolutsioonist ja
Viimast peeti Vargamäe uueks peremeheks, aga tema, nagu ka kõigi teiste laste arvates, ei olnud kodukohas piisavalt armastust ning ta polnudki kindel, kas ta teenistusest tagasi tulles sinna jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse. TÕDE JA ÕIGUS 2.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek- Andrese poeg Vargamäelt hr Maurus- kooli direktor Ramilda/Miralda- Mauruse tütar, Indreku armastatu, tema vist Indrekut ka emand Vaarmann- Mauruse kooli lähedal elanik, 2 tütre ema Molli- emand Vaarmanni tütar, Indrek armus mingiaeg temasse Tiina- Vaarmanni pisike tütar, haigete jalgadega Ollino- Mauruse ustav teenija Tigapuu- õpilane, tüssaja Molotov- matemaatika õpeteja Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne
II osa Miralda-Ramilda Marleen Eensoo Miralda-Ramilda Mauruse tütar. Tüdrukule ei meeldinud oma nimi Miralda. Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju. Tüdruku tagasilöök paranemises. Miralda Maurus suri Saksamaal. Tänan kuulamast!
Andrese käis karjas kuni 14. aastaseni. Andresel olid noorema venna Indrekuga palju tülisid. Sulane Matu oli talle oma tegude ja õpetustega eeskujuks. Tema järgi mindi proovima puu ladva otsast alla laskma. Matu õpetas poistele kuidas usse sipelgapessa viia. “Matu oli poistele näidanud, mis võib ussiga teha: ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. Seda armastas Andres Matule järele teha.” Tülid Indrekuga Andres ei mõistnud ega kannatanud Indrekut, sest ta ajas Andresele ebameeldivat juttu ja nende arvamused ei kattunud kunagi. Kui andres sõnadega ei suutnud Indrekule midagi selgeks teha, siis võttis ta abiks jõu. Andres pidas end noorest vennast paremaks ja targemaks. -Indrek võttis ussi salaja sipelgapesast ära, mille Andres oli sinna pannud -Vaieldi kummal on kuuse otsas õigus, kas varestel või raudkullidel -Andres läks indrekut põllutööd tehes kiusama, mille tagajärjel viskas Indrek kiviga kogemata Mari.
veel raevukamaks. Ka tuntud luuletajanna Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga leidis kurva lõpu. Nende suhet mõjutas kõvasti naise vähkihaigestumine ning lapse surm. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. Seetõttu lõppes kahjuks ka nende suhe. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Tõenäoliselt ei suuda ema armastust mitte miski muuta, ka kõige suurem ja räigem kuritegu mitte. ,,Tõe ja õiguse" III osas õpetasid Indrekut Mari piinad elus kannatama. Noormees üritas mõistlikult suhtuda Karini solvangutesse ja pidevatesse riidudesse, mis tal naisega olid. Kuid lõpuks katkes Indreku kannatus ning ta tulistas Karinit. Naine oli Indreku elus ainuke, keda ta hingepõhjani usaldas ning kellele ta otsustas oma suurima saladuse avaldada. Poja hingel lasus ema surm, ning naiselt tulnud küsimus ,,Keda sa nüüd tapma lähed?" raputas meest sedavõrd, et ta kaotas usalduse
· Kellele, millele vastandub Indreku elutunnetus? Miks? Kes kannavad endas kasumiiha? Tõesta näidetega teosest. Kirjelda Köögertali pidusid. Hinnang moraali seisukohalt. Hinnang Indrekule, Karinile. Paralepp - seelikukütt. Ava sisu. Tõesta näidetega teosest. Iseloomusta Karini kriitikameelt. Keda, miks ja kus peitis Indrek? Tõesta Karini isekus. Miks ja mil moel hakkab Karin äritsema? Kuidas läheb? Kes on Tiina? Kuidas suhtub ta Karinisse, kuidas Indrekusse? Kes kannavad naudinguiha teoses? Tõesta Näidetega teosest. Iseloomusta Köögertali mahhinatsioone, nende ohvreid ja ohvrite kaotusi. Kes on Itamid ja nende suhe Paasidega. Kirjelda seltskonda, kus Karin armastas viibida. Miks ei suutnud Indrek teda sellest välja tirida? Millest tuli see, et Karin oma meest nii vähe mõistis? Tõesta näidetega teosest. Tänu millele olid Karini vanemad jõudnud haljale oksale. ...
Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena. Nii kaotajaks kui ka võitjaks võib pidada ka Andrese ja Mari poega Indrekut. Ta oli poiss kes juba varakult tundis huvi kirjanduse vastu. Esimese osa lõpus läheb ta linna kooli. "Tõe ja Õiguse" teine osa räägibki sellest, kuidas Indrek Härra Mauruse koolis õpib. Teises osas kaotas ta usu jumalasse ning kolmandas osas kaotas oma ema. Ta ema oli haige sellest ajast, kui Indrek alles poisikesena vennaga kakeldes ja kiviga visates ema tabas. Kolmandas osas palus Mari, et Indrek tooks talle ravimeid. Ema palvet täites leiab varsti naine ka oma viimase puhkepaiga
häbistavad 15 vitsahoopi. Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Indrek läheb neid vabastama. Linna tagasi jõudes läheb sadamasse sest Kristi pidi minema Ameerikasse kuid see hüppab üle parda ja sureb. Indrek annab ema palvel talle üledoosi ja Mari sureb. Põhirobleemid: 1) Koos armastusega sureb osa inimesest. 2) Kõikidel tegudel on tagajärjed. Kuidas mõjutas 1905. aasta revolutsioon Indrekut? Ta sai täiskasvanuks. Mõistis, et heategu võib kaasa tuua probleeme sulle endale. Inimesed pole need, kes nad tunduvad olevat. Pettumused. Ideaalide puudumine nägi, et paljud tahtsid revolutsiooni, et kasu saada. Indreku ja Mari vahelised probleemid. IV osa. Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Indrek, Karin, Köögertal. Käsitleb Indreku perekonna elu. Ta on abielus Kariniga ja neil on 2 last
Andrus Kivirähk kui raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor on pälvinud mitu kirjandusauhinda. Andrus Kivirähk, kui raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu" autor, on pälvinud mitu kirjandusauhinda. Ema rääkis juhtunust mitu korda, kuid poiss ei kuulanud teda ikka. Ema rääkis juhtunust mitu korda kuid poiss ei kuulanud teda ikka. Ette tänades, Rita Roos Ette tänades Rita Roos Tere, Mare! Tere Mare! Nägin Indrekut, oma pinginaabrit, ja kutsusin ta meile sauna. Nägin Indrekut, oma pinginaabrit ja kutsusin ta meile sauna. Kutsusin Indreku, oma pinginaabri, uude sauna. Kutsusin Indreku, oma pinginaabri uude sauna. Mees on lõpetanud ülikooli kiitusega, ja töötab nüüd advokaadina. Mees on lõpetanud ülikooli kiitusega ja töötab nüüd advokaadina. Õde teatas et homme õhtul on hea kontsert. Õde teatas, et homme õhtul on hea kontsert.
Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi. Vargamäele tulid ümbruskonna mehed arutama Muulu raba kuivendamist ja jõe süvendamist. Kirjutati palvekiri ja pandi nimed kirja. Mingi protsent kuludest tuli ise kanda, muidu loodeti ministeeriumi toetuse peale. Tiina tuli tagasi Vargamäele. Teda ei vajatud linnas enam. Üks lastest pidi sügisel kooli minema, teine lasteaeda. Nende eest jäi hoolt kandma vanaproua, kuna nende ema surnud oli. Tiina tahtis
välja viskamiseni. Samas ta näeb, et on olemas inimesi, kes vankumatult jumalasse usuvad ja kellele see usk on lausa vajalik, nagu tema esimese armastatu, Molli väike haige õde. Inimese loomus linn muudab inimesi, nii ka Indrekut. Muidu vaikse ja rahuliku loomuga poiss õpib linnas palju uusi asju, nende seas häid ja halbu. Juba esimesel päeval õpib ta näiteks vlaetama, kuid samas õpib ka, et vale ei pruugi alati halb olla. 7. sõnum Käi koolis, tee tööd, ära usu jumalat ja armasta.:D 8. kuidas kasutada kirjandis ,,Kohe lauaklapiga
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb.
Vargamäe omad!“? Andres sosistas Pearule saladuse, kuidas Pearu hobune oli rukkipõllu sisse saanud. Kuidas Mari Mäe ja Oru laste omavahelisest suhtlemisest teada sai? Kuidas ta käitus? Mäe talu tüdrukud viisid Oru poistele läbi aiaaugu saepuru ja laaste. Mari nägi seda pealt, kuid ei hakanud lastega riidlema ning muuhulgas lubas saladust hoida ning edaspidi mõned lauad poistele viia, kuid mitte palju. Missugust last ja miks armastas Mari oma südames kõige rohkem? Indrekut. Indrek oli lapsena pidevalt haige ja väga rahutu. Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolitsema. Indrek vanemana väga hoidis ja armastas ema Nimeta kaks põhjust, mille pärast Andres Liisiga tülitses. Liisi tahtis Oru Joosepiga abielluda ning hiljem jäi Joosepist abieluväliselt lapseootele. Missuguses küsimuses olid Andres ja Pearu ühel nõul? Andres ega Pearu ei tahtnud, et nende lapsed abielluksid Miks Andres Liisile siiski kaasavara otsustas anda?
mures. Kuid Andres ei läinud, kanguse pärast ei läinud, tundes ehk isegi ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri
Kuid Andres ei läinud, kanguse pärast ei läinud, tundes ehk isegi ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur hoop, kuid ta on valmis seda taluma, mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri
Kõik probleemid Andresega algasidki sellest, et Pearu tahtis tõestada Krõõdale, et on kange mees. 26. (281) Pearu tahab minna oma testamenti muutma, kuid Karla takistab teda. Ida rakendas Pearule juba hobuse rakendi ette, aga kuna ta palus Pearut samamoodi nagu oleks seda teinud Krõõt, siis Pearu ei lähe. Pearu otsustas, et pärandab Oru Juuli pojale, mispeale tuli kõigil nutt. 27. (293) Andres mõtiskleb ja jõuab arusaamale, et loomi on kergem mõista kui inimesi. Ta ei mõista Indrekut. Oskar tahab ikka Tiinalt teada saada soos juhtunu kohta, Tiina ei räägi endiselt. 28. (303) Karla läheb õpetajale järele. Helene ja Karla kutsuvad Andrest Orule, kuid ta ei lähe kummagi kutsumise pale. Indrek luges lehest, et jõe süvendamisega alustatakse. Lõpuks lähevad Andres ja Indrek Orule, aga Pearu suri ära. Karla ja Andres vaidlevad teemadel, et Pearu kanguse murdis eit aga Andrese oma Indrek. Tegelikult murdis selle rõõm. 29
Surutakse peale palju enda arvamust ja ei suudeta näha teiste maailmapilti. Lisaks oli teoses palju valetamist ja probleeme ka õpetajatega. Ka armastusest ja valust, mida armastus tekitada võib ei olnud raamatus puudust. Nii palju kui oli teoses inimesi nii palju oli erinevaid arvamusi ja käitumismustreid. Nagu ka “Tõde ja õigus” esimeses osas oli naiivsust ning ära kasutavat suhtumist. Esimese osa Pearu ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta nägi, tähetornist maailmaruumi, siis sai ta kohe aru, et jumalat ei eksisteeri. Tänapäevases võrdluses arvaksin ma, et ta on pigem ratsionalist ja reaalainete valdkond oleks temale jõukohane
põhjustanud ka Indrek. Varjates ja salates oma naise eest Meleski surmaga seotud sündmusi, lükkab ta Karini üha enam ja enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Indrek tühjendab Karini suunas revolvri – mitte armukadedusest, vaid pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: „Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.“ See on neljanda jao lõpplause
arvates see periood, mil Andres hakkas tasapisi mõistma, et kogu ta elutöö oli asjata ning et ta ei jõua enam oma vanaduse tõttu perele head elu pakkuda ning iga päev kasvab töö tohutu kiirusega üle pea. Vana Andrese suurimaks kordaminekuks võib minu arvates pidada tema tahet ning võitlust kõigi takistustega, mis elu talle ette otsustas visata. Andres andis alles siis alla, kui aeg oli oma töö teinud ning tööde edukas sooritamine oli juba füüsiliselt piiratud. 3.Iseloomusta Indrekut ja tema arengut (olulised sündmused, järeldused nendest) Indrek oli oma perekonnast tänapäeva mõistes kõige edukam, kuna ta oli ainuke Andrese lastest, kes astus kooliteele ning lõpetas algkooli. Indrek erines oma perekonnast minu arvates niivõrd drastiliselt, et kohati tekkis tunne, nagu ta ei olekski Andrese ja Mari laps, vaid hoopis kellegi kolmanda isiku oma. Indrek erines ka töökuse poolest. Talle ei meeldinud füüsilist ning rasket tööd
Vahepeal olid nad küll haiged kuid peagi said nad terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks, aga kohustus oli kohustus. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele - Karlale ja Joosepile salaja saepuru ja laaste viima. Lubatud oli küll vahetuskaupa teha, kuid poisid ei pidanud algul sõna. Nad nimelt lubasid puulaastud vahetada odrakaraski vastu. Tüdrukud jäid emale vahele, kuid ema ei pahandanud vaid palus neil lihtsalt natukene vähem laaste viia, sest siis võis pahandus tulla, kui isa oleks märganud
Mathias Kriminaaljutt! Laupäeva hommikul oli leitud Tradside pargist surnult naine nimega Lana Antrozjova. Politsei on hakanud asja uurima , kuid siiamaani pole leitud midagi.Huvitavaks teeb asjaolu see , et Lana oleks pidanud esmaspäeval kohtus olema tunnistaja. Nimelt ta pidi tunnistama Peeter Namitski vastu, kes on ühe maailma suurima ettevõtte juht. Politsei on aastaid proovinud teada saada Namitski räpased saladused , kuid alati on ta neist olnud üks samm eespool. Lana oli aga näinud möödunud neljapäeval koju kõndides enda silmaga kuidas Namitski ühe mehe maha lasi. Kuna Lana õde Natalja ei uskunud eriti politsei võimetesse see juhtum lahendada, siis otsustas ta oma õe kohta tõe teadasaamiseks viimased rahad välja otsida ja minna linna parima dektekdiivi Alani jutule. Alan oli nõus selle juhtumiga tegelema hakata...
Andres kirjutas ka Indrekule esimest korda, öeldes, et temagi ei ole koju kirjutanud, ega taha sinna tagasi minna. Kord lauda kattes kohtub ta Mauruse tütre Ramildaga, kes õpetab talle saksa keelt, ja armub temasse. Ramilda ema suri sünnitusel ning tädi Malmberg hoolitseb tema eest. Kui Maurus on peale vürsti vihahoogu tühja kõhu pärast sunnitud uued nõud hankima, hakkavad Ramilda ja Indrek uutelt tassidelt kõrvu ära murdma. Seda tegi tüdruk selleks, et teada, kas saab Indrekut usaldada ja et tädi ei vaevaks oma pead nõude säilitamise pärast. Tassikõrvad käskis tüdruk Indrekul alles jätta ning poiss tegigi nii. Kui härra Maurus teada sai, et Indrek tassikõrvu peidab, valetab ta mehele, et ema andis talle need kodus kaasa. Ramilda on raskelt haige ning veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Tüdruk hakkab Indrekule Saksamaalt kirju saatma ning viimane kiri jääbki lõpetamata kuna Ramilda sureb. Indrek seletab tüdruku surma endale sellega, et
Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. See viis ka nende suhte lõpule. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Ema armastus on piiritu, millele võib elu lõpuni tänulik olla. ,,Tõe ja õiguse" III osas ütles Liine Indrekule: ,,Mis on meil emaga võrreldes viga ? Mitte midagi. Ema häda on mulle terveks eluajaks õpetuseks, et peab õppima kannatama, kui tahab elada." Võibolla õpetasid ka Indrekut Mari piinad elus kannatama. Mees üritas rahulikutl suhtuda mitmetesse põhjendamatutesse riidudesse Kariniga ja solvangutesse, kuid kui noorik puudutas Indreku südames hellakohta, katkes mehe kannatus ja ta vihastas nign tulistas naist. Karin oli ainuke, kellele Indrek oma saladuse avaldas, lootes, et naine on see õige, kellega oma elu jagada. Kuid küsimusega ,,Keda sa nüüd tapma lähed?" tahtis Karin abikaasalt tähelepanu ja tõestust, et mees teda
Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta. Karini isa jääb pankrotti, kui sõber Köögertal teda petab. Advokaadist seelikuküti Paralepa kaudu pääseb naine Köögertalide juurde peole, kus plaanib oma isa pankrotist välja aidata ja oma positsioon taastada, mille ta paratamatult isa pankroti tõttu kaotas. Varsti kuuleb Indrek oma töökaaslaselt Kalvilt, et kogu linn teab, et Paralepp suudelnud autos tema naist. Selle peale lõi mees Kalvit näkku
Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid ühised läbielamised ja katsumused tekitasid tahes tahtmata noorte südames armastuse. Seda tõestab ka Indreku mõttekäik tüdrukut silmitsedes: ,,Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada." Kristi oli suhteliselt naiivne tütarlaps, kuid Indrekut see ei häirinud. Nende koosveedetud aeg pani noorel neiul nii mõnedki prioriteedid paika, mis lähendasid teda mehele veelgi. Siiski teadsid nad, et ei tasu suhet vähemalt revolutsiooni ajal väga arendama kippuda. Ühised rasked ajad ning mässud ,,kinkisid" Kristile ka armi, mida too hirmsasti häbenes, kuid Indrek ütles, et ,,see haava-arm oli minu silmis tõepoolest nii ilus, et ma vaevalt-vaevalt suutsin hoiduda teda suudlemast
Andres hakkas siis usse piimapudelisse meelitama ja neid tapma. Lõpuks said vanemad sellest teada ning Andres sai keretäie. Andres aga andis Indrekule ka keretäie, kuna too rääkis tõtt.*Kord nägid poisid raudkullide ja varesete tüli pesa päreast. Varesed olid seal enne olnud ja nüüd tahtsid kullid sedas pesa endale. Ka siis olid poisid eri arvamustel. Indrek oli varesete poolt ja Andres kullide poolt.*Varsti läksid poisid emale kartulipõllule appi ja seal kiusas Andres Indrekut, Andres viskas Indreku mütsi kartulipõllule. Indrek võttis seejärel kivi ta tahtis Andrese pihta visata, kuid kivi lendas emale pihta. Seejärle Andres enam Indrekut nii palju ei kiusanud.*Andres hakkas 14selt sulase eest tööle. *Indrek läks nüüd Antsuga karja. Riial oli kass Milli. Riia sai Indreku käest linnupesa asukohad teada ja söötis linnupojas Millile. Indrek luuras ja sai sellele jälile, ning otsustas Milli tappa. Ta tegi Riiaga kaupa ja küsis Millit, et mängida. Kuid
jääb trammi alla. Indrek hoiab karinit oma käte vahel indrek tunneb oma süüd. V osa . algab sellega, et Indrek on tulnud tagasi Vargamäele. Vana andres on loobunud tööst, elab saunas, talu on andnud tütrele Maretile nemad suhtuvad talupidamisse tänapäevasemalt. IV osas oli müstiline tegelane, saab siin peategelaseks, see on Tiina, kes oli I ja K juures teenijaks. Karin oli ta peale armukade, kuna T ja I said hästi läbi. Tiina armastas Indrekut, aga ta ei surunud seda peale. V osas tunnistas üles, et armastab teda. Tuleb ka välja, et ta on sama väike tüdruk, kes väiksena ei saanud käia, see lombakas tüdruk, kelle juures I oli üüril olnud. (I oli talle ju usu andnud, et T käima hkkab) Ime oligi juhtunud Tiina oli käima hakanud. V osas asus Tiina tööle Vargamäele. Tiiinasse on ka teised armunud. Pearu teeb edasi ikka oma rehnutte, aga tema probleem on see, et oma varandust pole kellegile pärandada
poiss. Majas räägiti vene keelt, sest leiti, et laps peab varakult ühe võõrkeele selgeks õppima. Karin leidis, et mehed on imelikud. XI-Karin läks advokaadi juurde kuigi mõjuvat põhjust polnud, aga ta tahtis teda näha. Kontori juurde jõudes ta sai aru, et polnudki põhjust minna ja Paralepp hakkas ise rääkima. Nad rääkisid omavahel obligatsioonist ja Vesiroosist. Üsna pea kaldus teema Indreku ja Karini suhtesse, kus Paralepp üritas Indrekut maha teha ja pakkus välja, et koos temaga minna Köögertalide juurde. Selles Karin keeldus. Nad arutasid veel kas naise pärast võib mees tee röövliks või mõrtsukaks hakata. Paralepp ütles, et oma hinges ongi Indrek mõrtsukas ja selle peale vastas Karin, et enam ei ole. Saladuseks jäi see, kas ta kunagi oli. XII- Karin läks Köögertalide juurde, kus vastu võttis teda Köögertal ja hiljem tema kaasa, kes kallistas teda
Andres teab, et Mari süda kuulub Jussile ada vihastab et Mari sellest üle ei saa. Pearuga tuleb jälle jama, milleks piir. Mart tuli tööle tagasi Andrese juurde, et Pearule kättemaksta. Jälle kohtus käimine. Andres peksab Mari. Matu ja Peaaru teema. XXXI Meenutatakse vana Vargamäge, Indrek hoolib vanemast vennast Andresest, see aga ei ole vaimne, vaid füüsiline hoolimine ja kakleb temaga alati. Vend Andres on kurjajuur, kiusab Indrekut, Indrek nõuab tõde ja vend Andres otsib õigust taga. Mari on Indreku poolt, Andres aga poja Andrese poolt. Indrek ja Mari on tõe poolt ja Andresed on õiguse poolt. XXXII Vargamäel on noored õnnelikud, vanad masendunud. Noor Andres hakkab tööle 14. aastaselt, vanem Andres pöördub Piibli poole õigust otsima, kellegi teisega ta rääkida ei saa, nad on talle võõrad ja ta arvab, et teda ei mõisteta. Joosepi ja Liisi vahel tekib armastus. XXXIII
Indrek vajab tööd hingerahu leidmiseks tal on oskus näha ja mõista ilu. Indrek ei tea, mis teda seob jumalaga, aga ta otsib jumalat. Pärast seda hakkab ta otsima tõde. Ta onelava kujutlusvõimega. Ta on heasüdamlik ja tal on inimene tähtsam kui seadus. Temas on palju asjalikkust. Ta ei suuda üksi olla, seetõttu abiellub. Vaatamata oma avameelsusele, ei anna ta oma hinge Karinile. Indrek ei saa elada mõtlematult. Teose lõpul jääb Indrek kindlaks tõele ja õigusele. Indrekut jääb alati saatma kaastunne ja tahe teistele head teha.
Indrek viib Andrese jõe edenemist vaatama kui tolle eluunistuse täitumist. Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad puhkavad ühes küünis, kuid Andres ei ärka enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse. Oma elu lõpul arvavad mõlemad, et õigus ei olnud neil vaid vastasel. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid teel räägib ta Maretile ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Naised lähevad tagasi sauna, kus Tiina Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Lõpusõnad: “ Ja ta (Indrek) pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt
edasi ja avastada üksteist uuesti.Kahjuks selle suure tungi sees ei märganud Karin,et Indrek otsustab tema juurest lahkuda,et anda naisele tagasi vabadus.Puhtast juhusest pidi Indrek sel päeval koju tagasi tulema oma revolvrile järele ja samal hetkel istusid kõrval toas Karin ja Rönee.Karin lausus oma saatusliku lause : "Keda sa jälle tapma lähed?".See haava lahti kiskumine,vihahoog Indrekus ja kuulid Karini ihus,muutsid nende abielus taas kõik.Või oli see hoopis relv,mis sundis Indrekut naasema?Igatahes oli see parem lahendus,kui mees oleks oma naise juurest sõna lausumata lahkunud,nagu alguses plaanitud oli. Saatus oli määranud Karini abielule sellise lõpu ja seal juures ka tema elule.Tema käitumisest ei saadud ehk tõesti tema elu ajal aru,kõige vähem veel Indrek,kellele see suunatud oli,kuid kindlate sammudega ta oma eesmärgini siiski jõudis.Aegamisi oleks paranenud majanduslik olukord ja ka pere oleks saadud päästetud.Ta sai ka Indrekult
12. Pearu pahateod Andrese suhtes (põhjused, eesmärgid, saavutused). Pearule ei meeldinud, et Eesperre on tulnud uued elanikud ja tahtis nendest lahti saada ja tema eesmärgiks on saada terve Vargamäe omanikuks. Ta keerab Andresele igasugust jama aga Andres ei anna alla ja teeb talle ka tagasi. Pearu ei saavutanud sellega midagi. 13. Mis asju aeti kõrtsis? Seal joodi tihti, nagu kõrtsis ikka ja tihti kaubeldi ka erinevate asjadega. 14. Võrdle noort Andrest ja Indrekut. Too välja erinevused. Indrek hoolis oma emast palju rohkem kui seda tegi väike Andres. Väike Andres oli suhteliselt kiuslik aga Indrek oli veidike rahulikum, kuid väiksemana oli ta ainuke kes jonnis. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuigi nad omavahel läbi ei saa. Esimene tahab muudkui rähelda ja jõudu proovida, teine unistada. 15. Kelle puhul, miks ja millal tarvitas Andres vägivalda? Andres tarvitas vägivalda oma
Tartu, 2016 Liitlased kui ka oponendid Minu essee räägib liitlastest ja oponentidest mitmel tasandil. Ühelt poolt jagan lavastuse tegelased gruppidesse sotsiaalse kuuluvuse järgi. Teisalt jagan nad gruppidesse selle järgi, kas nad on näidendis ja stseenides üksteist toetavad, üksteisele sarnased või hoopiski oponeerivad. Kolmandaks uurin lähemalt lavastuse kahte paari – Indrekut ja Marit ning Isabellat ja Flaviot. Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid. Siin ütlen selgituseks kohe ära, et võtan Isabellat ja Flaviot kui naise ja mehe prototüüpe. Minu jaoks ei olnud nad siiski reaalsed tegelased. Nad olid reaalsed raamatutegelased ja laval suhtlesid vahepeal ka teiste tegelastega. Kõik vaatlused visuaalsetest ja auditiivsetest märkidest aga viitavad sellele, et nad on omaette muinasjututegelased, keda ei ole reaalselt
Rääkides sellest Tiinale ei taha see Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu sellest juttugi teha. lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. XXII Ott sehkendab Elliga. Oskar tabab nad teolt ning kaalutakse IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Oti ära saatmist, aga ei saadeta. Ott tabatakse öösel aknast Elli tuppa Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma ronimast, ta saadetakse minema. Ott käib sel öösel veel Juuli juures, jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. aga Juuli ei tahagi endale sellist näru. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule XXIII Ott saadetakse minema. Ott lastakse soosillal maha, pärast külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt
Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi. Vargamäele tulid ümbruskonna mehed arutama Muulu raba kuivendamist ja jõe süvendamist. Kirjutati palvekiri ja pandi nimed kirja. Mingi protsent kuludest tuli ise kanda, muidu loodeti ministeeriumi toetuse peale. Tiina tuli tagasi Vargamäele. Teda ei vajatud linnas enam. Üks lastest pidi sügisel kooli minema, teine lasteaeda. Nende eest jäi hoolt kandma vanaproua, kuna nende ema surnud oli. Tiina tahtis
ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd oli kõik pahupidi pöördunud." "Tõe ja õiguse" V osas läheb Tiina Indrekule Vargamäele järele ja pakub end lõpuks Indreku juurde sauna elama. Indrek, kes Tiinat ju ei armasta, seletab tüdrukule: "...ma ei vaja naist, võibolla ei tule teda kunagi tarvis
Indrek viskab põllul ema kogemata kiviga, süütunne jääb teda vaevama. II osa Indreku õpingud Tartus,armastus Mauruse tütre vastu, kes sureb. Indrek otsib vastust küsimusele, kas jumal on olemas. Järeldab armastatu surma põhjal, et ei ole ning ütleb seda noorele tüdrukule Tiinale, kes on jalutu ja kelle ainus lootus on, et Jeesus teeb ta jalad kunagi terveks. Tiina on kurb, Indrek ütleb, et tegi nalja ning Tiina tõuseb jalule. III osa kujutab Indrekut Tallinnas tööl ja tema tõsist suhet ühe naisega. Romaanis on 2 olulist sündmust: 1905 aasta revolutsioon ja rahva tulistamine Uuel Turul. Indrek annab ema (Mari) palvel talle surmava annuse morfiini. IV osa- Indreku abielu Kariniga, ärimehe tütrega. Nende vahel on küll suur kirg, kuid puudub üksteisemõistmine. See viib traagilise lõpuni. Indrek põhjustab tahtmatult Karini surma. V osa. Selle põhiküsimus. Kas oma süüd on võimalik lunastada kahetsuse ja armastusega
XXIV saunatädi sai peapesu Andreselt ja keretäie oma mehelt. Eesperes olid päevad veidi rõõmsamaks läinud. Uus tüdruk ja sulane kilkasid talus. Perre sündis Mari ja Andrese esimene laps- poeg Indrek. Ristiisa Tiit nägi temas tarka poissi. XXV Eesperes kasvab 7 last, kõige rohkem vajab abi väike Indrek. Ta ei ole millegagi rahul, ainult karjub ja nutab. Teistel lastel on koplis oma väike Vargamäe, kus on kõik olemas nagu päris Vargamäel. Vanemad tüdrukud peavad Indrekut hoidma. Talus jagub tööd kõvasti. Vahel harva käib Andres kõrtsis. Ühel korral vaatasid nad Pearuga kummal rohkem raha taskus on. Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus. Lasid kõrtsmikul teistele viina anda, nemad maksid. Kui Pearu järgmisel õhtul koju läks hoidsid kõik temast eemale. XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud
Sest niisukesi naisi on ilmas küll. Kuigi sa mu endale naiseks võtsid, siis oleksid sa pidanud vähemalt teesklemagi, nagu imetleks sa mind eluotsani. Sellest oleks aidanud, ma arvan. Oleks heitnud pilgu või puutunud kordki käega, kui ma olin imetluse vaevas, ja siis, võib-olla, oleks kõik tulemata jäänud, mis lõpuks tuli. Nii et kui see kõik nõnda tuli, siis pole sinagi selles päris ilma süüta." Sellised tundeavaldused aga tõukasidki Indrekut Karinist eemale. Karin, kes lõpu poole arvaski, et abikaasa teda ei armasta, sai aeg-ajalt märke, et asi on siiski vastupidi. "Indrek on tema pärast kakelnud, on tahtnud tema ja iseenda au kaitsta. See tegi Karini südame hoopis pehmeks, meele peaaegu härdaks. Aga ühes sellega ta tundis ka veidikene rõõmu ja tänulikkust Paralepa vastu, et see teda autos suudelnud, sest nõnda sai Karin teada, et Indrek ikka veel teda armastab. Just nii, Indrek armastab teda, sest Karini arvates
seal end, matu pani orgid pearu maale ja pearu vigastas end ja vihastas, rikkus soosilda ning matu keeras vastu ja pearu jai kinni, ta ei votnud andrse ja matu abi vastu 31. (311) Poisid Indrek ja Andres proovivad Matu trikke jne järgi teha, mängivad ja möllavad, kiusavad ussi. Tülitsesid palju, Isa oli alati Andrese poolt, ema Indreku. Indrek kitub emale Andrese pudelilõhkumise, Andres sai teada ja kiusab pòllul Indrekut, lõpetuseks sai ema kiviga, Indrek nukrutses selle üle, Andres tunneb et kõrvalejäetuna, 32. (322) Andres ja Mari said lauda ja kiviaiad valmis kuid olid ikka nukrad, lapsed olid aga rõõmsad, tehakse jälle palju tööd, Mari valetas Andresele, et Liisi ja Maret saaks pidudel käia, Joosep ja Liisi sebivad kuid koer on takistuseks, kõrvaldasid koera kuid ka uus takistas neid, vahel said kokku, Joosep läks väkke, lubati teineteist oodata ja siis lahkuda sealt
Pearule vingerpussi mängib. Pearu oli soosilda pehmemaks teinud, et teistel ebamugavam sõita oleks. Matu teeb soosilla veel mudasemaks ning Pearu jääbki oma hobusega sinna kinni. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas, kuid ei saa läbi, sest Andres tahab aina rähelda ja jõudu katsuda, Indrek unistada ja mõtiskleda. Nende norimine jõuab kord selleni, et Indrek Andresele mõeldud kivi kogemata Marile külge virutab. Süütunne jääb kuni Mari surmani Indrekut vaevama. Liisi ja Maret saavad aina vanemaks ja suhtlevad salaja Oru vanemate poiste Joosepi ja Karlaga. Andres saab sellest teada alles siis, kui Liisi ja Joosep otsustavad abielluda. Sellega ei saa Andres leppida ja ajab kaua vastu, Liisi jääb rasedaks ja isa viskab ta välja. Kolivad Joosepiga sauna, kuni laulatatud saab. Sealt asuvad Joosepi onu juurde elama. Maret veenab kindlameelsusega isa, et läheb lihtsale tislerile mehele, kel vigane jalg. Suurim hoop Andresele on vestlus noore
- Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma. Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Mispärast annab Andres Maretile järele elukaaslase valikul ? -Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes. 9 Iseloomustage lähemalt Indrekut. Hella hingega(ei mõitsa karmust ja vaenu, mis valitsevad kahe talu vahel) Mõistlik(temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat) Isepäine(oma ideedes kinni) Emotsionaalne(süütunne visatud kivi pärast) Missugused iseloomuomadused ja kalduvused avalduvad tema juures varases lapseeas,poisipõlves,noorukina (XXVI pt. ) Iseloomustage eriti tema vahekorda emaga. Indrek oli sündides nääpsuke ja nõrgake. Mari kartis Indreku pärast , kuid
end petetuna ja ei kavatsend Juuliga abielluda. Vargamäe jõe puhastamine areneb ning suur osa Vargamäe allpool olevast maast on juba töödega alustanud. Indrek viib Andrese seda vaatama, aga Andres on väetike ning ei jaksa ise tagasi minna. Indrek kannab teda seljas ja nad puhkavad küünis ning Andres enam ei ärkagi. Siis toimusid ka Andrese matused. Hiljem suri ka Pearu ning pärast matuseid lahkus Tiina Vargamäelt. Tiina võtab kaasa Mareti ja räägib talle, kuidas ta armastab Indrekut. Naised lähevad tuldud teed tagasi ning Tiina räägib Indrekule kõik ära. Teel Vargamäelt alla, koos Indrekuga oli Tiina lõpuks õnnelik.Põhiprobleemiks inimeste omavahelistel suhetel, eriti naiste ja meeste omavahelistel suhetel. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Mõtteid teosest · Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. · Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. Aga vana, kuhu saab tema
annaabi.ee 
