Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur. Üle 30 °C kuivatab nektari, 20-25 °C juures eritavad nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid jt), aga ka 6-10 °C. Teiseks oleks õhuniiskus. Sobivaim on 60-80 %. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi.
Range mode-l maksimum 5500 m, kõige lähemale saab mõõta 0,2 m. Laseriga saab typical mode-ga konkreetsele objektile mõõta ~600-800 m, puust konstruktsioonile 400- 800 m, metall konstruktsioonile 400-500 m, heledale kivile 400-600 m, tumedale kivile 300-400 m, peegelkleepsule (20 mm) 1000 m. Tabel 2. Laseriga kaardile mõõtmine Head Normaalsed Ebasoodsad ilmastikutingimused ilmastikutingimused ilmastikutingimused (m) (m) (m) Valge kaart (90% 1300 1300 1200 peegelduvus) Hall kaart (18% 600 600 550 peegelduvus) Laseriga Extended Range Mode-s valgele kaardile (90% peegelduvus) 2000-2200 m ning hallile kaardile (18% peegelduvus) 900-1000 m. Leica TS15 suudab mõõta ümmargusele prismale (GPR1) 3500 m, 3 ümmargusele
lahendus. Töö teostaja: Probleem: Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud. Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud (Pilt 1) veeta jätnud. [2] Pilt 1 [1] Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võru vallavanem Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud. [2]
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem. Külvatakse tavaliselt 7,5 cm reavahega. Külvisügavus 24 cm, sügavam kergematel, madalam raskematel muldadel. Kasvuaasta ilmastikutingimused Rukis vajab kevadise vegetatsiooni algusest terade koristusküpsuseni efektiivset, üle +5 °C temperatuuride summat umbes 1000 kraadi ja sademeid 250 mm. Tähtis on sademete ja soojuse jaotuvus ning vahekord kasvuperioodil. Kevadine soe ilm ja hea mullaniiskus soodustab rukki arengut. Kuiv ja soe juuni algus soodustab viljastumist. Küpsemisperiood peaks olema soe ja sademeid peaks olema optimaalselt. Kui küpsemisperiood on jahe ja sademeterohke, alandab see kohe rukki kvaliteeti.
SÖÖTADE KEEMILIST KOOSTIST JA TOITEVÄÄRTUST MÕJUTAVAD TEGURID Ühest ja samast söödaliigist võetud proovide keemiline koostis ei ole ühesugune. Sööda keemilise koostise varieeruvuse põhjusi on palju. · Ilmastikutingimused · Muld · Sordid · Agrotehnoloogia · Taimede kasvufaas · Koristamisaegne ilmastik ja koristamisviis · Säilitamistingimused · Väetamine
põldudel. Väikseim saagikus oli Thyrow’i(2009) ja Roda(2007-2009) põldudel. Kokkuvõte Katsed näitasid, et ilmastik mõjutab talirapsi saagikust märkimisväärselt. Kasvu algfaasis määrasid temperatuur ja langev kiirgus rapsi saagikuse kujunemise. Seemnete arengu ajal oli ainsaks mõjutavaks teguriks temperatuur. Analüüsi tulemused viitasid sellele, et saagikuse potensiaali saab kindlaks määrata alles pärast õitsemist. Ilmastikutingimused hilisemates kasvufaasides määravad selle, kas see potensiaal täidetakse või mitte.
Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus? Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kA piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA Miks mere kohal nii harva välku lööb? Sellepärast,et ilmastikutingimused on seal väga stabiilsed. Väga harva kohtuvad seal sooja- ja külmafrondid,mis tekitavad äikest Kasutatud materjal: 1000 maakera SALADUST.Nikolaus Lenz. http://ael.physic.ut.ee/tammet/atme l/vorm2.htm
Laboratoorne töö nr. 7 Nivelleerimine Nivelleerimise ehk kõrguskasvu mõõtmisel on olulised ilmastikutingimused. Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper.
metüül-isotsüanaati vabanemine. Reservuaari temperatuur jõudis 39 ° C, mis tõi rõhu tõstmist ja avariiklappi lõhkemist. Tagajärjed • Tulemuseks, 0:30-2:00 3. detsembril 1984a. atmosfäärisse oli sattinud ligi 42 tonni mürgist auru. Lähedased slummid ja raudteejaamad olid kaetud metüül- isotsüanaadi pilvega. • Kõrge asustustihedus, enneaegse elanike teavitamise puudus, vähene meditsiinitöötajad ja samuti ka ebasoodsad ilmastikutingimused tõid väga palju ohvre. Kes on süüdi? • UCC maksis raha avariohvrite peredele umbes 1-2 tuhat dollarit igale. Pärast avariid juhataja, Warren Anderson, kähku põhenes Indiast. India kohus määras trahvi ja 2 aastat vangistust. • India ei süüdista oma lohakust. Rahvas organiseeris miitingeid, süüdistades kõiki. Tänapäev • Tööstus seisab tänapäevani. • Mingeid puhastustöid ei olnud • Kõik kemikaalide jäätmed vedelevad jalade all ja
Põllu hooldamine Põllul tuleb teha regulaarset umbrohutõrjet nii, et see ei segaks taime kasvu. Taimi tuleb kaitsta ka erinevate haiguste eest, mis võivad saagi kvaliteeti ja kogust mõjutada. Saagi koristamine Enne koristust tuleb õigeaegselt eemaldada pealsed. Enne pealsete eemaldamist peab taim olema närtsimise ja vananemise faasis. Pealsete eemaldamine kiirendab mugula koore kinnitumist ehk mugula saamist koristusküpseks. Ilmastikutingimused koristuse ajal on väga olulised. Kartuli kasvatamine Kartuli säilitamine Hoidlas tuleb mugulaid esimesel võimalusel kuivatada ventileerides välisõhuga. Hoidla temperatuuri tuleb hoida optimaalse temperatuuri ja niiskuse juures. Kasvatusaastale hinnangu andmine Peale igat hooaega tuleks hinnata tehnilisi ja majanduslikke detaile kartuli kasvatamisel, säilitamisel ja realiseeerimisel.
· Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest. Ta oli 92 aastane. Nagasaki · 9. augustil 1945 purustas teine aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki. · See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Aatompommi nimi oli Fat Man (paks mees) · Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. · Nagasakile tuumapommi visanud piloot Charles Sweeney suri nelja ja poole aasta eest. Ta oli 84 aastane. "Little boy" ja "Fat man" "Fat Man" "Little Boy" Aatompommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945 a
ILMASTIKUNÄHTUSED Koostajad: Kerstin Mäemurd Merilin Aavik. 12ü. VÄLK Välk tekib ainult äikesepilves Tavaliselt on välgu kestvus 0,2 sekundit Kõige rohkem on joonvälku Välgud liiguvad erineva kiirusega Mere kohal esineb välku harva, kuna sealsed ilmastikutingimused on väga stabiilsed Harva esineb ka keravälku Keravälgu eksisteerimine lõppeb tavaliselt plahvatusega Videod http://www.youtube.com/watch?v=7DvpG5exVX0 http://www.youtube.com/watch?v=w8r_hiCp-Dg&feat VIKERKAAR Vikerkaar on optikanähtus Mõnikord on näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvi
TEETÖÖLINE Teede ehitamist ja parandamist projekteerivad teedeinsenerid, kuid teetöid teevad teemeistrite juhendamisel teetöölised. Teetöölised ehitavad uusi ja hooldavad olemasolevaid teid. Nad parandavad löökauke, pindavad, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad teepeenraid, raiuvad teeäärset võsa, puhastavad kraave ja truupe, paigaldavad teede rekonstrueerimisel paigaldada äärekive, teevad abitöid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil. Teetöölise töö toimub aastaringselt välistingimustes. Töötamist võivad takistada äärmuslikud ilmastikutingimused. Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha, ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki rammestav. Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist o...
TEETÖÖLINE Teede ehitamist ja parandamist projekteerivad teedeinsenerid, kuid teetöid teevad teemeistrite juhendamisel teetöölised. Teetöölised ehitavad uusi ja hooldavad olemasolevaid teid. Nad parandavad löökauke, pindavad, paigaldavad liiklusmärke, tähisposte ja piirdeid, niidavad teepeenraid, raiuvad teeäärset võsa, puhastavad kraave ja truupe, paigaldavad teede rekonstrueerimisel paigaldada äärekive, teevad abitöid mullete ja aluste ehitamisel ning asfaltkatte paigaldamisel. Mõnikord tuleb teetöölistel töötada ka abitööjõuna sildade ehitusel ja remondil. Teetöölise töö toimub aastaringselt välistingimustes. Töötamist võivad takistada äärmuslikud ilmastikutingimused. Äikese, vihma või pakasega pole mõistlik enamikku teetöid teha, ja suvepalavuses võib asfaltkatte paigaldamine olla küllaltki rammestav. Ametlik tööaeg on 40 töötundi nädalas, kuid et teid ehitatakse ja rekonstrueeritakse üldjuhul maist o...
Tean, et Eestis korra juba on korraldatud nn ,,autovaba päev", mil inimestel paluti see päev oma sõidukid koju jätta. Paljud inimesed seda ka tegid. Veel on probleemiks, et kui algklassi lapsed lähevad kooli, siis nad tihtilugu jooksevad ja kargavad keset sõiduteed, räägivad juttu, mängivad kulli, nad ei reageeri või ei märka kui auto tuleb. Ei tohi unustada, et talvel on sõidukite pidurdusteekond libeda tõttu pikem, ei saada nii kiirelt pidama. Samuti mõjutavad laste kooliteed ilmastikutingimused. Kui päike paistab eredalt autojuhile silma ja koolilaps hakkab üle tee minema, siis autojuht ei märka koolilast ning võib talle otsa sõita. Ka uduga võib juhtuda, et sa ei näe kaugelt lähenevat autot. Suureks ohuks võib olla vihmane ilm, sest osad inimesed kannavad kapuutsi, kapuuts aga katab vaatamisvälja ja inimene ei pruugi näha küljepealt tulevat autot. Halva nähtavuse korral, eriti pimeda ajal ja valgustamata teel peab jalakäija kindlasti kasutama helkurit
objektiivsete takistuste vahel. LÄBIPÕLEMINE kujuneb pikaajalise vaimse ja füüsilise ülepinge tagajärjel e. kroonilise stressi tingimustest ning tähendab eelkõige emotsionaalset kurnatust, mis toob kaasa üha alaneva enesehinnangu esialgu oma professionaalsuse, seejärel ise enda kui ka teiste suhtes: KAOB SOOV TEHA TÖÖD JA TÖÖTULEMUSED JÄRKJÄRGULT HALVENEVAD. STRESSI UURIVAD PSÜHHOLOOGID. Põhilised Stressi allikad on 1)Keskkond(muutuvad ilmastikutingimused, keskonna müratase,loodusliku keskkonna vastavus inimese privaatsusvajadusele, elupinna suurus ja funksionaalsus jne) 2)SOTSIAALSED STRESSORID(kõik mis on seotud sotsiaalsete suhetega, nii tööalase kui isiklikude suheteda) 3)FÜSSIOLOOGILISED STRESSORID(muutused tervislikus seisundis,ka keha muutused kas küpsemisega või vananemisega seotud füsioloogilised muutused NT: menopaus naistel 4)PSÜHHOLOOGILISED STRESSORID (arengukriisid,muutused
Veoüksus peab olema varustatud kantava tulekustutiga, mis peab olema varustatud plommiga ning kandma pädeva asutuse poolt tunnustatud vastavusstandardi tähist ning kirjet, mis näitab vähemalt järgmise ülevaatuse aega (kuu, aasta) või maksimaalset kasutamise aega. Tulekustutid peavad veoüksustele olema paigaldatud nii, et nad oleksid sõiduki meeskonnale kergelt juurdepääsetavad ning et neid ei mõjutaks ilmastikutingimused, mille tagajärjel saaks kahjustada tulekustutite efektiivsus. Samuti on ohtlikke aineid vedavas veoüksuses vajalikud järgmised vahendid: iga sõiduki jaoks tõkisking, mille suurus sobib sõiduki täismassi ja ratta läbimõõduga, kaks toestatud ohutähist, vedelik silmade loputamiseks ja iga sõiduki meeskonna liikmele ohutusvest, Kasutatud kirjandus www.riigiteataja.ee www.tnt.com www.skipline.net www.mnt.ee
seirevõrgustik tunduvalt hõredam. Põhjavee loodusliku ja looduslähedase seisundi jälgimine Vaatlusvõrk koosneb põhiliselt erinevaid veekihte või komplekse avavate puuraukude rühmadest, mis võimaldavad hinnata ka veekihtide vahelisi seoseid. Peamised põhjavee seisundit kujundavad tegurid looduslikes tingimustes jagunevad ajas püsivateks: ala geoloogiline ehitus, reljeef ja selle liigestatus, äravoolutingimused ajas muutlikeks: näiteks ilmastikutingimused Esimene tegurigrupp määrab põhjavee seisundi kujunemise territoriaalsed iseärasused, teine selle ajalised muutused. Tulenevalt tegurite koosmõjust võib maasiseses hüdrosfääris eristada kahte vööd- aktiivse ja aeglase mõju vöö. Viimase viie aasta jooksul olid ilmastikutingimused põhjaveevaru täienemiseks enam-vähem soodsad, v. a. 1999.aastal. Pandivere veekaitseala põhjavee seisund Metoodika Pandivere veekaitseala põhjavee seire algas Järvamaal 1991
FLAVONOOLID Ülevaade Flavonoidid on keeruka tsüklilise ehitusega orgaanilised fenoolsed ühendid, iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad eeterlikes õlides ja ka puidus ja lehtedes. Milliseid keemilisi elemente sisaldab? Flavonoidide rühma lähteühendeiks võib pidada 1,3- ja 1,2-difenüülpropaani. Tegemist on ühenditega, mille molekulis on kaks aromaatset tuuma A ja B, mis on ühendat...
luksuslikkus kui ka sõiduomadused on mõlemad väga tähtsad ja peavad üksteisega harmoneeruma. Samuti nagu nad peavad harmoneeruma ka auto kasutajaga. See kõik viitab rohkem auto funktsionaalsuse otsingutele. Minoru Tanaka, kõige enimmüüdud autode disainer, seletab jaapani autotööstuse edu jaapanlaste traditsioonide, korrektsuse, puhtuse- ja kunstiarmastusega. Välismaalased on sageli üllatunud, et jaapanlased peaaegu kunagi ei sõida määrdunud autoga, isegi kui ilmastikutingimused on halvad see on osa jaapanlaste eetikast. Nad lihtsalt vaatavad oma autosid kui üht osa oma elukeskkonnast. Nii nagu nad ei suuda taluda korralagedust oma kodus, ei suuda nad sõita ka määrdunud autoga. Tanaka näeb autotööstusega seoseid ka jaapani arhitektuuris. Kõik detailid on olulised, nende sobimine ja asend ruumis peab looma hoolikalt tasakaalus rahuliku meeleliselt 2 nauditava keskkonna
vahendusel pidevalt kaupu ja teenuseid. Turgu reguleerivad nõudus, pakkumine ja turutasakaal. Turutasakaal tekib pakkumise ja nõudluse koosmõjul. See on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1. kauba hind 2. tarbija vajadused, soov 3. tarbija ostujõud 4. tulevikuootused 5. teiste kaupade hinnad nõudlus võib kasvada ja kahaneda: 1. asenduskaup on odavam 2. täienduskaup kallineb 3. ilmastikutingimused 4. kauba tarbimisväärtus kahaneb 5. kaup on hooajaline 6. tarbija tulud muutuvad nõudlus võib olla kas jäik või elastne. Jäik nõudlus on kaup või teenus, ilma milleta ei saa elada. Pakkumine tähendab toodete hulka, mida müüjad pakuvad mitmesuguste hindadega kindlal ajal kindlas kohas. Mõjut. Tegurid: 1. toote oma hind muutub 2. turu nõudlus muutub 3. konkurents tugevneb 4. majandusprognoos, mis lubab hinnatõusu või -langust.
.. Parasvööde kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. kapitali käive aeglane tööjõuvajadus hooajaline toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud looduslikult levib okasmets suvi on lühike ja jahe talv külm ja pikk põllumajandusliku maad on vähe karmid ilmastikutingimused väheviljakad leetmullad kasvatada saab teravilju rukkis kaer oder kartul köögivili lina raps Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem jaguneb kaheks mereline pehme ja niiske talvega piirkond peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid sõstrad
pigmendita. Nii silmalaud kui ka kõrvaavad on suletud, tagajalgade varbad hargnemata. Pärast teist nädalat avanevad poegadel silmalaud. Kahe kuu vanused pojad on juba täiskasvanud loomad ja lahkuvad pesast. Ohutegurid Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakull, kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal oluliselt kasvanud ja händkakk asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi. Lisaks looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka haigused, parasiidid ning halvad ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku. Kuigi liigil on üsna palju looduslikke vaenlasi, siis on tõenäoliselt peamine ohutegur üha intensiivistuv inimtegevus. Lendoravale sobivate elupaikade, raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine. Lageraielankide ja noorendike tekkimisest isolatsiooni jäämine ohustab väikeseid asurkondi,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõpe HOk11 Triin Ott TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KAARDISTAMINE (Koduhooldus) Referaat Õppejõud: M.Moks Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS...........................3 2. OHUTEGURID KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS.......................................3 2.1. Bioloogilised ohutegurid...................................................................................4 2.2. Füsioloogilised ohutegurid............................................................................
asustab tihti lendoravatele sobivaid metsi. Lisaks Pärast puule maandumist jookseb ta kohe looduslikele vaenlaste on ohuteguriteks ka teisele poole puud, et võimalike jälitajate haigused, parasiidid ning halvad eest ära pääseda ilmastikutingimused. Liigniiskus ja kevadised öökülmad võivad põhjustada esimeses pesakonnas suure osa järglaste hukku. Peamine arvu vähendaja ja leviku piiraja on inimene: vanade lehtpuupuistude
võib. Kuid kõik läks enam-vähem nii, nagu näitasid arvutused. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Kohe otsustati seda ka sõjas kasutada. Hiroshima linna hävitas pomm "Little Boy" (väike poiss), mille võimsus vastas 13 kilotonnile (13 000 tonnile) lõhkeainele. Nagasakile põhjustas hävingu aga 22 kilotonnine "Fat Man" (paks mees). Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. 2. TUUMAENERGIA AJALUGU 3 · 1789.a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraan. · Metallilist uraani sai esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841. · Aastal 1896 avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid
Vastavates uuringutes on leitud, et lisaks tuulele ja putukatele, mille abil kandub õietolm vaid teatud kaugusele, võivad õietolmu terad levida ka kõrgemate õhuvooludega. On tehtud kindlaks maisi tolmuterade levik kõrgemates õhuvooludes tuulekiirusel 2 m/s ööpäevaga kuni 172km kaugusele! Uuringutest on ilmnenud, et õietolmu levik sõltub väga paljudest konkreetsetest teguritest põllu suurus, maastiku mosaiiksus, tuuled, õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. Geneetiline ebastabiilsus Mõned teadlased väidavad, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Tubakataimedest on antibiootikumile resistentne markergeen ülekandunud taimes leidunud baktereisse, samuti viirustesse
kohandada liikumist inimese võimalustele vastavaks. Eakate liikumisharrastuse teel võib olla palju takistusi, individuaalseid või keskkonnast lähtuvaid. Näiteks sotsiaalsed takistused, mis hõlmavad ealist diskrimineerimist, eeskujude puudumist ja ka näiteks arstide väärseisukohti. Individuaalsed põhjused on elamine maal, kus on vähe spordivõimalusi, motivatsiooni puudumine, ajapuudus, kukkumishirm ja paljud muud teised tegurid. Füüsilise keskkonnaga seotud takistused on ilmastikutingimused või liikumistingimuste või-vahendite sobimatus eakatele inimestele. (Vuori jt 1995: 102-104). Vananeva elanikkonna kehalise aktiivsuse ning liikumisharrastuse edendamine on tänapäeval üks olulisemaid terviseedenduse küsimusi. Kindlasti peaks muutma liikumiskultuuri struktuuri ja tegevusmalle ja arendada tervishoiu-, sotsiaal-, ja hariduspoliitikat sel määral, et vanemate inimeste terviseliikumisega seotud vajadusi piisavalt arvesse võetaks. (Vuori jt 1995: 102-104).
19. Nimeta inimtegevusi, mis aitavad kaasa happesademete tekkimisele, millised on tagajärjed? Kütuste põletamine Karjääris maavarade kaevandamine Põlluharimine Teedeehitus 20. Kirjelda vulkaanipursete mõju ilmastikul. tuhk vähendab atmosfääri läbipaistvust väävliühendid ja tahked materjalid õhus (ehk aerosoolid) temp järsk langus 21. Õhukvaliteeti halvendavad ilmastikutingimused, inversioon. väheliikuv ja vertikaalselt segunev õhk tuuline ilm ja vertikaalne segunemine talvine aega ja kõrgrõhkkond, maapinna lähedal jahtumine ja ülalpool temp natuke kõrgem - inversioon
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:.........................................
niisutuskanaleid-levadasid, mille ääres paiknevad matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Mäekülgedel paiknevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest. Madeira loorberimetsad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tänu soojadele hoovustele ei lange isegi talvel õhutemperatuur alla 15 kraadi, sama soojaks jääb ka merevesi. Seevastu suvel, kui ookean soojeneb 21 kraadini, tõuseb õhutemperatuur harva üle 23 kraadi. Isegi siis mitte kui mandrieuroopa kuumeneb juulis ligi 40 kraadini
august ja september. Lõunaosas kestab vihmane aastaaeg kauem - maist novembrini. Selle põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ning vihmametsad. Vihmast aastaaega iseloomustab suhteliselt madal õhutemperatuur. Sel aastaajal puhuvad Atlandi ookeanilt niisked edela mussoontuuled. Kuiva aastaaega iseloomustavad kõrged õhutemperatuurid (eriti päevasel ajal) ja pilvitud ilmad. Sel aastaajal puhub Sahara kõrbe poolt kuiv kirdetuul, mis toobki kaasa kuivemad ilmastikutingimused. Kõige soojemad kuud on Kamerunis märts, aprill ja mai, mil keskmine päevane õhutemperatuur võib ulatuda 30ºC kraadini. Tugevad vihmasajud juulis ja augustis põhjustavad sageli suuri üleujutusi Doualas, Kameruni suurimas linnas. Mullastik
22) Kirjeldage 17.sajandi lõpu nn Suure nälja perioodi. Kuidas mõjutas see aeg Eesti rahvaarvu? - Hal vad ilmastiku olud, väike jääaeg, puudus alternatiivne toiduaine teraviljale, ei saanud heina varuda, haigused. Suri 70 000-75 000 inimest, kindlasti orvud ja vanakesed. - Ees tis olid 1690. aastate alguse ilmastikutingimused põllumajandusele ebasoodsad. 1694. aasta sügisel sadas erakordselt palju vihma. 1695. aasta suvel sadas lakkamatult külma vihma, mistõttu vili ega aiasaadused ei valminud ega olnud võimalik ka heina teha. Kui vihmast pundunud vähene vili rehtedes ära kuivatati, jäid terad nii väikeseks nagu oleks tegemist köömnetega. Ka ei olnud 1695. aastal vihma tõttu võimalik õigel ajal talivilja külvata.
odavam. Turutõrked: · Täielikku konkurentsi esineb harva · Vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · Turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust Tegeliku nõudluse kujundavad: · Hind · Tarbija vajadused, soovid, maitse, mood · Ostujõud · Teiste kaupade hinnad Nõudmine võib muutuda : · Asenduskaup odavam · Täienduskaup kallim · Ebasoodsad ilmastikutingimused · Seisva kauba tarbimisväärtus väheneb · Hooajalisus · Reklaami mõju tarbija eelistusele · Inimeste tulude suurenemine/vähenemine Kuidas mõjutab hinnatõus tabijat? · Hädavajalikku kaupa ostab ikka ei mõjuta tarbimist elastne hinnatõus. · Mitte hädavajalikku ei osta mõjutab tarbimist jäik hinnatõus. Kauba kogus turul sõltub: · Toote või teenuse omahind muutub · Hooajalisus · Konkurents tugevneb · Majandusprognoosid
Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmosesse. Tänu atmosfääri gaasilisele koostisele on Maal püsivad ilmastikutingimused. MAGNETVÄLI, MAGNETPOOLUSED Algselt arvati, et kompassi mõjutab põhjanael. XVI sajandil kummutas selle müüdi W. Gilbert, valmistades magnetrauast kera, väikese Maa, katsetest selgus, et sellise kera ja Maa mõju magnetnõelale on sarnased. Järelikult Maa erineb magnetraudkerast ainult suuruse poolest ja Maa on suur magnet. Tuginedes järeldusele selgitas Gilbert, miks magnetnõel pöördub maakera suvalises punktis alati kindlas suunas. Maa magnetväli on
Koreas 9. Okt. 2006. Hiroshima ja Nagasaki · Seni ainus kord , mil kasutati inimkonna ajaloos aatompomme, on II maailmasõjas 6-9. augustil 1945. aastal, kui USA heitis Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. · Hiroshima linna hävitas pomm "Little Boy," Nagasakile põhjustas hävingu aga "Fat Man." · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Plahvatustes hukkus umbes 200 000 inimest. Nagasaki ja Hiroshima tuumapommi plahvatuse tagajärjed Lõhkenud Tuumapommid Kuupäev Nimi Võimsus Riik Eesmärk kilotonnides 16.juuli 1945 Trinity 19 USA 1. Tuumarelva test 6.aug
Põhja-Ameerika/Kordiljeerid Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni, Fraseri, Columbia ja Colorado platoo, Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa. Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega. Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas. Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika ida...
saaja vajadustele, 5)suhteliselt kõrge vedude omahind, mis on seotud liikuvkoosseisu väikese kandevõimega ja ühendusteede kõrge kapitalimahukusega, 6) suhteliselt kõrged liikuvkoosseisu remondi ja tehnohoolde kulutused, 7) suhteliselt suur ökoloogiline koormus ümbritsevale keskkonnale. 2) Raskused põllumajanduses autotranspordiga või midagi sellist ja 1) halvad teeolud, liikumine põldudel ja teedeta maastikul, 2) ilmastikutingimused, paks lumekate talvel, teede lagunemine. 3) põllumajanduslike tööde hooajalisus, mistõttu tekivad transporditööde vaesed perioodid, 4) transporditööde organiseerimine laialdasel seejuures hooajaliselt muutuval territooriumil, mistõttu veokaugused on väga muutuvad, 5) transportimine väga lühikestele veokaugustelehoonetesiseselt mõne meetri kaugusele, 6) transpordi ja laadimistööde sõltuvus põllumajandustöödest koristus ja külvimasinate kasutamisel
Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul v...
Põhiline oli ülemvõim Läänemeres. 16. sõdivad riigid+ valitsejad Taani- Frederik IV ; Venemaa -Peeter I ; Poola: August II (August Tugev); Rootsi- Karl XII; Saksi riik (August Tugev) 17. Millega on seletatav R vägede esialgne edu? Miks nad kaotasid initsiatiivi ja sõja? Nende sõjavägi oli kenasti õpetatud ja nad oskasid koostada ühtse meeskonnana. Nende väljaõpe oli parem ja moraal kõrgem ning rootslasi jutis KARL XII isiklikult, rootslasi soosisid mitmeti ka ilmastikutingimused. Rootsi oli oma tähelepanu pööranud hoopis mujal sõdimisele kui eestis. 18. Mida tähendas sõjategevus talupoegadele? Kuidas aitas kaasa Põhjasõda ,,vana hea R aja" kujunemisele? Koostati eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi maamiilits. Kutsutud talupojad tuli vabastada koormusest, eestlaste seas kasvas iseteadvus. 1702 löödi eesti armee puruks. Venelased alustasud maa rüüstamist põletati mõisaid, aleveid, väikelinnu.
Nii sattus 2/3 (Põhja-Prantsusmaa ja Prantsusmaa läänerannik) Prantsusmaast Saksamaa okupatsiooni alla. Ülejäänud Prantsusmaa kuulutati Vichy vabariigiks, kus hakkas tegutsema Saksa-sõbralik valitsus. Inglismaal algatati aga eesotsas kindral de Gauelle´ga liikumine Vaba Prantsusmaa, mis kutsus prantslasi üles jätkama võitlust Saksamaa vastu. 12.Kindlat põhjust polnud, kuid välja tuua võib neid mitmeid: Suurbritannia tugev relvastus ning kaitse, halvad ilmastikutingimused. 13.1940. aasta sügisel. Kolmikpakt on Saksamaa, Itaalia ning Jaapani vaheline kokkulepe, mis kohustas lepinguosalisi üksteisi vajadusel aitama. 14.22. juunil 1941. Saksa sõjaplaan oli jõuda Venemaa põhipunktidesse, et seejärel kogu Venemaa ise kokku variseks ning see Saksa okupatsiooni alla satuks. Saksa väed jõudsid küll Leningradi, Moskva ja Stalingradi alla välja, kuid seal toimus sõjamurre ning edu pöördus Saksamaa vastu. 15
vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde o vegetatsiooniperiood 3-5 kuud o looduslikult levib okasmets o suvi on lühike ja jahe o talv külm ja pikk o põllumajandusliku maad on vähe o karmid ilmastikutingimused o väheviljakad leetmullad o kasvatada saab teravilju. Nt rukkis, kaer, oder, kartul, köögivili, lina, raps · Mõõdukas parasvööde o vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem o jaguneb kaheks mereline · pehme ja niiske talvega piirkond · peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid. Nt sõstrad, õunapuud
rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu. Võimalusel aseta haava piirkonda külma. See vähendab verejooksu ja valu. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta patsient lamama nii, et ta jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud (sokiasend). Lastel võib kõrgemale tõsta ka käed. Saada kedagi kutsuma 112. Haava kinni suruda saab igas piirkonnas. Rõhksidet ei saa teha kael, kõht ja tuharad.
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsünd...
Väetiseks OptiCropNPK 21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1 · Pritsimine insektitsiidiga Fastacnormiga 0.15 l ha-1(28. mail maakirbu vastu ja 26. juunil hiilamardika vastu). Katsete korraldamise tingimused · Ilmastikutingimused · Mullastikutingimused Mullastikutingimused · Mullaliigiks on kahkjas muld LP Kvaliteedinõuded tarnitavale rapsile · Baasilineõlisisaldus40%, juurde-võimahaarvestus1,5% iga1% õlisisaldusekohta1,5% baasilisest; · Lubatudmax. lisandeid3%, baasiline2%, juurde-võimahaarvestus1% iga1% võõrlisanditesisalduseerinevusekohtabaasilisest; · Lubatudniiskusesisaldus6 -9%, soovitav7,5%;
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited ............
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK.........................................
Vulkaanipursete mõju ilmastikule Kõige enam tahket materjali kandub atmosfääri suurte vulkaanipursete tagajärjel. Eriti palju paiskub õhku väävliühendeid. Kui leiab aset nn katastroofiline vulkaanipurse, mille korral piltlikult öeldes terve vulkaanikoonus maa sisejõudude toimel vastu taevast lendab, siis kandub tahke materjal isegi stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Õhukvaliteeti halvendavad ilmastikutingimused, inversioon Lisaks õhku paisatud saaste hulgale mõjutab õhukvaliteeti ka ilmastik. Kui õhk on väheliikuv ja õhu vertikaalne segunemine takistatud, hakkavad saasteained ohtlikes kontsentratsioonides kuhjuma. Tuulise ilmaga, kui esineb õhu intensiivne vertikaalne segunemine, hajuvad saasteained kiiresti. Õhku saastav aerosool jääb püsima maapinna lähedale. Maapinna lähedal toimub siis õhu märkimisväärne jahtumine, kuid ülalpool on temperatuur mõnevõrra kõrgem
võimaldada ka kasutajatel Facebooki lehele halvendada. Reisijate arvu vähenemine postitada, kartmata negatiivset vastukaja. talveperioodil. Uute konkurentide turule tulek, Luua konto ka Instagrami ning olla turukasvu peatumine, rahvaarvu vähenemine. sotsiaalmeedias aktiivne, mitte vaid müügi Ootamatud poliitilised tegurid, eesmärgil , vaid kliendilojaalsuse loomiseks. keskkonnamõjud. Lisaks väljatoodule mõjutavad Estonian Airi ka ilmastikutingimused üldisemalt. Karmidest ilmastikutingimustest mööda vaadata ei saa, sellest tulenevad hilinemised ja lendude ära jäämine on paratamatud. Pahameelt inimestes võib tekkida, kui lennufirma inimestele alternatiive või kompenseerivaid lahendusi ei suuda leida. Konkurents turul on paratamatu ning uute tulijate arv pigem kasvab kui kahaneb. Estonian Air peab leidma töötava plaani, mida mööda liikuda. Konkurentidega saab teha koostööd, neilt tuleb õppida ning tööd tuleb