Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987. aastal avaldas debüütkogu UNERAEV. Sellest ajast on tema luulekogud ilmunud regulaarselt aasta- paarise intervalliga: kahte kümnendisse mahub 14 luuleraamatut- sealhulgas nii valik- kui uudiskogud ja midagi nende vahepealset. Lisaks leiab neist autori omaluule kõrval palju luuletõlkeid. Valikkogusid on uudiskogudega võrreldes järjest enam ilmunud, sageli esinevad vanad tekstid
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Indrek Hargla Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………....3 1.Elulugu………………………..………………………………………………………….......4 1
Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
Siit tulebki kanti kategooriline imperatiiv: Meie kohus on lähtuda sellistest motiividest, millest kõik võiksid lähtuda ja mida nad peaksidki tegema. See tähndab, et enda tegude motiive peaksime me hindama selle järgi, mis juhtuks, kui kõik neist lähtuksid ja kas sellist olukorda võiks soovida? Kui ei, siis ei käitu inimene kõlbeliselt (kõlbeliste motiivide alusel) Kasutatud kirjandus: · Peter J. King ,,Sada Filosoofi" · Indrek Meos ,,Uusaja Filosoofia" · Indrek Meos ,, Filosoofia Sõnaraamat" · ENE 1972 · Vikipeedia · Indreks Meos'i kodulehekülg http://www.hot.ee/indrme/
naiste armsamad.” Huumor Andrus Kivirähk on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle. Tunnustused 1993. aastal: Lutsu huumoripreemia 1995. ja 2000. aastal: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998. aastal: Friedebert Tuglase novelliauhind 2001. aastal: Virumaa kirjandusauhind 2006. aastal: Nukits – parim lastekirjanik Indrek Hargla Indrek Hargla on pseudonüüm; kodanikunimi on Indrek Sootak; Sündis 12. juulil 1970. aastal Tallinnas Ta on Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulmekirjanikke. Indrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia "Õudne Eesti". Hargla kasutab oma kirjutistes sageli õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub alternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal ...
Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki): "Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused ...
Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Raamatu sisu Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana. Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. Juba lapsep...
Maril sündis ka veel poiss, too oli aga nääpsuke ja nõrgake. Poisist arvati kirikuõpetaja saavat. Ristiisaks sai Hundipalu Tiit kes oli väga tark mees, kui ta juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest asjast aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik. XXV Peale seda kui laps sündis oli A nagu uuesti sündinud. Ainult Indrek jonnis. Maret ja Liisi olid kantseldamisest tüdinud. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis see rohkem kui päriselu. Paljud mehed müüsid oma kartuli viina tegemiseks maha ja said selle eest korralikult raha. Üks vahejuhtum oli siis kui Pearu ja Andres jälle kahekesi kõrtsi sattusid-
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal
Ta on 47. aastane ja ta elab oma kodulinnas Tallinnas, aga tema eluloost teavad ainult tema sugulased ja tema ise .Hargla tänapäevani kirjutab väga huvitavaid roomane, mida tõlgitakse erinevatest keeltest ja tema roomanid on väga populaarsed teistes riikides. Ja ta on autor suurest tähest, sest tema on ainuke eesti kirjanik, kes kirjutab sellisi roomani kus ta kogu aeg näitab lugejatele uusi süzeid ja uusi pilte maailmast. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Indrek Hargla loomingud ja tema mõtted Eestist. Hästi näidatud kõik tema teosed ja roomanid mida ta kirjutas 25. aasta jooksul ja sai hea tulemuse.Tänapäeval tal on hea tulemusega raamatud ja näidendid. Hargla tegi elujooksul kõik ise ja sai väga hea tulemuse, kes teab võib olla see pole veel lõpp ja meid ootab veel palju häid roomane. Referaadi teisest osas oli näidatud kuidas ta suhtleb oma kodulinnaga ja kuidas ta tahab salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt.
TÕDE JA ÕIGUS V 1) Indrek saabub Vargamäele. Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.)
docstxt/14597867899741.txt
docstxt/14603796532567.txt
docstxt/14610900148874.txt
docstxt/14621369847765.txt
Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aastat. Ramilda, kool ja jumal. õpetajad, õpilased, Tiina. III 1903. lahkus gümnaasiumist. 1931 20.saj
docstxt/14597863445151.txt
o ,,Juudit" o ,,Kõrboja peremees" o ,,Tõde ja õigus" o ,,Elu ja armastus" o ,,Ma armastasin sakslast" o ,,Kuningal on külm" o ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ,,Tõde ja õigus" Kontseptsioon Juhtidee/tegelased Tegevusaeg Tegelased Võitlus maaga 19.saj. Viimane veerand Andres,Pearu,Krõõt,Mari Inimese võitlus jumalaga 19.saj. Lõpp ja 20.saj algus Indrek,Maurus,Ramilda Ühiskondlik võitlus 1905-1907 aastad Indrek,Kristi,Mari Võitlus isikliku õnne eest EV algus aastad Indrek,Karin,Kõõgertal Alistumine 20.saj 20ndate lõpp Indrek,Tiina,Andres,Pearu o A.H.Tammsaare peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist, tema kummalise käitumise mõtestamist. o Inimese tegevust mõjutavateks faktoriteks on Tammsaare sõnul mõistus ja instinktid,
Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad,
Ka Marile ei näidanud Andres välja oma tundeid. Ta läks isegi nii kaugele, et peksis oma naist. Kas see ongi armastus? Hoolimata vanemate raskest elust, leidsid noored üksteist Vargamäel. Mäe Liisi ja Oru Joosepi vahel oli juba algusest peale sõprus, mis hiljem kasvas üle armastuseks. Trotsides oma vanemate pahameelt, eriti Andrese oma, abiellusid noored ja said lapse. Nad olid sunnitud lahkuma Vargamäelt. Ka teised lapsed lahkusid. Indrek linna õppima, Andres kroonu. Andrese sõnade: " Tee töö ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus, " vastas noor Andres: " Sina oled seda teinud ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastust ei tulnud, teda põle tänapäevini Vargamäel. " Nende sõnadega lahkus noor Andres Vargamäelt, soovides enam mitte naasta isakoju. Nii kergelt kui armastus oli Vargamäele tulnud, nii kergelt see sealt ka lahkus, jättes vanematele halli argipäeva.
välismaalastele. Kuid siiski kiidab ta kirjanikku ja soovitab tema teoseid. Jan Velin Analüüsitud on Roger Osborne raamatut "Tsivilisatsioon". Arvustus on ilmunud lehes Sakala ning kirjutajaks oli Margus Haav. Haav kirjutab, et Osborne on enamasti provokatiivsete kultuuri ja ajaloo teostega omale nime teinud. Ta kirjutab ka, et Osborne ei anna hinnanguid ega kommentaare. Talle kui autorile on muidugi ette heidetud pilgu selektiivsust. Elisabeth Aben Arvustatud on Indrek Hargla raamatut"Suudlevad vampiirid".Arvamus ilmus internetis lehel www.ulmeajakiri.ee ning arvustajaks oli Ene Kallas. Kallas kirjutab, et autor kasutab enda loos ära oma alternatiivajalugudes lahti kirjutatud palverännakuid, tõstes nad kaugesse tulevikku. Kallas väitis, et jutt on kui lihvitud teemant , see pärast jäid talle mõned kohad raamatust arusaamatuks.Ta väitis, et teos on hästi jutustatud ,et autor vist teistmoodi ei oskagi enam jutustada, aga lugu ise oli kuidagi tühi ja
docstxt/146045452776.txt
meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348. aastal asutati Praha ülikool. 15. sajandi 1 Renessanss, http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss 2 Renessanss, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/index.htm 3 Meos, Indrek. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, Koolibri 2002 4 Humanismi definitsioon, http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207697/humanismi%20definisatsioon lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli.5 3. MAADEAVASTUSTE MÕJU EUROOPALE Euroopa majandus oli sattunud keeristesse. Rikkuse aluseks oli Euroopas maa ning maa omanikud elasid maad rentides väga hästi. Rentnikelt nõuti, et nad jagaksid oma saadusi ka omanikega.
Tegi palju tööd. Sünnitas lapsi. Poja sünnitamisel suri. Mari hakkas Krõõda asemel lapis kasvatama. Tema mees Juss oli töökas ja allaandev, ta poos end üles. Mari oli meestega pelgalt kaastundest. Ta oli hoolitsev ja kohusetruu. Tema kaks last, kes olid tal Jussiga saadud, surid. Nooremana oli ta lõbusam, kui mida alu edasi, seda süngemaks kõik tema jaoks muutus. Lapsed said omavahel enamasti hästi läbi. Kuid noor Andres ja Indrek eriti ei saanud. Ükskord, kui nad üksteist kividega loopisid viskas Indrek emale pihta peale seda hakkasid nende suhted soojenema. 3. Loodusel oli teoses suur roll. Maad hariti loomade toitmiseks ja endale toorainete kasvatamiseks. Rajati kraave, et põldusid niisutada. Samuti saadi metsast ehitusmaterjali. 4. Tiit oli Andrese hea sõber ja naaber. Kui Andresel oli probleeme või küsimusi, siis pöördus ta alati Tiidu poole. Tiit alati aitas, kui sai
................................................. 26 TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“.....................26 TEINE TÖÖ......................................................................................................... 27 VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“.......................................27 KOLMAS KODUTÖÖ............................................................................................ 32 VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“....................................32 ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED..................................................33 Seminarid / loengud Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost PUUDU Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil Ristisõjad Eestis – „Muistne vabadusvõitlus“ 1207-1228 Suur nälg 1695-1697
Üks on siis see, kus inimene näeb kõiges head ja ilusat, et lausa süda tardub, ning teiseks, kus isiku jaoks tundub kõik nii kole, valus, jube jne, et lööb lausa südamesse odasid. Teosest on võimalik tuua mõlema kohta näiteid ning neid analüüsida veidike. Kuidas on selle lausega seotud selle raamatu tegelased? ,,On kujutlusi, millest tardub hing" tähendab midagi ilusat või uskumatut, mida pole võimalik panna sõnadesse ja mis võtab lausa nõrgaks. Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakslastega sõtta läksid. Nad pidi minema rüüstama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust sõjariistade jaoks. Rünnati viinapoodi, külastati valitsejat. Purustamine ja rüüstamine ning raha kogumine aina jätkus. Lõpuks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aastasadu kogunud ja ta tundis tõsiseid süümepiinu. Jõuti kokkutulekule, kus pidas Indrek oma esimese kõne
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees. Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nemad on abielupaar ja kuuluvad kokku. On veel Isabella ja Flavio, kes on paar, seega moodustavad omaette grupi. Kolmandasse gruppi võiks niisiis panna kõik ülejäänud tegelased. Samas oleks veider panna Professor ja Kapten samasse gruppi, sest nad ei toeta üksteist ega ole ka vastandid
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III
revolutsionääridega ning saab ka ise üheks neist. Ta elab peres, kus kasvab ka noor tütar Kristi. Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub, et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7
Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles. Mari ja Andres abiellusid, Mari muutus tõsisemaks ja nukramaks. Algas raske elu, Andres pöördus üha enam piibli poole ning kasvatas oma lapsi täie tõsiduse ja karmusega. Teoses käis pidev võitlus kahe naabrimehe: Andrese ja Pearu vahel. Lõhuti aedu, paisutati piirikraavi, süüdistati teineteist ning käidi pidevalt kohut mööda. Haigus võttis Vargamäe perest 3 last. Liisi ja Maret läksid mehele. Lõpus läks Indrek linna ja väike Andres kroonu. Viimast peeti Vargamäe uueks peremeheks, aga tema, nagu ka kõigi teiste laste arvates, ei olnud kodukohas piisavalt armastust ning ta polnudki kindel, kas ta teenistusest tagasi tulles sinna jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse. TÕDE JA ÕIGUS 2.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek- Andrese poeg Vargamäelt hr Maurus- kooli direktor
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III
A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" kolmanda osa sisukokkuvõte. Raamatu tegevus toimub ajal, mil perepoeg Indrek on lõpetanud gümnaasiumi ja püüab teha üliõpilase eksamit. Peamiseks tegevuskohaks on linnas (tõenäoliselt Tallinn, kuigi kordagi otseselt ei mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja.
Kui teised laamendavad jääb tema kõrvalvaatajaks. Mõtleb erinevate probleemide üle vabalt. Ütleb et ta on mõtlemiselt vaba. On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid. Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere kooshoidja. Usklik. Tahtis ka et tütar oleks usklik, arvas et naine peaks olema vaga ja tegelema
ilmaasjadest midagi taipama. VII Sõnnikuvedu Eespere talus. Maie (Mai) ja Kaarli vaheltekib suhe. XXX Jaagup lasti kroonust koju. Andres kauples Matu sulaseks. VIII Eesperte ja Tagapere talud on loodud nii, et kõik on kasulikum Hakkasid protsessid piiride pärast Vargamäel on rasked päevad. Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege. Krõõt kraavimudasse ja jõkke orke, aga Matu saab sellest teada ja topib neid saab esimese lapse. ka Pearu teerajale. Pearu muudab soosilla läbimatuks. Matu keerab X Sulane Juss jääb talusse, kuid tüdruk Mai lahkub. Pearu ei taha Pearule viimase käki, nii et Pearu hobune soosillal sisse vajub.
I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes. Tekkis mäss, kus inimesed kogunesid tänavatele ja alustasid streikimist, linnas tekitati suuri kahjusi. Toimus tänavate koristamine. Mässajatel ei saaanud sellest aga küllalt, korraldati uus
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna.
pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei pühendu millelegi. · Kogu kultuuri võitlus on matsi ja vurle heitlus ! Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma. Kirjaniku elu näited teoses: teoses on kirjaniku naabrimees, Andres= Tammsaare isa Peeter, saab sarnasusi tuua Tammsaaare lapsepõlvest (kasvõi kodukoht). ,,Tõde ja õigus" II osa. Peategelane Indrek. Räägib võitlusest Jumalaga. Kirjaniku elu näited teoses: Tammsaare lapsepõlv, H.Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda
II OSA ajastu: 20. saj. algus tegevuspaik: Mauruse kool Tartus (Hugo Treffneri gümnaasium) inimese võitlus jumalaga Kokkuvõte Indrek lahkub Vargamäelt ja asub Tartusse Mauruse kooli õppima. Rahapuuduse tõttu peab ta koolis õppimiseks vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi aitama ja lauda katma ning ust avama ka öösel. Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme edasise probleemi allikaks.
Andres võtab korraga liiga palju ette. Töö tõttu kaotab pere ja oma tunded. Hundipalu Tiit ideaalilähedane peremees. Armastus väga erinevatel tasanditel. 1) vanemad ja lapsed 2) armastus töö ja maa vastu 3) sõpradevaheline armastus 4) inimese ja omandi vaheline armastus 5) enesearmastus 6) jumalaarmastus 7) armastus teadmiste vastu Tõe ja õiguse teema. 1) Andres ja Pearu (I, V osa) 2) Indrek ja jumal (II osa) 3) Maurusega seotud probleemid (II osa) 4) Revolutsioon mille nimel võideldi? (III osa) 5) Abielutasand (IV osa) 6) Ühiskond äri, kultuur (IV osa) 7) Pearu tunnistab, et tõde on Andrese pool (V osa) 8) Tiina ja Indreku suhted selguseni (V osa) Paralleelid piibliga: a) Andres otsib piiblist tõde mida rohkem uurib, seda enam vastuolusid leiab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
