Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iga inimene on isiksus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käitumismustrid, iseloomustavate, temperament, minapilt, ühtesid, teistega, pikki, sündides, kordumatu, ekstravertne, mistõttu, meelsasti, introvertne, tagasihoidlik, kinnine, andunud, tunnemevormis; EM on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu
................10 5.1Kas suudad täiendavaid küsimusi esitades välja selgitada kliendi vajadused? .......................................................................................................................... 11 5.2Kas pakud kliendile lisamüüki?.....................................................................12 5.3Kas kauba tundmine soodustab suhtlust kliendiga?.....................................13 6Isiksus. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt............14 6.1Kas oled teadlikult klienti vältinud?..............................................................15 6.2Kas suhtud klientidesse eelarvamusega (hindad välimuse järgi)?................16 7Teenindaja roll, rolliootus, rollikäitumine, taju, väärtused, hoiakud....................17 7.1Kas tööülesandeid täites suudad isiklikud probleemid kõrvale jätta?...........18 7.2Kas tuled toime vihase kliendiga?...............................................................
repressioon, intellektualiseerimine - läbikukkumine arutletakse rahulikult plusside ja miinuste üle, ennetamine - hirmu tundmisel, hakkab otsima lahendust, altruism - tegeletakse teise inimese probleemidega, huumor - elatakse välja naljades, sublimatsioon - agressiivsus suunatakse sporti) Isiksusepsühholoogia Isiksuse mõiste. Isiksuseomaduse mõiste. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks.
on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2.samm Koosta eesmärgipuu(kõik võimaluse kirja, ning hakkad üle vaatama) 3.samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele
(helilainete vastuvõtmine nahaga) Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) TAJU MÕISTE JA LIIGID; TAJU OMADUSED Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks. Taju omadused: - Esemelisus ei ole täielikult sündides kaasa antud vaid kujuneb tänu kompamisele ja liikumisele omandatud kogemustele - Terviklikkus aistingud peegeldavad esemete ja nähtuste üksikuid omadusi, taju on tervilik kujutis. - Struktuursus me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri, süsteemi nt muusika kuualmisel meloodiat ja rütmi - Konstantsus meid ümbritsevad esemed esinevad sellises tingimuste mitmekesisuses
Inimene a) bioloogiline olend Homo sapiens b) ühiskondlik olend Indiviid üksikisik, üks inimene Individuaalsus inimese omapära Isiksuse definitsioon teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus · Käitumise suhteline püsivus · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus Kalle Küttis 2011 3 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t. saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
Enesehinnang, nii nagu seda sõna mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega = tegu on enesele hinnangu andmisega, mis seisneb enda võrdlemises teiste inimestega. Kujunemine- Sotsiaalteadustes toonitatakse alati lapsepõlvekogemuste ja lähisuhete tähtsust hilisemale sotsiaalsele ja emotsionaalsele toimetulekule. Raamistiku enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel oma vanematega. Maimik ei võrdle veel ennast teistega, vaid saab oma vanemate kaudu tagasisidet. Endast selge arusaam tuleb alles puberteediga, kui lõpmatud arutelud iseenda üle ja tundemöll on läbi saamas. Sotsiaalsed põhjused on: puuduvad lähisuhted, sotsiaalne ebastabiilsus, totaalne ühiskond. ESMAMULJE Esmamulje sisaldab infot ja selle tõlgendust. Mulje tekib automaatselt ja selles sisalduvat hinnangulisust ei pruugi inimene otseselt teadvustada
Aktiivsuse-reaktiivsus suhe Reaktsioonide tempo – psüühiliste protsesside kiirus Pastilisus-reaktivsus- välistingimuste kohanemise paindlikkus või inertsus, Ekstraverteeritus-introverteeritus- kas reageeritakse rohkem völiskeskkonnale või sisemaailmale. Sangvinik on madala sensitiivsusega,reaktiivne,aktiivne,kiire tempoga, paindlik, ekstraverteeritud isik. Koleerik on madala sensitiivsusega, väga kõrge reaktiivsusega, kiirete reaktsioonidega, regiidne ja ekstravertne isik. Flegmaatikust iseloomustavad madal sensitiivsus ja reaktiivsus. Melanhoolik on väga tundlik, madala reaktiivsuse ja aktiivsusega,aeglase tempoga, rigiidne ja introvertne. Võimed(sposobnosti) Iga laps on omal viisil genius ja iga genius- laps. (A.Schopenhauer) Inimese võuimed tihti õhte ritta tema kogemuste, teadmiste, oskuste ja vilumustega, mis on mõnel määral hägustanud selle mõiste tähendust. Võime ehk võimeks pole kaugeltki seesama mis mingil alal tegutsemise võimelisus.
iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena- need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. Teised dispositsioonid on iseloomujooned, mis mõjutavad inimkäitumist harvem ettetulevates situatsioonides, need kirjeldavad inimest pealiskaudsemalt ja on vähem püsivad.
isiksuse mõõtmine ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Isiksuse mõistet kasutatakse kolmel viisil: 1.Omadused, mis inimesi eristavad. 2.Omadused, mis seletavad ära inimpsüühika stabiilsuse, mistõttu inimesed käituvad erinevates olukordades ja erinevatel aegadel küllaltki sarnaselt. 3.Nende iseloomulike ja püsivate joonte kandja on isiksus. Isiksus on inimene, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine
o Kuulmine o Maitsmine o Haistmine o Kompamine o Temperatuur · Taju esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjutamisel inimese teavuses nende vahetul mõjutamisel meeleorganitele, kusjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine asjade või sündmuste terviklikeks kujunditeks. o Taju maht 4-8 elementi korraga o Taju omadused: Esemelisus ei ole täielikult sündides kaasa antud vaid kujuneb tänu kompamisele ja liikumisele omandatud kogemustes. Terviklikkus - aistingud peegeldavad esemete ja nähtuste üksikuid omadusi, taju on terviklik kujutis. Struktuursus me tajume erinevate aistingute üldist struktuuri, süsteemi nt. muusika kuulamisel meloodia ja rütm oleme kuskil varem sarnast muusika tuulnud jne
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele
Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon. - fiksatsioon. - projektiivne olemus (armastan seda, keda tahan armastada). - bioloogiline (järglaste saamine). - seotus. Humanistlik paradigma: - irratsionaalsus. - sisemise vabaduse tingimus. - tervliklikkus, baasväärtus. - olemuslik ehk eksistents.
2.hingamises( kiireneb, või ,,jääb kinni", erutunud inimene hingab kiiremini) 3.seedeelundkonna töös( suu kuivab, kõht lahti) 4.sise-ja välisnäärmete töös (nutmine) 32.Temperamenditüübid, nende kirjeldamine Eysencki ja Pavlovi teooriate põhjal( 4 pilti , ära tunda, jälgi, kui on rahul siis Fleg. Õnnetu melanhoolik, huumoriga sangviinik Temperamenditüübid: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik Eysenck-Igas inimeses on kaks dimensiooni(2 tunnuste paari) Pavlov- temperament on kõrgema närvitegevuse omadus,see on kahe närvitegevuse(erutuse ja pidurduse) tugevus, liikuvus ja tasakaal Koleerik- Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Kannatamatu, taltsutamatu,rahulolematu, meeleolud vahelduvad,elu suurte tõusude ja mõõnadega,erutub nii et pidurdus ei tule ja vastupidi, .Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata.
Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda - kauplemine kõlbelisel pinnal (tema tegi ka!). Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus
Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev. Teatud toimingutel on teatud tagajärjed, mis annavad kas positiivse või negatiivse kinnituse. Sellest järeldudes alateadlikult kas teed seda või ei. Skinner- Inimene on õnnelik siis kui on ümbritsetud kõige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused)
teeb) tasakaal (psühhoanalüüs) BIHEI- Kuidas? õpitud õpitud ümber või juurde VIORISM kohastunud väärkohastunud õppida, harjutada käitumisviisid käitumisviisid HUMANISM Milleks? ennast teostav ja aktualiseerimata kogeda iseeenast teistega tõelistesmina, ei tunne ja suhetes olev oma vajadusi, üksteisemõistmist mõtestatud mina eksistentsiaalne hõlbustaja (grupp, meeleheide terapeut) abil ISELOOMU- Milline? psüühiliste BIOLOOGILIS-MEDITSIINILINE JOONTE omaduste kogum MUDEL
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps�
Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul) Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena. (tunnetusvajadus) A.Maslovi vajaduste hierarhia: 1. füsioloogilised põhivajadused (nälg, janu, jne) 2. turvalisusvajadus (vajadus tunda end kindlalt turvaliselt) 3. armastus- ja kuuluvusvajadus (vajadus tegutseda koos teistega ja kuuluda kellelegi) 4. sotsiaalsete tunnete vajadus (vajadus tegutseda tulemusrikkalt ja saada tunnustust) 5. intellektuaalsed vajadused (vajadus uurida, teada ja aru saada) 6. esteetilised vajadused (vajadus luua ja tajuda ilu) 7. eneseaktualiseerimise vajadused (oma eelduste arendam ja energiavarude kasutam) Eneseteostuse mõõdikuks on „peak experience Vajaduste teooriad: 1) ERG teooria
- Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
· Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise · Neg- läbi agressiivsuse Kindluse-,juurte- ja seotusevajadus · Pos- solidaarsus tunne kõikide teiste liigikaaslatsega vaatamata religioonist jne. · Neg- vastandumine teistega, näteks et oleme paremad kui teised Samastusvajadus (olla kindel isik) · Pos- samastuda oma tegeliku minaga · Neg- samastumine millegi väliselt etteantuvaga Süsteemususe ja ühenduvse vajadus (orientatsioonivajadus) · Pos- Kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas väga raskesti
mõjusid. Päris kindlasti ei ole isiksuses asjad ainult üks üheselt seotud. Tihtipeale teised omadused mõjutavad ka üksteist. See teooria ei arvesta kaudsemaid seoseid isiksuseomaduste vahel. Seetõttu ei pruugi see teooria olla väga täpne. Kolmas probleem on üks printsiip, mille vastu on rikutud, kuid psühholoogias on proovitud selle printsiibi vastu mitte eksida. Kui luuakse mingit teooriat või testi, siis ei saa pidada ühtesid omadusi teistest paremaks. Aga selle testi puhul tuleb selgelt välja, et nt kõrge sotsiaalsus on eelistatum kui madal sotsiaalsus. On vastamata küsimustele, miks see suur viisik kujuneb just selliseks, mis seda mõjutab. Kas loodusrahvastel on ka nii või on see nii ainult kultuurrahvaste puhul? Tegelikult 20. sajandi teisel poolel oli isiksuseteooriates sügav kriis. Tekkis küsimus, kas "isiksus" kui selline mõiste on olemas või mitte
* Abraham Maslow ,,Motivatsioon ja isiksus" (läheb kahe raamatuna) * Starak, Oldham, Key ,,Risk olla elus" Isiksuse psühholoogia * Huvi isiksuse kui nähtuse vastu saab alguse kahekümnenda sajandi algusel, kui esimese maailma sõja ajal sõdurid hakkavad sõja ajal pead kaotama ning Ameerikas hakatakse uurima, kas on võimalik testida inimeste stressi taluvust juba enne sõtta minekut. * Isiksus (oleneb kontekstist) see osa inimestest, mis on kordumatu (unikaalsus, erakordsus) või hoopis see, mis on püsiv ja muutumatu. -) Algselt defineeriti seda kui teadust inimeste individuaalsetest erinevustest (see oli vale, sest igasuguse teaduse mõte on leida seaduspärasust ja sarnasust ning tänapäeval, kus lähenetaksegi rohkem sedasi, on isiksuse psühholoogia arengu kiirus kõvasti kasvanud). -) Vahepeal on kriitiline periood, kus leitakse, et isiksus kui mõiste on mõttetu ning
protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog – nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume
protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume
Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust. Vaimuhaiguste ravimisel vaja tugevdada keha üldseisundit ning vaimuhaigete sõbralikku kohtlemist. Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati kurjade vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ("kurjast vaimust vaevatud") või jumala karistusega
Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees
põhjendamiseks. Massipsühholoogia - Tard, 1893 "Matkimise seadused" käsitletakse mõjuülekannet, kuidas minu mõju saab kanda üle sinu peale, ehk kuidas ühe inimese tegevus mõjutab teise inimese käitumist. Oluline on loov isik so inimene, kes loob uue idee või mõtte. - LeBon, "Rahvaste psühholoogia ja mass" (1895) ja "Revolutsiooni psühholoogia". Massi ja eliidi vahekord, paanikasituatsioonid, üksikisikuga toimuvad muudatused massis. Inimest massisituatsioonis iseloomustavate muutuste väljatoomise looja: 1. Massi sattudes toimub isiksusetutse teke e inimene kaotab individuaalsuse ja võimendub temna instiktiivne käitumine. 2. Emotsioonide võimendumine, loogiline mõtleimine taandub, selle asemele tulevad tunded ja instinktid, seega on massis olevad inimesed mõjutatavad ja seda läbi emotsioonide. 3. Toimub intellektikaotus, järelikult massi heakskiidu saavutab see, kes suudab kaotada loogika ja intellekti. 4
- Arenguperioodi vältel avalduv võimete ja oskuste formeerumise puudulikkus - Intellekti madalam tase Jaguneb: kerge, mõõdukas, raske ja sügav. Autism - Poistel 4,5 korda sagedasem - Palju komorbiidseid häireid - Geneetika, prenataalne keskkond, üsasisesed infektsioonid, enneaegsus jne. põhjust suudetakse tuvastada ~ veerandil. Püsivad puudujäägid sotsiaalsetes suhetes ja suhtlemisel, mis avalduvad erinevas kontekstis. Piiratud, korduvad käitumismustrid, huvid või tegevused - Sümptomid peavad ilmnema varases arenguperioodis - Sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulist funktsioonihäiret - Neid häreid ei ole võimalik paremini seletada vaimse alaarenguga või üldise arengu mahajäämusega Käitumishäired - Sageli probleem pere- või koolikeskkonnas - Kaasuvate häirete ravi ATH - Levinud enim puberteedieelsete koolilaste ja laste hulgas - Pärilikkus - Poistel surem risk
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine,
annaabi.ee 
