Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kriminaaljutt (0)

1 Hindamata
Punktid
Mathias
Kriminaaljutt!
Laupäeva hommikul oli leitud Tradside pargist surnult naine nimega Lana Antrozjova. Politsei on hakanud asja uurima , kuid siiamaani pole leitud midagi.Huvitavaks teeb asjaolu see , et Lana oleks pidanud esmaspäeval kohtus olema tunnistaja. Nimelt ta pidi tunnistama Peeter Namitski vastu, kes on ühe maailma suurima ettevõtte juht. Politsei on aastaid proovinud teada saada Namitski räpased saladused , kuid alati on ta neist olnud üks samm eespool . Lana oli aga näinud möödunud neljapäeval koju kõndides enda silmaga kuidas Namitski ühe mehe maha lasi. Kuna Lana õde Natalja ei uskunud eriti politsei võimetesse see juhtum lahendada, siis otsustas ta oma õe kohta tõe teadasaamiseks viimased rahad välja otsida ja minna linna parima dektekdiivi Alani jutule. Alan oli nõus selle juhtumiga tegelema hakata.Alan alustas uurimist sellest, et helistas politseis töötavale sõbrale ja küsis kuhu nemad on uurimisega jõudnud. Ta sai teada ,et peale Namitski ei olnud politseil kahtlusaluseid,kuid teda ei saanud ilma asitõenditeta jaoskondagi tuua.Mõrva aeg jäi kuskile poole kaheteist ja kaheteist vahele. Mõrvapaigalt leitud relv on ilma seeria nubriteta ja tuvastamatu, sellel on ka poolik sõrmejälg , kuid seda ei saanud otsida andmebaasist. Alan otsustas järgmiseks minna Tradeside pargi kõrval elavate inimestega rääkida. Enamus naabrid ei olnud midagi kahtlast näinud , väljaarvatud üks vanaproua, kes oli öösel näinud ühte musta hummerit mööda kihutamas. Nubrimärki ei suutnud ta enda kehva silmanägemisega tuvastada. Kokkusattumus on see, et Namitski sõidab ka tavaliselt mustas hummeris, ning päev hiljem oli see puhastusse viidud . Alan otsustas veel igaks juhuks küsitleda Nataljat ega tema tea kes Lanale halba soovis, kuid tema küll ei teadnud kedagi. Ta rääkis , et Lana oli väga südamlik ja sõbralik ning vihavaenlasi tal üldjuhul küll ei olnud. Järmine hetk Natalja ütles, et tegelikkult hakkab mulle meenuma , et Lana üks töökaaslane Frank,kes oli Lanasse kõrvuni armunud. Lana ei sallinud teda, aga üldse. Frankil hakkas Lana juba kinnisideeks muutuma . Frank jälitas Lanat koju ja ka teistesse kohtadesse . Lana kutsus isegi paar korda Frangile politsei, kuid nemad ei teinud midagi. Alan otsustas uurida mida tegi Frank mõrva ajal.Ta läks küsitles Franki .Ta sai teada, et tavaliselt läheb Frank reede õhtuti sõpradega pubisse jalkat vaata, sama juhtus ka see reede.Frangi sõpru küsitledes selgus , et ta oli peale kella ühteteist ära kadunud ja oli kella kaheteist ajal tagasi jõudnud hingeldades. Vabanduseks ütles ta , et läks värsket õhku hingamas ja jooksis ümber kvartali ühe tiiru. Tradeside park asus ,aga kümne minutilise tee kaugusel. Alan seda kuuldes helistas politseist sõbrale ja palus , et ta hangiks prokurörilt läbiotsimisorderit. Selle nad ka said. Kui Alan ja ta sõber politseist Indrek otsisid Franki korterit läbi siis leidsid nad nii palju narkootikume , et Frank läheks 50 aastaks kinni istuma. Niisiis nad pakkusid Frankile diili. Diil oli selline , et kui Frank räägib kust ta käis või mis juhtus reede õhtul kella üheteist ja kaheteist vahel , siis võib ta saada kergema karistuse. Frank otsustas kogu loo ära rääkidna.Niisiis hakkas ta rääkima,lugu juhtus nii , mul hakkas sees halb ja otsustasin õue kõndima minna. Kõndisin ja kõndisin kuni jõudsin parki. Pargis nägin kuidas see kuulus mees Namitski relvaga mingit naist ähvardas öeldes , et sa ei tohi esmaspäeval minu vastu tunnistada või muidu ma tapan su. Naine ei olnud nõus , ning mees tappis ta. Mina nägin seda kõike kaugemalt puu tagant, peale toimunut panin jooksu. Namitski pani mind tähele ning sai mu kätte. Namitski rääkis endamisi, pole seda laipa ka nüüd vaja ning andis mulle 1000 eurot. Ta ütles see on selle eest , et sa seda saladust hoiaks ning kui politseisse lähed võib ka sinu elu otsa saada ükshetk. Tänu sellele tunnistusele toodi Namitski jaoskonda , tema sõrmejälge võrreldi pooliku relval olevaga ning see klappis. Namitski tunnistas selle mõrva üles , kuid midagi muud tema jutu järgi ta valesti teinud ei ole. Nii läkski kuulus Peeter Namitski trellide taha ning Frank sai kergema karistuse.Pärast juhtumi lõpetamist tänas Natalja Alanu ja Indrekut , et nad suutsid tõe jalule seada.
Kriminaaljutt #1 Kriminaaljutt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor matukas123zxc Õppematerjali autor
Minu endapoolt kirjutatud väike kriminaaljutuke.

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun