“ Plekktrumm: Mart Noorma ja Endel Talvik“ Artikli pealkiri:“ Plekktrumm: Mart Noorma ja Endel Talvik“ Autor: Joonas Hellerma Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti televisiooni Teisel kanalil otseetris. Esmaspäev 10. november 2014 kell 21.30. Probleem, millele artikkel keskendub: Aasta oodatuim film "Tähtedevaheline" paneb arutlema inimkonna tuleviku üle: kas progressi järgmine samm on seotud tehnoloogia arenguga või tahame me lihtsalt oma ihadele ja hirmudele väljundit leida? Inimese tehnoloogia tundmisele ja inimkonna tuleviku küsimustele. Inimkonna tulevik
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud
15 1/3 , 5 . 2/3 Times New Roman, 12, 1,5. 4 . , , 16, - 14 . Word Heading 1, Heading 2, Heading 3 . /// , . . () ( 1 4. . , , , , . .) ( , ) ( . ) !!! ( , , ) ( . 14) Autor(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Näide: Tamm, A. (2003). Kooliharidus Eestis. Tartu: TÜ Kirjastus. (, , , ) () () () (Kokkulepe) . , + . . . 1. (, , ) 2. 3. , , , , 4. ( ?) 5. , , , . , , . 6. 7. . . 7 , 7. . ... GÜMNAASIUM KIRJALIKU TÖÖ TEEMA Kirjaliku töö liik Õpilase nimi, klass Õpetaja nimi
Iga lause või tekstilõigu, mis ei ole õpilase omalooming, lõppu tuleb viite järjekorranumber. Joone alla, vastava numbri taha, kirjutada millisest allikast tekst pärineb. Võtke eeskujuks järgmised näited - Tekst on võetud kontserdi või muusikaetenduse kavast. 1 Teatri või kontserdisaali nimetus, Etenduse või kontserdi pealkiri, Kava, kuupäev, aasta Tekst on võetud raamatust. 2 Ühe autori puhul: Autori perenimi(nimed), initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht, Kirjastus, lk. numbrid Mitme autori puhul: Esimese autori perenimi, initsiaal & Teise autori initsiaal. Perenimi (Ilmumisaasta). Pealkiri, Ilmumiskoht, Kirjastus, lk. numbrid Tekst on võetud ajalehest. 3 Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev Tekst on võetud internetist. 4 Autori(te) nimi (juhul kui on konkreetne autor). Pealkiri. Interneti aadress. Lehekülje kasutamise aeg ehk kuu, aasta. Tekst on võetud kaasõpilase tööst 5
· Ülesehitus: kirjetena, kindlal printsiibil. · Autorite (ka pealkirjade, kui autor puudub) põhjal alfabeetiliselt. · Sama autori erinevad teosed kronoloogiliselt (vanemad esmalt, siis uuemad). · Vastupidine printsiip on pöördkronoloogiline (uuemad esmalt ja siis vanemad). Andmebaasid võivad tulemusi anda sel põhimõttel. Kirje elemendid/ raamat · Harvard'i süsteem: Autor(id). Aasta. Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: kirjastus. ISBN. Hamburg, I. (2001). Eesti bibliograafia ajalugu: 1901-1917. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu. ISBN xxxxxxxxx. (näide) Virkus, S. (1997), Rahvusvaheline koostöö kaugkoolituses. Infofoorum, 3, 6 lk. URL http://www.tpu.ee/~i-foorum/inst.htm. ISSN 1406-2001 (20.11.2008) (näide) URL = uniform ressource location Paraku peab viitama ka ajale, mil konkreetset inforessurssi on kasutatud! · Autor(id). Aasta
varustatuna sama ülaindeksiga, näiteks: Loomisest ja lugemisest on käsitlusi ilmunud juba varemgi.¹ ------------------------ ¹ E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. Mõlema viitamissüsteemi korral peab uurimuse lõpus olema kasutatud kirjanduse loetelu, milles tähestiku järjekorras esitatakse kõigi uurimuses viidatud tööde bibliograafilised andmed. Autori järgi: Autor. Pealkiri: Alapealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. Pealkirja järgi: Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatavad leheküljed või märksõna. Artikli viide: Autor. Artikli pealkiri Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. NÄIDE: P.Hartnoll, Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. P.Kruuspere, Merle Karusoo dramaturgina. Vikerkaar 1987, nr 3, lk 43-47. E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine
Kunstnik harjub sealse eluga ja tutvub nende ajaloo, tavade ja müütidega. Nendest saab Gauguin ainet ka maalimiseks. Kunstnik leiab endale külast ka noore armastuse. Sealsed tavad on teistsugused ja kooselu algus on mõlemale raske. Raamat lõpeb sellega, et Gauguin seilab tagasi Prantsusmaale. Teosed ,,Kollane Kristus" 1889 ,,Tahiti naised rannal" 1892 ,,Oled Sa armukade?" 1892 ,,Naine lilledega" 1899 Kasutatud kirjandus 1. P. Gauguin ,,Noa-noa" Ilmumiskoht: Canopus 2005. 119 lk 2. Paul Gauguini elulugu [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Gauguin 3. Paul Gauguin ,,Kollane kristus" [WWW] http://www.humanitiesweb.org/gallery/21/2.jpg 4. Paul Gauguin ,,Tahiti naised rannal" [WWW] http://wahooart.com/A55A04/w.nsf/OPRA/BRUE-5ZKDUE/$File/Paul%20Gauguin%20- %20Tahitian%20Women%20%28On%20the%20Beach%29.JPG 5. Paul Gauguin ,,Oled Sa armukade" [WWW] http://1.bp.blogspot.com/_iWKSACvVRvw/SA_qnTVChGI/AAAAAAAAD_M/vCeXRf9
koos leheküljenumbritega. SISSEJUHATUS töö kirjutamise eesmärk, uurimusobjekt, kasutatud meetodid. TÖÖ PÕHIOSA jaotada peatükkideks ja alapeatükkideks selles iseloomustatakse uurivat objekti, andmete kogumise meetodit, saadud järeldusi. KOKKUVÕTE koosneb tööst tulenevatest järeldustest ja ettepanekutest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU autor. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus. Lehekülgede arv. LISAD täiendav info töö põhiosa mõistmiseks, kõik lisad pealkirjastatakse ja nummertadatakse vastavalt järjekorrale, millises neile töös viidatakse. 3. Töö vormistamine Kooli nimi (12) TÖÖ KOOSTAJA Klass TÖÖ PEALKIRI (suured tähed 16tp B) Referaat või uurimustöö
Kirjanduse loetelu Esitatakse järgmised andmed: Autor ( v. Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J
seisukohad, millele viidatakse. Ka kõik kirjandusest võetud tabelid, fotod ja muud andmed varustatakse viidetega. Üldtuntud seisukohtade esitamine viitamist ei vaja. Viitekirjed. Viitekirje koostatakse väljaandega(millele viidatakse) samas keeles, s.t lühendid esitatakse vastavas võõrkeeles, nt: eesti keeles lehekülg (lk), trükk (tr), raamatus(Rmt), köide (kd). Raamatu viitekirjes esitatakse järgmised andmed:Autor(id). Pealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. numbrilisel viitamisel: Autor(id). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjas-tus, ilmumisaasta. 1. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. Inglise-vene-eesti arvutisõnastik. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991. nime/aasta viitamisel: Autor(id). Ilmumisaasta. Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Agur, U., Hanson, V., Kull, R. 1991
Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatlus. Alati tuleb fikseerida vaatluse aeg ja koht ning selle osalised. * Uuritavate tekstide eesmärgistatud lugemine. Tuleb kindlaks teha millele tekstides tähelepanu pöörata. Kasutatud kirjanduse nimekiri RAAMATUD: märgitakse töö autor, ilmumisaasta, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Aastaarv võib olla ka rea lõpus. AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid. INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Materjali analüüs ja kokkuvõtte tegemine * Kogutud materjali sorteerimine ja ülevaatlik esitamine. * Materjali analüüs: oluliste seoste ja seaduspärasuste sõnaline või pildiline esiletoomine
põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja kokkuvõtvalt. Kasutatud kirjandusallikad Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited rühmitatakse alljärgnevalt: Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg. Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007. Remmelgas, Ene. Katsetame uut ja huvitavat. Köök, detsember 2007, lk 12. Teatmeteosed Teatmeteose pealkiri, (köide). Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta.
Minu pere ja muud loomad. Pealkiri: ,,Minu pere ja muud loomad" Autor: Gerald Durrell Ilmumisaasta: 1956 Raamatu ilmumiskoht: Copyright Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Gerry pere kolisid Inglismaa jubeda kliima eest Korfu saarele. Nad hakkasid maja otsima ja neid aitas Spiro. Nad asusid elama maasikaroosasse majja. Külaliste kutsumiseks jäi maja liiga väikseks ja nad kolisid tibukollasesse majja. Larry toas toimus väike põleng ja nad pidid jälle kolima. Nad kolisid lumivalgesse majja. Gerry õpetaja Georg õpetas Gerryle kuidas teha looduses vaatlusi ja neid üles kirjutada
Raamatu vastamine. Pealkiri: ,,Crazy" Autor: Benjamin Lebert Ilmumisaasta: 1999 Raamatu ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Benjamin läks uude internaatkooli nimega Neuseeleni lossi internaatkool. Tema toanaaber oli Janosh, kes oli üheksanda klassis õpilane. Juba teisel öösel läksid Janosh, Benjamin, paks Felix, kõhn Felix, Troy ja Florian tüdrukute juurde pidu panema. Nad läksid Anna, Marie ja Maleni tuppa. Seal nad rääkisid juttu, suitsetasid ja jõid õlut. Benjamin läks nägu pesema ja äkki ilmus sinna Marie.
23. Mis on algdokument? · Alginfot sisaldav teavik · Dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, teaduslikud artiklid jms) 24. Mis on vahendusdokument? · Dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemue (referaadid, bibliokirjed jne) 25. Mis on viiteinfoallikas? · Trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jne) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloendid, registrid) 26. Nimetage viiteinfoallikate liigid. · Raamatukogude kataloodig · Bibliograafilised andmebaasid · Bibliograafia · Aga ka... o Interneti otsingvahendid o Artiklite ja raamatute lõpus olevad kasutatud kirjanduse loetelud o Perioodikaväljaannete koondregistrid 27
,,Kuidas elad, Ann Pealkiri: ,,Kuidas elad, Ann?" Autor: Aidi Vallik Ilmumisaasta: 2001 Ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisikokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Ann Kees leiab keldrist kogemata ema lapsepõlve päeviku, milles on kirjutatatud ema hullust elust. Ann saab veel teada, et Ants on hoopis ta kasuisa. Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde
jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco)
REFERAADI PÕHIOSA SISSEJUHATUS tutvustab lühidalt teemat TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid - alapeatükid (vt. SISUKORD) KOKKUVÕTE võtab lühidalt kokku kõige olulisema referaadist TÖÖ PÕHIOSA ON REFERAADI KÕIGE OLULISEM OSA! KASUTATUD KIRJANDUS Kõik referaadis kasutatud allikad ( tähestikulises järjekorras) RAAMAT Autor(id). Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. N: Pihu, E. Matk kalariiki. Tallinn. Valgus, 1987. AJAKIRJAARTIKKEL Autor(id). Pealkiri. Ajakirja nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number,leheküljed. N: Kroon,K. Vikerkaar Eesti jõgedes vikerforell. Eesti Loodus, 1999, nr.1, lk.16. JÄLGI KIRJAVAHEMÄRKE! LISAD Referaati täiendav või illustreeriv materjal Tabelid Joonised Skeemid
allikad. Loetelu koostamise aluseks on autorite perekonnanimed tähestikulises järjekorras. Kui teose autor ei ole teada, siis on järjestamise aluseks pealkirja esimene sõna. 8 Raamatud Raamatute puhul on olemas kaks erinevat moodust: variant 1 Tuuakse ära autor või autorid (perekonnanimi koos initsiaalidega), teose pealkiri, väljaande number (esimese trüki korral numbrit ei märgita), ilmumiskoht (pole vajalik kui teos on korraga mitmes kohas välja antud), väljaandja, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Kui autoreid on mitu, siis autorite nimed eraldatakse semikooloniga. Näide. Roose, N. Reklaam turunduses. Tartu, TÜ 1996, 126 lk. Varian, H., Intermediate Microeconomics. 4th.ed., W.W.Norton &Company, 1996, 650pp. Dornbusch, R.; Fischer, S. Macroeconomics. 2nd.ed., McGraw-Hill Book Company, 1981, 738pp. variant 2
tekst tekst, tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst, tekst tekst tekst tekst tekst tekst, tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst, tekst tekst tekst tekst tekst tekst, tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst tekst tekst. Tekst tekst tekst tekst, tekst tekst tekst tekst tekst tekst, tekst tekst. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Autor A. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus. Autor B. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht. Kirjastus. Autor C. Ilmumisaasta. Pealkiri — [WWW] URL www.veebiaadress.ee (kuupäev). 9 LISAD Lisa 1. Esimese lisa pealkiri Tekst Tekst Tekst Tekst Tekst Numbrid Numbrid Numbrid Tekst Numbrid Numbrid Numbrid Tekst Numbrid Numbrid Numbrid Tekst Numbrid Numbrid Numbrid
Raamatu vastamine. Pealkiri: ,,Robinson Crusoe" Autor: Daniel Defoe Ilmumisaasta: 1719 Ilmumiskoht: Inglismaa Lühike sisukokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Robinson Crusoe tahtis juba lapsena meremeheks saada, aga vanemad ei olnud nõus. Tal tuli võimalus minna merele oma sõbra isa abil, kes oli kapten. Reisil hakkas meri tormama ja ta jäi merehaigeks. Aga kui ta jõudis kuivale maale tagasi tahtis ta veel minna merele. Ta läks Londonisse ja sai tuttavaks ühe kapteniga, kelle abil ta hakkas käima Guinea rannikul asju maha müüma ja teenis niimoodi endale varandust
Ajakirjades ilmunud artiklid: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi. Aastakäigu number, võimalusel väljaande number, artikli lehekülje numbrid. Näiteks: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia. 19. aastakäik, nr 8, lk 1714-1741 Raamatud: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse pealkirja alusel: Allika pealkiri (Ilmumisaasta). Väljaanne, väljaande number Näiteks: Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. (2002). Riigi Teataja I; nr 20 Allikad, millel ei ole autorit ja millele viidatakse organisatsiooni nime alusel ning millel
Lugemispäevik 8A ,,Vari" Juhan Liiv * Raamatu pealkiri: Vari * Autor: Juhan Liiv * Ilmumiskoht ja aeg: ,,Eesti raamat", 1981 * Tegevuseaega ja koht: 1880-ndad Eesti ¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel Kukulinn Ühised jooned Viljandi * Soo äärde ehitatud linn. * Mõlemas linnas vähemalt * Maismaale ehitatud linn. * Peipsi ääres. üks kool. * Järve ääres. *Ehitati leivaanujatele ja * Mõlemates elavad * Ei ehitatud ainult vaestele. vaestele. inimesed
jne. Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single). Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida. Sõltuvalt allika tüübist peavad viitekirjetesse kuuluma teatud kohustuslikud andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco)
Tulemuste esitamine V Kokkuvõte: on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Töö põhiosad VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Allikad reastatakse tähestikulisse järjekorda autorite perekonnanimede esitähe alusel. Töö põhiosad Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama järgmiseid andmeid: Autor perekonnanimi, initsiaal; pealkiri; köide, osa, number; ilmumiskoht, kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv. Refereerimine ja tsiteerimine on... teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavalt allikatele. Viitamine Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab olema kogu töö vältel ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes.
sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Alatskivi loss 2.6 Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud kasutatud kirjanduse hulka. Nimekirja lisatakse kõik ja ainult need materjalid, mida õpilane kasutab. · RAAMATUD: märgitakse töö autor, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus, ilmumisaasta. Kangilaski, Jaak. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst, 2005. · AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid. Keil, Andres. ,,Loomade farm" nii ja naa.... Postimees, 7. juuni, 2005 · INTERNET: märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress. Vabamäe, Inna. Milline peab olematöötaja ergonoomiline töökoht? Kättesaadav: http://www
33. Kõigile pealkirja täiendandmetele eelneb koolon ( : ) 34. Ühes väljaandes tiitellehel olevate sama autorite teoste pealkirjad eraldatakase ülakomaga. 35. Põhipealkiri kirjutatakse ümber nii........ 36. Vastutusandmed kirjutatakse selliselt nagu nad on teavikus. 37. Mujalt kui tiitellehelt võetud vastutusandmed pannakse kirje esimeses alas [ ] 38. Kordustrükiandmed märgitakse kirjesse, kasutades teose tiitelleht,esileht,tagumine leht. 39. Ilmumiskoht on kehtestatud andmeallikas esinev [ ] 40. Gregooriuse kalendri järgi antud aastaarvud esitatakse araabia numbriga. 41. Tekstilisi ja numbrilisi tabeleid ................ illustratsioonideks. 42. Kaane formaat esitatakse cm. 43. Irdlisa on kirjeldava väljaandega koos ilmunud lahtine lisa. 44. Seeriaandmete ala ümbritsetakse standardkirjes .............. 45. Milleks kasutatakse märkusi? 46. Mis on metaandmed? - On muutunud tööriistaks, mida kasutatakse info kättesaamiseks võrgust 47
tähestikus. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina tähtedega. Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W
koostamisel kasutatud ja millele on töös viidatud. · kirjandus esitatakse tähestikulises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega. · Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust ,paigutatakse ladinatähestikuline kirjandus ettepoole. · Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehel, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: · Järjekorra nr · Autori perekonnanimi ja initsaalid · Pealkiri · ilmumiskoht · Kirjastus · Ilmumisaasta · Lehekülgede arv · Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on insiaalid nime ees. · Pealkirjades lühendeid ei kasutata · Eesti keeles on lubatud ilmumis koha lühendid Tallinna (tln) Tartu(Trt) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E, jt. Elktrimontööri käsiraamat, Valgus, 1988. · Lisad sisaldavad töö põhiosa mõistmiseks vajalikku täiendavat, mahukamat
Ära kiida end ise (las teised kiita)“; jne. Näide: Oma tehtud töö on meistretöö. Kirjutasin otsingusse: vanasõnaraamat Võtsin Folklore lehekülje ja vasakult servast valisin: Iseenda kiitmisest ja teise laitmisest. Andmebaas EEVA – Eesti vanema kirjanduse tekstikogu - http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/ 7. Leidke Eberhard Gutsleff’i „Jerusalemma Linna hirmsast Hukkasamissest”. Kus ja millal see jutt ilmus? Kuidas leidsite? Ilmumiskoht Tallinn ja ilmumisaeg 1701. Valisin ülevalt Autorid ja kirjutasin otsingusse: Autori nimi: Eberhard Gutsleff Teose pealkiri: Jerusalemma Linna hirmsast Hukkasamissest 8. Kes on raamatu „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele“ autorid? Millal raamat ilmus? Kuidas otsisite? Raamatu autor on Otto Wilhelm Masing ja raamatu ilmumisaeg on 1795. Valisin ülevalt Tekstis ja kirjutasin otsingusse: Pealkiri: ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele Nimi: Õpperühm: Kreutzwaldi sajand
Loetelu kirjetes on teatud kohustuslikud andmed ja valikulised andmed. Mingite kohustuslike andmete puudumisel allikas jäetakse vastav kirjeelement esitamata. Allikakirjed kirjutatakse 1,0 reavahega. Kahe kirje vahele jäetakse vahe 6 punkti. 1.7.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, kordustrüki puhul väljaande number, ilmumiskoht, kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta. Näide Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn: Avita, 1999. Kui raamatul ei ole autorit, siis käsitletakse autorina (õigemini küll nimena, mille alusel toimub allikate järjestamine) raamatu tiitellehel toodud toimetajat, koostajat või organisatsiooni. Koostaja või toimetaja nime taha tuleb vastavas keeles märkida, et tegu on koostaja või toimetajaga. Autorita ja tiitelvastutajata raamatute puhul kasutatakse järjestamise tunnusena
väiketähtede abi, nt 1993a, 1993b. Mitme autori puhul esitatakse kõik nimed tiitellehte aluseks võttes (eristamiseks võib kasutada sidesõna „ja“ või koma). Kui teose ilmumisaasta pole teada, kasutatakse lühendit s.a. (sine anno – ld aastaarvuta). 3.5.2. Raamatu bibliokirje 1. Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Osa/köide. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr
2) Töö lõpus olevatest kasutatud allikatest, kus kõigi allikate viitekirjed on esitatud viitamisjärjekorras. Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006. 11 Sele 4 Viitamissüsteemi laadi valik [Autori kuvatõmmis] Viidatakse järgmistele erinevatele allikatele: Raamat – Autor(id), Pealkiri, Ilmumiskoht: Kirjastus, Ilmumisaasta. Perioodikaväljaande artikkel (paberväljaanne) – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, köide (nr). Veebisaidilt pärinev dokument – Autor, Pealkiri, Ajalehe või Ajakirja nimi, interneti aadress. Internetist materjali lugemise kuupäev. . Veebisait – Materjali nimetus, veebilehe nimi, interneti aadress. Internetist materjali lugemise kuupäev.
Kui autorit ei ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna alfabeetilise koha järgi. Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega); pealkiri; köite või osa number; väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita); ilmumiskoht (pole vajalik, kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud); kirjastus; ilmumisaasta; soovitavalt lehekülgede arv. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln) ja Tartu (Trt) puhul. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ja jutumärke. Näiteks: Lõhmus, J. Uutesse maailmadesse. Aatom ja Universum. Füüsika 9. klassile. Tln, Koolibri, 1994, 144 lk. Artikli puhul esitatakse andmed kahes osas
uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). 23.Mis on vahendusdokument? Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). 24. Mis on viiteinfoallikas? Viiteinfoallikas on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid , bibliograafiad 26.Mis on bibliograafiline kirje? Viiteinfoallikad koosnevad teavikute bibliograafilistest andmetest (näit autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jms)
intervjuud, arhiivimaterjalid, interneti materjalid jne. Soovitatav on kasutada tähestikulist järjekorda. Sellisel korral paigutatakse ette ladinatähestikuline (nii eest, kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kõik bibliokirjed nummerdatakse araabia numbritega. Allikad loetakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. RAAMATUTE viitamine: Raamatud, millel on 1-3 autorit, Autor(id). Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Lehekülgede arv. Autori eesnimi (initsiaalid) on perekonnanime järel (see nõue tuleneb sellest, et kasutatud allikad on kirjanduse loetelus esitatud tähestikulises järjekorras perekonnanimede alusel). Koostaja ja toimetaja ei loeta autoriks (sel juhul kantakse trükis tähestikulisse kirjanduse loetellu pealkirja esimese sõna järele). Kui raamatul on mitu väljaandmise kohta, võib märkida ainult esimese.
Ajalehe ja ajakirja artiklite puhul märgitakse töö autor artikli pealkiri ajakirjandusväljaanne artikli ilmumisaeg ajakirja puhul leheküljenumbrid Aasmäe, Anneli. Tantsutaadi juubeliaasta algab sõõrtantsuga. – Postimees, 12. september, 2002. Vaba, Lembit. Vaataks õige, mis on keele taga. – Oma Keel nr 1, 2001, lk 42-47. Teatmeteostel teatmeteose pealkiri ilmumisaasta (köide) ilmumiskoht kirjastus Eesti entsüklopeedia. 1992. 6. köide. Tallinn: Valgus. Internetist leitud materjalil märgitakse autori nimi lehekülje pealkiri täpne aadress Vallik, Aidi. Kodulehekülg. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/aidivallik 4 Vormistamisnõuded Referaat vormistatakse paberil A4, kusjuures kirjutatakse paberi ühele poolele. Töö võib olla tehtud nii käsitsi kui ka arvutiga.
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Mõttetute surmade hooaeg on alanud Autor: Askur Alas Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 01.12.2011 Probleem, millele artikkel keskendub:Väikesed lapsed, noored lapsed, mõnikord isegi täiskasvanud on tähelepanematud ja kukuvad kaevudesse ning surevad mõttetusse surma. Mitte kedagi ei võeta selle eest vastutavaks ja lood ei tundu paranevat. Autori põhiseisukohad, näited: Ohtlikud olukorrad ümbritsevad inimesi igal pool, kuid keegi ei võta mitte midagi ette. 26. jaanuaril hukkus 22. aastane Diana, sest ta kukkus Pärnu
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Rullnokkade Eesti Autor: Sulev Vedler Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 19.01.2012 Probleem, millele artikkel keskendub: Eestlased on rahulik rahvas, kuid liikluses võib märgata, et inimestes peitub palju lõunamaist temperamenti ja äkkviha. Autori põhiseisukohad, näited: Ühe autori tuttava elukaaslane koputas kord meelekohale, kui ülbe autojuht ristmiku lähedal end autode rivis jõuliselt tema ette surus. Ülbur väljus ja peksis jalaga mõlki käezesti teinud mehe masina.Kolleeg näitas rusikat, kui BMW ei lasknud
ilmus. Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab iga allika esimene rida vasakjoondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik.
Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB! Jälgi kirjavahemärkide ja tühikute kasutamist! Raamatu kirje (13 autorit) Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A. (1991). Kunstnik. Ruum. Pilt: maalikunsti ajaloolise arengu probleeme. Tallinn: Kunst. Tõugu, A., Soans, K. (2005). Indigolapsed: kas uus põlvkond? Tartu: Väike vanker. Raamatu kirje pealkirja järgi Pealkiri: alapealkiri. (ilmumisaasta). Autorite või Koostaja/ Toimetaja initsiaal ja perenimi. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.
aru saada, mida töös on käsitletud! KASUTATUD KIRJANDUS Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid
KASUTATUD ALLIKATE LOEND Loetellu lisatakse ainult need allikad, millele tekstis on viidatud. Kasutatud allikate kirjed esitatakse autorite ja pealkirjalühendite tähestikjärjestuses. Kirjeid ei numereerita. Kirjete vormistamisel tuleb arvestada sellega, kas allikas on monograafia (üksikprobleemi terviklikult käsitlev teaduslik uurimus), kogumik, ajakiri, jätkväljaanne, ajaleht või Interneti- tekst. Monograafia kirjes esitatakse autor, allika ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Käsikirjalise allika kirje lõppu lisatakse sulgudesse märgend Käsikiri ja selle asukoha andmed, nt (Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis). Monograafia kirje esitab autorid järgmiselt. Ühe autori, koostaja või toimetaja puhul märgitakse perekonnanimi ja eesnimetäht. Koostaja nime järele märgitakse lühend (koost), toimetaja nime järele lühend (toim), nt: Kuusk, R. 1998. (koost) Eesti luule antoloogia II. Tallinn: Avita. Viikberg, J. 2001
(1997a). Kuidas olla asjalik. Tallinn: Ilo Kidron, A. (1997b). Oska olla enda psühholoog. Tallinn: Valgus. Kidron, A. (1999). 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras &Mondo. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. .....tuleb otsida näide Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007)
Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta
9. Millised andmed ja millises vormis tuleb esitada viidates a) monograafiale, b) akadeemilisele artiklile, c) ajaleheartiklile, d) siseriiklikule seadusele, e) rahvusvahelisele lepingule, f) siseriiklikule kohtulahendile ja g) Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile? Vastuseks vormistage palun viited järgmistele allikatele. Esitage kõigi kohta üks näide. a) Viidates monograafiale tuleb esitada autorii perekonnanimi ja initsiaalid, ilmumisaasta, raamatu pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja). Nt. Sootak, Jaan. Üliõpilastööde kirjutamine ja vormistamine. Tallinn: Juura/University of Tartu. 2011 b) Viidates akadeemilisele artiklile tuleb esitada vahetu allikas (autori nimi ja konkreetne artikkel) ning siis mõttekriipsuga eraldatult kogumiku koostaja nimi, kogumiku või ajakirja nimetus, aastaarv, ajakirja number. Nt. R. Narits. Õigusteaduse rollist Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisel.
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes
2.7. Kasutatud kirjandus Kirjanduse loetelus antakse ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud väljaanded. Kirjandus esitatakse alfabeedilises järjekorras ja nummerdatakse araabia numbritega. Kui kasutatakse mitmes keeles kirjandust, paigutatakse ette ladinatähestikuline kirjandus. Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehelt, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: järjekorranumber, autori(autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata), lehekülgede arv. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on initsiaalid nime ees. Pealkirjades lühendeid kasutada ei tohi. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt.) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1988. 328 lk. Artikli kohta antakse andmed kahes osas
VI Kasutatud kirjanduse (materjalide) loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a. (raamat) Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b. (artikkel ajakirjast) Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. c) (artikkel ajalehest) Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri
annaabi.ee 
