- Vastaja kogemus testidega - Vastaja üldised teadmised - Üldintelligentsuse teooria - Charles spearman - Miks on erinevate vaimsete ülesannete tulemuste vahel positiivne korrelatsioon - Igal inimesel on üldine vaimse võimekuse tase, mis mõjutab kõikide vaimsete ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline
-‐ Kognitiivne teooria – repressorid suunavad oma tähelepanu hirmu/ärevust tekitavatest sündmustest mööda ning väldivad sündmuste tõlgendamist ohtlikuna. Repressori tuvastamine – madal skoor ärevuse testis, kõrge sotsiaalne soovitavuse skoor • Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia – faktoranalüüsi arendamine, isiksuseomaduste klassifitseerimine, dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud – Isiksuse omadused (I kategooria sõnad + 100 sõna II kategooriast); Semantiline sorteerimine (sünonüümsuse alusel rühmadesse)
F. Skinner · Teadus peaks käsitlema ainult objektiivselt jälgitavaid fakte · Mõisted nagu "mälu", "armastus", "isiksus" ei ole objektiivselt jägitavad · Inimese käitumise regulaarsusi saab seletada kogemusest õppimisega · Verbaalne käitumine 2) Albert Bandura · Käitumise ja keskkonna vastastikune determinism · Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus)
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksus
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp pärilikkuse alus indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC
Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid – sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüüh
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastu
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja lo
üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30. eluaastani) ja kristalliseerunud (väljendub omandatud teadmistes- kogemustes, arenemisvõimeline kõrge eani) intelligentsus. Robert Sternberg viitab kolmele komponendile (triarhiline intelligentsusteooria) Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali
eneseväärikuse kaitsmine, agressiivsus · prestiizhi suurenemine karjäär, tunnustused · staatuse muutused valimised, kiitused · mõju teiste üllatused, hämmastus kehtestamine liider riskeeriv elukutse (näit. ametnik, õpetaja, psühholoog) impulsiivsus (meestel) lühiajalised suhted (meestel) kodukeskkond - sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel) Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra
eneseväärikuse kaitsmine, agressiivsus · prestiizhi suurenemine karjäär, tunnustused · staatuse muutused valimised, kiitused · mõju teiste üllatused, hämmastus kehtestamine liider riskeeriv elukutse (näit. ametnik, õpetaja, psühholoog) impulsiivsus (meestel) lühiajalised suhted (meestel) kodukeskkond - sallivus seksuaalkäitumise ja agressiivsuse suhtes (meestel) Klassifitseeriv paradigma Faktor-analüütiline lähenemine Raymond B. Cattell (1905 -1998 ) The scientific analysis of personality (1965). Baltimore: Penguin Books. I Metodoloogia · andmeid L - andmed (L-data, life) - igapäevaelu sündmused, toimingud Q- andmed (Q-data , questionnaire ) - arvamused, hinnangud, hoiakud T-andmed (T-data, test ) - näit. projektiivtestid · töötlus korrelatsioonimaatriks, klastrid, faktoranalüüs - sama omadust mõõtvad testid peavad andma sarnaseid tulemusi - korrelatsioon väljendab sarnasuse määra
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
taiplikkust ja annet. Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele. Soolised ja grupierinevused intelligentsuses: üldintelligentsus on soolises mõttes sama, kuid spetsiifilistes intelligentsustes on meestel parem ruumiline mõtlemine ja laiemad faktiteadmised, naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Etnilistes gruppides on mongoliitide tulemused kõrgemad europiitidest, kellel omakord kõrgemad negriitidest. Intelligentsusteooriad: - Cattell: Fluiidne ehk voolav intelligentsus – inimese võime arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunk 20. eluaasta paiku, järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kui inimene on aktiivne ja terve.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus E ekstrovertsus-introvertsus, ekstrovertne on sotsiaalne, introvertne on kinnine A sotsiaalsus, heatahtlikkus, viisakus N neurootilisus, madal on stabiilne, kõrge on ärritatud Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist.
koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon! · Psühholoogilised tunnusjoonte (trait)teooriad (Stern, Allport, Eysenck, Raymond Cattell, Costa, McCrae) TÜÜP/JÄIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MÕÕDE NB! Lugeda FREUDI KOHTA!!! Iseseisvalt tuleb õppida ta kohta. Charcot oli sps, kes teda kuidagi moodi mõtlema pani. ka mingite inimlike asjade kohta (koh kirjandus) 03.04.09 Isiksuse teooriad (järg): · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad
Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega) •Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus) •Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis. •Retsiprooksuse printsiip. •Järeldused:
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I........................................................
Kõige parema tulemuse sotsiaalse info minimeerimiseks annaks see, kui loodaks arvutiprogramm, mis töötab läbi kõik materjalid ja koostab kohtuotsuse (aga isik, kes selle programmi välja töötab mõjutab seda ju ikkagi omalt poolt). Õiguse efektiivsus suhe õigusnormides sisalduvate eesmärkide ja nende sotsiaalses praktikas realiseerimise tulemuse vahel. Õiguse efektiivsuse 3 peamist faktorit, mis otseselt seda mõjutavad: - õiguse enda sisu st. tema vastavus sotsiaal-poliitilistele ja õiguslikele situatsioonidele - õiguskultuuri ja teadvuse tase (algab suhtumisest õigusnormidesse ja õiguskorda tervikuna; elanikkonna hoiakutest käitumisnormide suhtes; mida peetakse taotlemist väärt väärtusteks mis olemas on) - õiguskaitse ja õigust rakendavate organite tegevuse kvaliteet (kui hästi/mõjusalt need organid oma tööga hakkama
käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp H. J. Eysencki isiksusemudel Isiksus Distaalsed Proksimaalsed Proksimaalsed Distaalsed
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik.
Tulemus väga oluline. o Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik) III loeng Tunnetusprotsessid, aisting, taju · Aisting välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. · Sensoorne süsteem: o Nägemine o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel