Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Immanuel Kant". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kant, kanti, moraal, filosoof, eetika, tahe, kohuse, tunnetuse, inimsus, imperatiiv, subjekt, immanuel, kõlblus, sõnastus, emotsioonid, metafüüsika, austus, aprioorsed, maksiim, iseendas, deontoloogia, motiiv, moraalne, hool, eksib, intuitsioon, dogma, ratsionalism, majanduskool, osakond, juhendaja, preisimaal, 1724, pojana, esivanemad, filosoofileImmanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema tähtsaimaks pedagoogiliseks põhimõtteks oli, et ,, Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise.``
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta
Värska Gümnaasium 12.klass Elina Keerpalu Saksa filosoof Sündis Ida-Preisimaal Königsbergis. Ristimisel anti nimeks Emanuel, kuid muutis selle hiljem Immanueliks. Sündis sadulsepa peres. 1740. aastal asus õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat. 1755 sai ta kohaliku ülikooli lektoriks ja 1770 proffessoriks. Oli esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis. Ta elas kodulinnas ning oli tuntud korrapäraste harjumuste ja pedantsusega. Königsberglased võisid tema jalutuskäikude järgi kella õigeks seada. Suri oma kodulinnas 1804.aastal Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsusena. Kanti arvates on kolme liiki otsuseid: - sünteetilised aposterioossed - analüütilised aprioorsed - sünteetilised aprioorsed Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika". Kohe peale ilmumist sai väga kuulsaks. Kant oli
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.
V KANT JA IDEALISM 12. Immanuel Kanti (1724-1804) elu ja isik Sadulsepa poeg, kes elas kogu elu oma sünnilinnas Köningsbergis. Teda iseloomustatakse kui tagasihoidlikku inimest. Välimuselt oli ta Immanuel Kant pooleteisemeetripikune ning hästi riietatud kõhetu meesterahavs. 1 Ta oli uusaja filosoofia uuendaja, kes ühendas omavahel empirismi ja ratsionalismi. Ta oli esimene suur ülikoolifilosoof, kelle eluviiside tavatu korrapärasus on kultuurianektootide lõputu teema. Immanuel Kant 2 Vanapoisiks jäänud Kant pühendus täielikult oma tööle.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Immanuel Kant Essee Tallinn 2006 Immanuel Kant I. Kant sündis 1724 Saksamaal, Köningsbergis käsitööliste perekonnas. 1745 lõpetas Köningsbergi ülikooli, 1747 – 54 oli koduõpetaja, 1755 – 70 oli Köningsbergi ülikooli eradotsent ja 1770 – 96 porfessor, 1786 ja 1788 ka rektor. Kanti filosoofilises tegevuses eristatakse nn kriikaeelset (1770. a-teni) ja kriitikajärku. Kriitaeelsel järgul olid Kanti peamised huviobjektid loodusteadus ja natuurfilosoofia. Ta esitas hüpoteesi päikesesüsteemi tekkimise kohta („Allgemeine Naturgeschite und Theorie del Himmels“, 1775) ja tõestas, et tõusulaine hõõrdumise tagajärjel väheneb Maa pöörlemiskiirus. Neil uurimustel oli filosoofia seisukohalt oluline tähtsus, sest neis sisaldub looduse arenemise printsiip
mõtlemisest endast. Tema arvates saadakse uusi teadmisi neid "meenutades", sest ideed on alati olemas ja eksisteerivad lõpmatult sõltumata meist. Seega "ideed" ühiskonna ja selle funktsioneerimise kohta eksisteerivad selles "ideede maailmas" ja neid tuleb lihtsalt meenutada. Kõik inimesed suudavad "meenutada" erineva väärtusega "ideid"(sõltuvalt sellest, milline vooruse komponent inimeses domineerib, kas mõistus, tahe või meeled, millest tuleb juttu edaspidi) ja "ideede maailmas" valitseb teatud kord, mille alusel osa "ideid" suudab inimene varem "meenutada", osa hiljem. Pole vale väita, et "ideede maailmas" eksisteeris ka ideaalse riigi "idee" ning Platonil tuli see "meelde". Platonit võib seetõttu nimetada ka ratsionalistiks. Induktsiooni kui meetodi tõi filosoofiasse aga juba tema õpilane ja teine kuulus antiikfilosoof - Aristoteles, kes pidas oluliseks faktide kogumist
tuletada kogemusest ja selle üldistamisest, vaid teadmisi saab ammutada mõtlemisest endast. Tema arvates saadakse uusi teadmisi neid "meenutades", sest ideed on alati olemas ja eksisteerivad lõpmatult sõltumata meist. Seega "ideed" ühiskonna ja selle funktsioneerimise kohta eksisteerivad selles "ideede maailmas" ja neid tuleb lihtsalt meenutada. Kõik inimesed suudavad "meenutada" erineva väärtusega "ideid"(sõltuvalt sellest, milline vooruse komponent inimeses domineerib, kas mõistus, tahe või meeled, millest tuleb juttu edaspidi) ja "ideede maailmas" valitseb teatud kord, mille alusel osa "ideid" suudab inimene varem "meenutada", osa hiljem. Pole vale väita, et "ideede maailmas" eksisteeris ka ideaalse riigi "idee" ning Platonil tuli see "meelde". Platonit võib seetõttu nimetada ka ratsionalistiks. Induktsiooni kui meetodi tõi filosoofiasse aga juba tema õpilane ja teine kuulus antiikfilosoof - Aristoteles, kes pidas oluliseks
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika"
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
Tekkis ürgalge küsimus: MILLEST asjad tekivad? Mileetose koolkond -- Thales, Anaximandros, Anaximenes. Teised: Herakleitos, Empedokles, Pythagoras jt. Thales arvas, et asjad tekivad veest, Anaximenes -- et õhust, Anaximandros -- et määratlemata algest, apeironist, Empedokles -- et maast, veest, õhust ja tulest, Pythagoras -- et arvudest. Herakleitos aga võrdles kogu kosmose protsessi tulega. Lühidalt öeldes, esimesed filosoofid tegelesid kaose mõtestamisega. Filosoofilise tunnetuse omapära: · Spekulatiivsus -- arutelu ja põhjendused. · Intuitsioon -- alateadvusest lähtuvad järeldused. Intuitsioon on sisuliselt momendil teadvustamata eelnev kogemus. Noorel inimesel ei saa see olla kuigi suur. · Interpretatsioon -- seostamine, tõlgendamine. MILEETOSE KOOLKOND Küsimus: MILLEST asjad tekivad? Thales (VII VI s. e.m.a.) -- ürgalge vesi. Anaximandros (VI s. e.m.a.)-- apeiron (alge, mis on määramatu, piiramatu ja lõpmatu). Anaximenes (VI s. e.m.a
tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa. Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja
02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika) Kohuse-eetika ehk
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks
Kanti eetika · 1. Kanti eetika · Moraali metafüüsika alused, · Praktilise mõistuse kriitika, · Moraali metafüüsika. · 2. "Kanti eetika" - see on teatud tõlgendus Kanti eetikast · 3. Kantiaanlik eetika- · hõlmab nii Kanti eetika kui "Kanti eetika" kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid · Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia: · Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world). · Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused. · Lisaks looduslikule maailmale on olemas inimese vaba tahte sfäär.
lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu
IMMANUEL KANT 1724 1804 Elu ja isiksus - Kant sündis 22. aprillil Königsbergis Preisimaal sadulameistri pojana. - Üks esiisadest oli väljarännanud Sotimaalt mõned sajandid enne Immanueli sündi. - Tänu oma vanematekodule, eriti emale puutus ta lapsepõlves kokku pietismiga. Siin nõuti mõistuse usu asemel tundelist ja ranget vagadust. - Järgnevad seitse aastat õpinguid Königsbergi Fridericanumis. Pärast seda alustab ta õpinguid Königsbergi ülikoolis.
Immanuel Kant (22. aprill 1724 12. veebruar 1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Kant leidis, et kõigil inimestel on võime ja vabadus näha asju lisaks isiklikule ka "inimkonna" vaatekohalt. Vabadusega kaasneb kohustus seda, mida me mõistlikuks peame ka ellu viia. Miski hea saab aga mõistlik olla ainult siis, kui see on pidada heaks inimkonnale: "Toimi nii, et sinu toimimise maksiim võiks saada üldise õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette, vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on. Elulugu Immanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel;
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist. 2. Kreeka filosoofid (Aristoteles) kõigil asjadel on loodusest sisseehitatud eesmärk 3
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga
inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja
mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus)
mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus.
minema. Filosoofia eesmärgiks pidi olema üleüldine kasu ja arusaamine, mitte praktilise eesmärgita väitlus Peale kolmekümneaastast sõda levis emakeele kasutamine teaduses. Saksamaa konservatiivsed ringkonnad töötasid talle vastu. Seda põhjusel, et Thomasius nõudis teaduse ja filosoofia eraldamist religioonist, kuigi ta ise oli sügavalt usklik. Thomasius oli paljuski kõlblusfilosoof. Just kõlblus võimaldab inimesel kodanikuks kasvada. Enda tahe tuleb allutada üldisele. Tulevane ühiskond pidi olema võrdsete ühendus. Poliitilises valdkonnas toetasid sakslased valgustatud valitseja teooriat sarnaselt Voltaire`le. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. G. W. LEIBNITZ saksa valgustuse suurim esindaja. Arvas, et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a. Preisi Teaduste Ühing
sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine
annaabi.ee 
