mõnevõrra sagedamat esinemist, võrreldes kõrgema soolsusega läänepoolsete aladega. Nahahaavandeid esineb lestal ka Põhjameres. Kindlat seost lesta nahahaavandite sageduse ja merevee reostuse vahel pole suudetud tõestada, kuigi on andmeid, et mõnedes saastatud piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on
..............................................6-7 · Gaasimullihaigus.............................................................7 · Söödast ja söötmisest põhjustatud haigestumised..........8 · Karpkalade rõuged...........................................................8-9 Kalade koostis............................................................................9-10 Kalad sisaldavad ........................................................................10 Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma........................10 Kalad liigitakse sugukondadesse..............................................10-11 Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad............................11 Kulinaaria:..................................................................................11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2)
peetud, mida keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja
Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5
Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA
harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. Mis on selts, sugukond, perekond, liik, alamliik, teisend või vorm. Mida tähistavad kaks või kolma ladinakeelset sõna liigi nimes, isikunimi ja aastaarv. Liigid koondatakse suurematesse süstemaatilistesse üksustesse, sarnased liigid moodustavad perekonna, sarnased perekonnad sugukonna, kuni selleni, et kõik loomad
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole
----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...........................................................................................
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole
madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest (alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. "Koi" on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala.
Pärnu 2009 Kalade esmane töötlemine: Omapüütud või elusana ostetud kala tappa kohe veest väljavõtmisel. Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Selleks on mitu moodust. 1. Kala otsmikule lüüa noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga, näiteks näpitsaga. Tuimestamiseks võib kasutada ka töökorras elektrilist kalatuimestusaparaati. 2.Väiksema kala saab surmata ka silmade tagant kukalt tugevalt pigistades. Otsekohe pärast tuimestamist tuleb kalad surmata. Kalastustarvete kaupluses on müügil spetsiaalsed kalasurmamisvahendid. Lestalised tule surmata kiire lõikega, mis läbistab kõri ja selgroo. 3.Angerjad tuleb surmata pea tagant selgroogu läbistava torkega ja seejärel sisikond koos südamega kohe välja võtta. Palaval püügipäeval hoitakse kalu sumbas või võrgust kotiga vees. Kalad riknevad väga kiirelt ja äikeseilmaga võib kala mõne minuti kestel toiduks kõlbmatuks muutuda
kudemisaega nihutada, selleks et saada marja varakult. Forelli saab panna kudema kaks korda aastas, kui pidada teda kalakasvatushoones kunstvalguses, mille valguse ja pimeduse perioodid on reguleeritud nii, et kalal tekib mulje tegelikus ööpäevas kahe päeva möödumisest. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Vältida tuleb marja üleküpsemist. Üleküpsenud mari on hele, rohke ovariaalvedeliku tõttu vesine, selle viljastusprotsent ja ellujäämus on madal. Esimest korda kudevatel kaladel on mari tavaliselt väikeseteraline ja võib olla ebaühtlase suurusega. Heas kalakasvatusettevõttes esmaskudejate emaste marja noorkala tootmiseks ei kasutata. MARJA JA NIISA LÜPSMINE 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Kudemisajal on lõhelastel sugu väliselt eristatav ; Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv
............................................................................................. 10 2.2 Meristilised tunnused ja nende tähtsus............................................................................11 2.3 Kehakatted...................................................................................................................... 12 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas......................................................................................14 4. Ohtlikud kalad.......................................................................................................................19 5. Kuidas sarnase välimusega kala liike üksteisest eristada?....................................................21 7.Pilk kalade pulmarüüle...........................................................................................................29 KOKKUVÕTE....................................................................................................................
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”
kriteeriume aluseks ei vôetud. Teine sügisene püük vôeti vôrguga 13. 10. 2003. a Kôrgessaare sadama lähedal Hiiumaal (uurimisala nr II). Selles proovis olid valikuliselt kôhnad, kalurite hinnangu järgi majanduslikult väärtusetud lestad. Kevadel võeti esimene proov 08. 02. 2004. a võrguga Kõrgessaare sadama lähedal (uurimisala nr II) ja teine proov 18. 04. 2004 a. samas kohas samuti võrguga. Kevadistes proovides olid kalad juhuslikult valitud. Kôik proovid transporditi külmakastis Tallinnasse. Enne uurimist hoiti värskeid kalu maksimaalselt kolm päeva külmkapis temperatuuri juures 5º C. Ülejäänud kalad olid enne uurimist sügavkülmutatud ja hiljem külmas vees üles sulatatud. Kôik lestad uuriti Tallinna Pedagoogikaülikooli molekulaar- ja rakubioloogia laboris. Sügisesed proovid ajavahemikul 03. 09. 22. 10. 2003 a. ja kevadised proovid ajavahemikus 12. 02. 26. 04. 2004 a.
Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on
8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ja inimesed on sunnitud kunstlikult varusid taastama. Üheks peamiseks toiteallikaks on vees leiduvad kalad, karbilised ja taimed. Referaadis kajastub see, mida endast kujundab kalastus ja mida halba toob endaga kaasa massiline püük ja hävitus ning kuidas taastada looduslikud varud. Kalamajandus ja kala tähtsus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse
sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki
1. Kompressor, mis pumpab vette õhku. 2. Filter, mis kompressoriga ühendatult puhastab akvaariumi vett hõljuvast mudast. 3. Elektriline küttekeha ehk soojendaja, et hoida vee temperatuuri. 4. Kahv, et kalu kinni püüda. 5. Voolik akvaariumist vee välja laskmiseks. 6. Puhastid klaasi seinte puhastamiseks. 7. Lamp, mis toetab taimekasvu. Akvaariumi tuleks ette valmistada. Paigutada õigele kohale. Seejärel tuleks põhja kinnitada mõni känd või puujuurikas ning midagi, et kalad saaks tekitada koopaid ja pelgupaiku. Edasi tuleks lisada kruusakiht, mis võiks olla 3-4 cm. Peamine kiht võib olla tekoratiivkruus, et akvaarium oleks ilusam. Kui kruusakiht on lisatud, saab hakata taimi istutama. Selleks tuleks lasta voolikust veidi vett, kuni kogu pinnas on veega kergelt kaetud. Siis tuleks planeerida taimede asukoht. Ette ja keskossa sobib istutada madalakasvulisi taimi ning külgedele ja tagumise klaasseina juurde sobivad kõrgemad taimed
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised
Vikerforell Vikerforelli on Eestis arvatavasti näinud kõik. Tõsi küll, enamasti poes, sest tegemist on Põhja-Euroopa, sh ka Eesti kalakasvandustes levinuima kalaga. Iga kalapoe lette kaunistavad erepunased forellifileed ja sellest tehtud tooted, samuti punane forellimari. Oma nime vikerforell on kala saanud kodumaal, Põhja-Ameerika jõgedes esinevate värvikirevate vormide järgi. Need on praegu haruldased, kaitsealused kalad. Kalakasvandustes massiliselt toodetavat vikerforelli iseloomustab hoopis ehapuna meenutav piki keha kulgev purpurne või roosakas-violetne vööt. See eristab teda selgelt lõhest ja kohalikest forellidest. Eesti looduses esinevad lõhe, meri- ja jõeforell kuuluvad perekonda lõhe (Salmo). Vikerforell on aga idalõhede perekonna liige, kuhu alla kuuluvad veel ka gorbuusha, keta, kizutsh, nerka ja kuninglõhe. Kõigi maailmajagude kalakasvandustes levinud
1. Külmalembesed liigid, kes hoiduvad peamiselt sügavamatesse, ka suvel külmadesse veekihtidesse, ja on arvukamad mere põhjapoolsetes osades; 2. Avarasoojased liigid, kes taluvad tunduvais temperatuurimuutusi. Temperatuuritingimuste muutumisest aasta vältel on tingitud mitmesugused sesoonsed nähtused veeorganismide elus, näiteks hoidumine kõige sobivama temperatuuriga veekihtidesse, toitumise, rännete ja sigimise sesoonsus jne. Kalad ja mitmed teised veeorganismid on sigimisperioodil stenotermsemad, s.o. nõudlikumad temperatuuritingimuste suhtes. Sigimiseks vajalikud temperatuurid olenevad liigi päritolust, kusjuures avaldub vastavate temperatuurinõudluste suur püsikindlus. Seetõttu langeb mitmesuguste liikide sigimine erinevale aastajale: arktilise päritoluga liikidel peamiselt talvele ja kevadele, soojematelt aladelt pärinevatel liikidel suvekuudele. Sellega seletub ka erineva päritoluga liikide
replikatsiooni tagajärjel tekib nekroos. · Sekundaarse vireemiaga kantakse viirus tagasi nahale, kus tekivad ulatuslikud kahjustused. Müksomatoos esineb puhangutena. · Haigusele on vastuvõtlikud kõik kodujänesed, kõrge vastuvõtlikkusega on Euroopa küülik, kuid Euroopa pruunküülik haigestub harvem. · Haigust iseloomustab silma sidekesta põletik, limaskestade põletik ja naha kahjustus. · Viirus püsib organismis lühikest aega, tekitaja on demonstreeritav elektronmikroskoopiliselt. Haigust iseloomustavad vedelikku sisaldavad paised pea ja kaela piirkonnas, laugude, kõrvade ja mokkade turse ja "unised silmad". · Turseid esineb lisaks päraku ümber ja välistel suguelunditel. Mõne päeva möödudes tursed suurenevad, tumenevad ja põhjustavad näo, suu, silmade ja nina muundumist Müksomatoosi diagnoositi esmakordselt Brasiilias · Viirus "imporditi" 1950.a Austraaliasse, kus seda kasutati ulatusliku
Plasmodium Pneumocystis 3. Metazoa – hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid 2 Helmintiaasid 3 - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus
suguta paljunemine e. skisogoonia · Giardia · Trichomonas 2. Sporozoa vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine · Plasmodium · Pneumocystis 3. Metazoa hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine 2 · helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus · Ascaris ca 1 miljard
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU...................
mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad sissehingatavas õhus vabalt või tolmukübemetel ja vedeliku piisakestes leiduvate parasiitide mikroskoopiliste arengujärkudega. See nakkustee on parasitooside puhul harvaesinev. ajutised parasiidid -- temporaarsed parasiidid. akaroloogia (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike; logos -- mõiste, käsitlus).
Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7
Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e. imiussid parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega, lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. Mitu vastsejärku, 2 iminappa Paelussid parasiidid, enamasti põlvkondade ja permehe vahetusega, selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus. Eesotsaga (päis e
talutud signaalvähk, kes on vähikatku suhtes jõevähist vastupidavam ning kujunenud seetõttu haiguse kandjaks ja looduslikuks hoidlaks. Jõgedes levib taud ka vastuvoolu. Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896. aastal. Ainulaadsena Euroopas on Saaremaa vähikatkust puutumatuna püsinud[1, 2]. 7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi Portselanhaiguse tekitaja (Thelohania contejeani) on üherakuline amööbjas eosloom, kes parasiteerib vähi lihaskoes. Iseloomulik tunnus on valge lakaalune, veest välja võetult surevad haiged loomad mõne tunni jooksul. Parasiit põhjustab sigimatust ja lõpuks ka peremehe surma. Looduses piirab see haigus populatsiooni asustustihedust, kuid vähikasvatustes võib see muutuda tõeliseks nuhtluseks. Nakkus võib edasi kanduda kannibalismi kaudu: kui vähid söövad haigeid liigikaaslasi.
............25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.................................................................................................................................................34 Kalad................................................................................................................................................................34 Kahepaiksed.....................................................................................................................................................36 Linnud.............................................................................................................................................................. 42