Soome (2)

SOOME
Pindala:
337 000 km²
Rahvaarv:
5 100 000
Haldusjaotus :
12 lääni
Pealinn:
Helsingi
Rahaühik:
Mark
Linnastumine :
60%
Sündimus:
11‰
Suremus :
10‰
Keskmine eluiga:
77 aastat.
Põllumaj. % SKP-st
7
Tööstuse % SKP- st
37
Teeninduse % SKP- st
56
SKP $/in.
20 000
Eksportkaubad
paber, masinad , kemikaalid, metallid, puit
Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. (joon. 4).
Administratiivselt jaguneb Soome 12 lääniks, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään.
Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. Riigi põhjaosas on ligi 3000…4000 laplast ehk Saami .
Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud.
Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna . Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud.
Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud ). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi . Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas .
Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid ( pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas).
Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.
Lõuna- Soome kliima on meie omale suhteliselt sarnane, talvel –5ºC, suvel +18ºC. Põhjaosas on kliima siiski veidi karmim , vastavalt -14ºC ja +15ºC. Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas.
Soomes on levinud okasmetsad , peamised liigid neis mänd ja kuusk . Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.
Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, (joon. 5) enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit.
Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Peale nimetatud metalli leidub Soomes veel vaske, niklit ja tsingimaaki. Sellest tulenevalt ongi hästi arenenud masinatööstus, suuremad keskused asuvad peamiselt Lõuna- Soomes. 
Soomes toodetakse jäälõhkujaid, praamlaevu, kruiisilaevu, paberimasinaid, traktoreid, elektrilisi kodumasinaid, elektroonikaseadmeid jpm. (joon. 6).
Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal).
Soome edelasaarestik jaguneb Turu saarestikuks ja Ahvenamaaks. Edelasaarestik koosneb peamiselt skääridest ja on ka seetõttu populaarne turismiobjekt. Kuigi kevadel- sügisel on raske pidada ühendust mandriga, käiakse seal siiski rohkesti suvitamas. Ahvenamaa (rootsi keeles ?land) põhielanikkonna moodustavad soomerootslased.