Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paul Gauguin'i elulugu ja looming (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Paul Gauguin
Referaat
Koostaja :
Sisukord
Sissejuhatus 3
Elulugu 4
Looming 5
„Noa-Noa“ Paul Gauguin 7
Teosed 8
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus


Paul Gauguin oli Prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kes elas 1848 – 1903.
Kunstnik ise suhtus impressionismi põlastavalt. Ta on öelnud: „ Impressionism – see on silmad ilma ajuta.“ Ta läks nö. „uut kunsti“ otsima primitiivsetest ja eksootilistest kultuuridest. Sellest eluperioodist on ta kirjutanud 1893. aastal autobiograafilise raamatu „Noa-noa“.
Gauguini kunstis ja loomingus on sarnasust ka sümbolismi ja juugendstiiliga.
Tema tuntumaid teoseid on „Kollane kristus“, „Nägemus pärast jutlust“ ja „Ta metete“ (turg).

Elulugu


Eugéne Henri Paul Gauguin sündis Pariisis 7. juunil 1848.
Tema ema oli Peruu päritolu ja isa prantsuse ajakirjanik.
Varajase lapsepõlve veetis Gauguin Peruus .
Hariduse sai Gauguin Oléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega ja reisis paljudes maades. Hiljem teenis ta prantsuse mereväes.
1870. aastal naasis Gauguin Prantsusmaale ja asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli kunstiteoste kollektsioneerimine.
1875. aastal kohtus ta prantsuse impressionistliku maalikunstniku Camille Pissarroga, kellega ta hakkas koos maalima. Gauguin arenes väga kiiresti. 1880. aastate alguses oli Gauguini maalikunst valdavalt impressionistliku kallakuga.
1882-1888 aastatel esines ta oma töödega mitmetel näitustel.
Paul Gauguin suri 9. mai 1903. aastal.
Foto Paul Gauguinist.

Looming


Maalikunstiga hakkas ta tegelema alles 1875. aastal, olles 38-aastane, Camille Pissarro juhendamisel. Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines žanrist lõplikult – teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine.
1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, millele on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad ). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis Gauguini käe all 1889. aastal.
Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud , eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüansid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud.
Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias.
Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi.
Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmete 20. sajandi alguse kunstižanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti ja puhta värvi vallandumist 20. sajandi kunstis.
Kunstnik kirjutas oma elust ka autobiograafilise teose "Noa-Noa". 1893

„Noa-Noa“ Paul Gauguin


Paul Gauguin on kirjutanud 1891. aastal autobiograafilise teose „Noa-noa“. Teos räägib tema elust ajal, mil ta elas Tahitil.
Raamat koosneb kokkuvõetult kahest osast. Esimene osa räägib Gauguini sisseelamisest ühte Polüneesia külla, kus ta tutvub primitiivse külalelu ja selle tavadega. Kunstnik harjub sealse eluga ja tutvub nende ajaloo, tavade ja müütidega. Nendest saab Gauguin ainet ka maalimiseks. Kunstnik leiab endale külast ka noore armastuse. Sealsed tavad on teistsugused ja kooselu algus on mõlemale raske.
Raamat lõpeb sellega, et Gauguin seilab tagasi Prantsusmaale.

Teosed

„Kollane Kristus“ 1889
„Tahiti naised rannal “ 1892
„Oled Sa armukade ?“ 1892
„Naine lilledega“ 1899

Kasutatud kirjandus


  • P. Gauguin „Noa-noa“ Ilmumiskoht: Canopus 2005. 119 lk
  • Paul Gauguini elulugu [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Gauguin
  • Paul Gauguin „Kollane kristus“ [WWW] http://www.humanitiesweb.org/gallery/21/2.jpg
  • Paul Gauguin „Tahiti naised rannal“ [WWW] http://wahooart.com/A55A04/w.nsf/OPRA/BRUE-5ZKDUE/$File/Paul%20Gauguin%20-%20Tahitian%20Women%20%28On%20the%20Beach%29.JPG
  • Paul Gauguin „Oled Sa armukade“ [WWW] http://1.bp.blogspot.com/_iWKSACvVRvw/SA_qnTVChGI/AAAAAAAAD_M/vCeXRf9NEp0/s400/gaugin-jealous.jpg
  • Paul Gauguin „Naine lilledega“ [WWW] http://www.awesome-art.biz/Awesome/images/medium-gn/Woman%20with%20Flower%20by%20Gauguin.jpg
  • „Noa-noa“ [WWW] http://www.sacred-texts.com/pac/noa/index.ht m
  • Foto Paul Gauguinist [WWW] http://www.tate.org.uk/modern/exhibitions/rousseau/images/works/paulgauguin_lg.jpg
  • Jaan Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu“ Ilmumiskoht: Kirjastus „ Kunst “ 2005. 263 lk
  • Vasakule Paremale
    Paul Gauguin i elulugu ja looming #1 Paul Gauguin i elulugu ja looming #2 Paul Gauguin i elulugu ja looming #3 Paul Gauguin i elulugu ja looming #4 Paul Gauguin i elulugu ja looming #5 Paul Gauguin i elulugu ja looming #6 Paul Gauguin i elulugu ja looming #7 Paul Gauguin i elulugu ja looming #8 Paul Gauguin i elulugu ja looming #9 Paul Gauguin i elulugu ja looming #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Danny Õppematerjali autor
    Elulugu kunstnikust Paul Gauguin. Pildid tema kuulsamatest teostest, kirjeldus loomingust ja tema autobiograafilisest teosest "Noa-Noa". Lõpus kasutatud kirjandus.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Paul Gauguini
    6
    doc

    Paul Gauguini

    Abja Gümnaasium Refetaat Paul Gauguini Koostas: Gert Orav 12. klass Abja-Paluoja 2011 1 Eugène Henri Paul Gauguin (7. juuni 1848 Pariis ­ 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke. Paul Gauguin sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades. Hiljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. 1875

    Kunstiajalugu
    Paul Gauguin
    3
    doc

    Paul Gauguin

    Paul Gauguin (1848-1903) Elulugu Prantslane Paul Gauguin on üks kurioossemaid kuulsusi kaasaegse maalikunsti ajaloos. Ta sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades. Hljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. Vähe on olnud kunstnikke, kes on silma paistnud sama suure kirglikkuse, äärmuslikkuse ja uuenduslikkusega. Tema hüvastijättu Euroopaga nii kehas kui vaimus võib pidada vägagi tavatuks. Tunderikka värvikirevuse ning troopilise rahva

    Kunstiajalugu
    Looming pluss mõned maalid
    3
    doc

    Looming pluss mõned maalid

    Kunstnikud: Paul Cezanne (19. jaanuar 1839 ­ 22. oktoober 1906) oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Maale · "Moodne Olympia" · "Poodu maja" · "Sainte-Victoire'i mägi" · "Suured suplejad" Eugène Henri Paul Gauguin [gogää(n)] (7. juuni 1848 Pariis ­ 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines zanrist lõplikult ­ teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail

    Kunstiajalugu
    20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
    68
    doc

    20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

    20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole

    Kunstiajalugu
    Üldine kunstiajalugu
    34
    pdf

    Üldine kunstiajalugu

    Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism. Henri Rousseau "Iseseisvuse saja aasta juubel" (1892) Georges Seurat "Seine ja suur jaht" (1888) Vincent van Gogh "Vaas 12 päevalillega" (1888) Paul Cezanne "Suured suplejad" (1890) Vincent van Gogh (1853-1890) Oli traagilise saatusega hollandlane, kes kunsti juurde jõudis alles keskeaks. Oma tõelie väljendusvahendi- heledad kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal töödes leidis ta koos Cauguin´ga värvide ja joonte väljendusjõu ("Siilid Arlesis"). Gogh leidis, et polegi vaja maalida seda, mida silmad näevad, vaid hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele

    Eesti kunstiajalugu
    Kunstiajalookonspekt
    88
    docx

    Kunstiajalookonspekt

    rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. Georges Seurat (1859 – 1901): Pühapäev Grande-Jatte'i saarel (1884-86) ● PAUL SIGNAC (1863 – 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: „Punane poi“ 1895, „Galata linnaosa Istanbulis“, „Santa Maria della Salute kirik Veneetsias“.

    Ajalugu
    Kunstiajaloo kokkuvõte
    103
    doc

    Kunstiajaloo kokkuvõte

    1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande ­ Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande ­ Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 ­ 1890. PAUL SIGNAC (1863 ­ 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM

    Kunstiajalugu
    20 SAJANDI KUNST
    119
    doc

    20 SAJANDI KUNST

    1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande ­ Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande ­ Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 ­ 1890. PAUL SIGNAC (1863 ­ 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM

    Kunstiajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    punnar123 profiilipilt
    Kristofer Svenson: Suured tänud.
    17:42 09-09-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun