Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ideaalideta inimene". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ideaali, romaanis, purunenud, faust, teekond, seatakse, tunnet, neilt, väärtushinnangud, väärkohtlemine, kehv, elult, fjodor, dostojevski, karistus, inimeseks, sonja, selliseks, kogetu, nendeni, nendest, tõsised, jäta, herman, hesse, stepihunt, harry, osanud, filosoofid, proovima, wolfgang, goethe, ülimOmeti ei saa ükski otsijaist lihtsalt võtta üle oma õpetaja maailmanägemist, vaid igaüks peab leidma ainult temale sobiva olemise viisi. Ikka ja alati väärtustab Hesse vaimsust. Vaimsus ületab aja, vaimukultuuri ei saa hävitada. Kui vabadus ja iseseisvus on saavutatud, hingerahu leitud, mida siis selle uue harmooniatunnetusega peale hakata? Kas vaimsus, teadmised peavad teenima inimeste huve või peaksid inimesed teenima vaimu, selle üle juurdleb kirjanik eelkõige romaanis ,,Klaaspärlimäng". Siin on inimhinge paljusus kantud üle kultuuritasandile. Kui inimene tajuks kõigi teadmiste harmoonilisust ja terviklikkus, saadaks üle kaasaegsest kultuurilisest ja vaimsest kitsusest ning sallimatusest. Kastaalias elav intellektuaalide eliit on täiesti eraldunud ümbritsevast ja pühendunud üksnes klaaspärlimängule, mis ühendab endas harmooniliselt kogu teadmise teadusliku, humanistliku, kultuurilise ja vaimse. Kastaalialased ei tea
1879. a. suundub Moskvasse, astub ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, huvi kirjanduse vastu endiselt tugev. Tsehhov ütleb, et meditsiin oli tema abikaasa, kirjandus tema armuke. Alustab lühijuttude kirjutamist ajakirjandusele. '80ndate teisel poolel muutuvad tema teosed tõsisemaks. Tsehhovil süveneb tuberkuloos, millega ta püüab võidelda. 1890 sõidab vabatahtlikult Sahhalini saarele, et õppida sealset sunnitööliste elu. Teekond mõjub tervisele halvasti. Naastes otsustab püsima jääda väikelinna ja ostab endale Melihhovosse mõisa. Lisaks sukeldub Tsehhov väikekodanlikku ellu näljahädaliste abistamine, koolera leviku vastane võitlus jne. Sealne ~10 aastat on kirjanduslikult väga viljakas periood. Arstid leiavad, et ta peaks ette võtma ravireisi, Tsehhov läheb Prantsusmaale. Naastes müüb mõisa maha, suundub Krimmi, Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse. 18
iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vajas armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits (töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega) pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine tähtis tegevusliin romaanis räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. Võrdlemisi lihtsam ja armsam armulugu kui A ja V. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta lõpuks kindel ei olnud ning taluma alandusi, üksindust, lootusetust. Lõpuks Anna viskub rongi alla, sureb. Vronski läheb sõtta kahurilihaks. Kuidas mõjutab seltskonna ebasoosing ja kindlusetus suhet
Lõpuks jõuab ta järeldusele, et õnne saladuseks on isiklikud saavutused, selleks on aga tarvis püstitada eesmärke. Sooviksin kohe rõhutada, et juba esimesel lugemisel paistavad silma teemast kõrvalekaldumine ning teksti terviklikkuse puudumine. Autor pühendab liiga palju tähelepanu sellele, missugused eesmärgid on enamiku inimeste arvates tähtsad. Arutlusest järeldub ühtlasi ka tema suhtumine nendesse eesmärkidesse. Seega mõistetakse osa inimeste väärtushinnangud essees hukka, mis on ilmselgelt kirjatöö pealkirja ning põhisõnumiga vastuolus. Üksnes viimases kolmes lõigus arutletakse eesmärkide püstitamise vajalikkuse üle, kuid seda pole eelnevalt tõestatud. Samuti häirivad poolikud laused, mis jätavad mulje, justkui oleks essee kiirustades kirjutatud. Essees räägitakse küll vägagi palju eesmärkidest ning nende erinevustest, kuid ei pöörata piisavalt palju tähelepanu nende püstitamise vajalikkusele
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen
ja Taanis. Vilde naases kodumaale pärast 1917. aasta revulutsiooni.Elu lõpul tegeles Vilde poliitikuna (oli suursaadik Berliinis), kuid siis tõmbus tagasi ja pühendas oma elu kirjandusele.proosa-, näite- ja ajakirjanik. Peale 1927. aastat töötas riigi pressiesindajana Kopenhaagenis (1919) ja saadikuna Saksamaal (1919-1920). 1920. aastatel elas kutselise kirjanikuna Berliinis ja Tallinnas. Oli kaks korda abielus (Antonie Gronau ja Linda Jürmann). Peale esimest purunenud abielu oli armunud noorde Marie Underisse, kuid vastuarmastuseta (Umder hindas teda kui vaid suurepärast kirjanikku). Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Looming Eduard Vilde pani eesti rahva lugema. Ta alustas põnevusjuttudega, mida avaldas ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890
"Kuritöö ja karistus" algab roimast ning jätkub kannatustega enne alistumist karistusele. "Idioot" lõpeb roimaga. Võib-olla Dostojevski, olles enne kirjutanud kuriteo kui sellise suhtes lõpu ja alles siis alguse, vaidleb siin iseendaga. Raamatus mõiste "idioot" ei tähenda mitte kliinilist diagnoosi, vaid inimest, kelle mõistus on otsas, sest ühtegi kiiret ja selget vastust pole tulemas. Sotsiaalse tegelikkuse nurjatused ja inimestevahelise vaenu tugevnemine kajastusid eredalt eelkõige romaanis "Idioot". Romaanis vaadeldakse aadli, kodanluse ja ametnikkonna suhteid ja moraali. Vürst Mõskin on Dostojevski ideede kandja. Ta peab kõiki inimesi võrdseteks ja käitub nendega nagu vendadega, hoolimata nende varandusest või iseloomust. Ta teeb kõike head, ootamata tänu. Selles omakasupüüdlikus raha ja pettuse maailmas on ta eluvõõras ja erandlik. Vürstile on vastandatud aadlik Totski, kindral Jepantsin ja ka kaupmehe poeg Rogozin. Kõik need inimesed hindavad eelkõige raha
arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma vaim/ hing peegeldub oma erinevate tahkudega looduses, ajaloos ja ka inimeses endas. Maailmas ei ole midagi sellist olemas, mis ei oleks juba olemas hinges. Schelling samastas objekti ja subjekti. Schelling väärtustas naiselikkuse alget. Iginaiselikkus inimene võib ennast parandada siis, kui ta armub. Kui ta armub, siis lähendab inimene ennast maailmavaimule. See teema jätkub ka T esimeses romaanis. Näidakse lugejale, et ka aadliku tegevuses puudub see lõpetatud, tasakaalustatus. Mingeid tulemusi ei ole. 8. september 2009 Selles kogus üritab Turgenev kujutada ka segaseisuslasi. T tunneb segaseisuslaste vastu vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma
Saatanat saatvasse seltskonda kuulub näiteks Peemot, kes kujutab põrgudeemoni laiska, kuid kavalat külge. Elu ja surma üle otsustab sünge ja endassesüvenenud Abodonna. Wolandile endale jääb keskne osa, mille tähtsust võiks võrrelda mõistuse olulisusega inimesele. Põrgugvürst on sama mitmekülgne kui iga üksikisik. Kumbki kirjanik ei pea kuraditki kõikvõimsaks - suutes valitseda aega ja ruumi, jääb ta siiski võimetuks mõne indiviidi mõistuse ees. Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" püüab Woland maagiat rakendades manipuleerida lihtinimese psüühikaga. Kuradil õnnestub tekitada inimese mõttemaailmas vaid lühiajalist segadust ja mõistmist. Hiljem seletavad asjaosalised toimunut ikka enda reaalsusest lähtudes - püüd lihtsustada keerulist kui inimaju enesekaitsevahend. Kurat pole võimeline muutma inimkonna mõtlemise toimimise aluseid. Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele?
Sonja tõde on kindlasti õigem. 18. Kuidas seob Napoleoni teema ,,Sõda ja rahu" ning ,,Kuritööd ja karistust"? Napoleoni teema seob mõlemat teost erakordsete, kõrgemate inimeste teemaga. Napoleon saatis paljud inimesed surma oma ideede läbiviimiseks. Ta arvas omavat õigust otsustada inimeste elude üle, pidades ennast kõrgemaks ja targemaks. 19. ,,Kuritöö ja karistuse" juured on kinni oma ajas nimeta olulisemad probleemid reformijärgse Venemaa elust, mis romaanis vastu peegelduvad. Vastu peegelduvad vaesus, alkoholism, prostitutsioon, mõrvad, mängurlus, kihistumine. 20. Kes tõlkis eesti keelde ,,Kuritöö ja karistuse"? ,,Kuritöö ja karistuse tõlkis eesti keelde A. H. Tammsaare. 21. Mis iseloomustab naturalistlikku kirjandust? Naturalistlikku kirjandust iseloomustab elukujutuse täpsus ja erapooletus, elu mustema poole kujutamine, tõe teenimine, inimese ja ühiskonna käsitlemine loodusnähtusena. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat. 22
lisanduda ka neid, kellel on elu mõte olemas. Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu
Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle. Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida. Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või
Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri) Theodore DREISER 1. romaan “Õde Carrie” - Kiskjalik ühiskond, milles inimene kaotab oma väärtushinnangud, materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” - Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta
tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise... On ka võimalik hakata enda ümber inimesi kokku ostma, saamaks tunnet võimust ning tähtsusest. Kuid kui sa neid asju omades ikka veel õnnetu oled, pole sel kõigel võltsil ju mõtet. Seega võib järeldada, et rahal pole olulist rolli. Kuid asjale võib ka teisiti läheneda. Seades eesmärgiks midagi suurt... midagi ilusat ja kallist... (ent siiski mitte midagi utopistlikku) ning hakata selle nimel rasket vaeva nägema, end üles töötades. Ja näed püüeldes selle poole tõestad oma suutelisust.
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katke
Sellega, et inimesed pidevalt teineteist petavad, peab Pascal silmas seda, et inimliku mina ja enesearmastuse olemuseks on armastada ainult iseennast ja arvestada ainult iseendaga. See aga tingib olukorra, kus enda paremaks armastamiseks varjatakse oma puudusi nii iseenda kui teiste eest. Selleks, et sõpru alles hoida, silutakse nende ees nende kohta käivat tõde, pisendatakse nende vigu, avaldatakse kiitust ja poolehoidu asjade kohta, mis seda ei vääri ja oodatakse ka neilt samasugust käitumist enda kohta. Inimene on iseenda ja teiste ees üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Kõlbluse põhialuseks peab Pascal mõtlemist, mis määrab ühtlasi ka inimese suuruse. Suur on see inimene, kes suudab oma väiksusest aru saada. Ta on küll universumi kõrval tühine ja 3
kus segi on lõbusus, sümbolism ja traagika. Peer Gynt on Brandi täielik vastand: kergemeelne, tahtejõuetu egoist, kelkija ja fantaseerija, kes rändab seigeldes läbi kogu maailma. Ta ei tee kellelegi head ega saavuta ka ise midagi. Peeri elu eesmärk on ,,olla tema ise". Ibseni loomingu eesmärgiks on tugeva, tahtejõulise, ühiskonnale vajaliku inimese otsingud. Peer on sellise inimese antipood, sest mitte kunagi ei jää ta iseendaks, tal polegi oma ideaali. Arutu kiitlemine on ta nõrkuse tunnuseks. Peeri elu koosneb vaid kompromissidest ja alistumistest, temasse on koondatud kogu inimlik nõrkus. Näidendi kangelase läbi häbimärgistab Ibsen ühiskonna neid jooni, mille vastu ta alati on võidelnud. Peer Gynt ei oodanud ega igatsenud kedagi. Kogu elu, alates seiklusest Ingridiga, oli pidev nautlemine ja küllastumiste rida, mis hinge nüristas. Gyntilik egoism, tema sisemine portree peegeldas Peeri iseendaga rahulolemist
· ennast ohverdavad · hukka mõistetud · hull peast pisut kuidas dostojevski suhtus kannatustesse? dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate tegelaste kannatused. kuna ta arvas, et inimene ei ole loomult hea ja ta peab võitma kurjuse iseendas, sest üksnes iseenda kaudu läheb tee teise inimese mõistmiseni, siis olid kannatused see teekond teiste inimeste mõistmiseni. kuidas me toime tuleme iseendas tõe leidmisega ja kannatusega, mis kaasneb? Anton TSEHHOV Sündi 1860 29.jaanuaril. Vanaisa oli pärisori, tugeva tööga vabaks ostnud. Isa oli karm mees, osav-mängis viiulit, dirigeeris. Tsehhov pidi käima kirikukooris, poes isaga. Isa peksis teda ja ta vendi. Mida vanemaks sai, seda rohkem heitis isale seda ette ja ei andestanud kunagi. Vanaisa meeldis külastada. Ütlus: Oma anded said lapsed emalt, aga hinge emalt"
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Lisaks tekkis vaba looduse kontseptsioon pargid linnas jne. Loodusega seoses tekkis palju mõisteid, üks neist ,,natura", mis ühtlasi seisab nii looduslikkuse kui loomulikkuse eest. Termin tungib väga paljudesse sfääridesse. Ühelt poolt on ta loomulik ja teisalt looduslik. Loomulik loodus on ka tänapäeval teema (RMK jne). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu ja tähenduse. Nad kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne. LOOMULIK INIMENE mõiste tekib Russeau poolt. See sisaldab endas ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud naturaalne ja looduslik. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene.
Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige õnnelikemail päevadel viivad need mõtted ta enesetapu ääreni
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
oleks korras ja et tütred siiski armastavad teda väga. See pidev enda kujutluste uskumine tegi asja veel hullemaks. Ta kaotas üsna aru ja probleeme tuli aina juurde. Inimese iseloom sõltub paljustki vanemate kasvatusest. Ükski heategu ei jää karistamata. Isa Goriot oli väga hea inimene, isegi liiga hea ja seetõttu ka pehme mõistusega mingil määral. Ta oli kõikide vastu lahke, eriti oma tütarde vastu, aga ta ei saanud neilt mitte mingisugust tasu. Ta andis kogu oma varanduse hinge tagant ära, peaasi et tütred rahul oleks. Temale midagi head tütred ei teinud, nad peaaegu ei tunnistanudki isa. Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest. Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi
antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda. Purunesid eelmise aja arvamised. Marx- materialism, kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud- alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas süsteemile üksikisiku; tõde on subjektiivne; olulisim on üksikisikus eksistents; tsivilisatsiooni kriitika; esteetiline- eetiline-relogioosne staadium, esimene tekitab ängi ja tühjuse tunnet. Eksistentsialismi eelkäija. Friedrich Nietzsche- ,,Nii kõneles Zarathustra"; ,,Jumal on surnud!"; üliinimene. Charles Darwin- ,,Liikide tekkimine" 1859; looduslik valik, kohanemine, evolutsiooniteooria. Sigmund freud- tungid, alateadvus, unenäod; id, ego, superego; tsivilisatsioon põhineb instinktide allasurumisel, psühhoanalüüs. Karl Marx- Fr. Engelsiga ,,Kommunistliku partei manifest"; ,,Das Kapital"; materiaalsed muutused on ajaloos otsustavad; kogu ajalugu on
Tavalise töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsiasjas, et seda ei pane liikuma niisugused ideaalsed sisevedrud. Töölised taluvad ületunde, ohtu, tervisehädasid vaid selle nimel, et teenida välja leivaraha ja magamiskoht. See ongi põhjus, miks ei püstitata ausambaid metrooehitajatele, kuigi linnad on rajatud just nende kannatlikele südametele ja vastupidavatele turjadele. Ja sellepärast püstitataksegi ausambaid hoopis sõduritele, sest arvatakse, et nemad on järginud ideaali, mis lihttöölised pole teinud. 5. James'i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Meie loomuomaseks pärandiks on küll vastastikune pimedus ja kurtus, kuid sellest hoolimata tunnustame me sisemist tähendust, mis ei paista välja ja mis võib esineda teiste eludes seal, kus me seda kõige vähem märkame
lastega, ning kahtlemata oli paljudel ideaaliks klassitruudus. Ühtset vastust ei olegi. Mida rohkem inimesi, seda rohkem erinevaid ideaale. Ideaal peaks olema intellektuaalselt mõistetav. Selle olemasolust peaksime olema teadlikud. Ideaal peaks sisaldama uudsust (vähemalt selle jaoks, keda see ideaal haarab). Miks ei püstitata James'i arvates mälestusmärke metrooehitajatele? Metrooehitajatele ei püstitata mälestusmärke kuna arvatakse, et töölised ei ole järginud ideaali. Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsisasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisevedurid. Nad kannatavad seljavalu, ületunde, ohtu ilmselt üksnes seetõttu, et välja teenida suutäis närimistubakat, klaas õlut, tass kohvi, söömaaeg, voodikoht ning nii päevast päeva, viilides niipalju kui võimalik. James'i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet
Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis, parallelid inimtunnetega, purunenud armastus. ,,Puude all" lehtede langemiseest, sügise ootusest. ,,Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaiksusest, südamlik, hääliku ja sõna kordused. ,,Tali" talve rahulikust ilust. ,,Sügise" (,,Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga. ,,Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega. ,,Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli
kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.) Autori vaatepunkt ilmneb erinevate seisukohtade kokkupõrkes. See puudutab ja Wild'I estetismi peaküsimust: milline on kunsti ja tegelikkuse vahekord? Otseselt püstitas ta selle küsimuse romaanis ,,Dorian Gray portree,,(1891) Dorian Gray teoses on Wilde loonud omamoodi mõistujutu kunsti tegelikkuse vahekorrast: kas kunst üksnes peegeldab elu või peitub selles ka sügavam elutõde? Tegelikkuse peegeldamine on kõigest ajutine, kunsti jaoks mitte peamine ülesanne. Peamine on kinnitada, et ilu valitseb kõige üle. Kiusatust seda võimu kasutada sai tunda ka romaani autor, kes mõisteti amoraalse käitumise eest kaheks aastaks vangi. Uued kogemused kajastuvad ,,Reading vangla
Euroopa keeltes kesmiselt on ühine termin ,,natura"- mis tähendab nii loodust kui ka loomulikkust. See termin tungib väga paljudesse sfääridesse. Ühelt poolt on ta loomulik ja teisalt looduslik. Looduskomplekse ka säilitatakse (tänapäeval palju looduskaitsealasid, kus inimene ei tohi tegutseda). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu. Neid hakatakse mõistma hoopis teistmoodi. Kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Keskendudes loomulikule tuumale. Kuna aga ühiskonnad on tsiviliseeritud, siis loomulik ei ole täna enam võimalik. Ega vanasti ka päris polnud
Psühholoogiline sotsiaalne romaan. Ka ajalooline. Konflikti käivitab see kui von Kremer pani Marile silma peale . Mari eristub teistest tüdrukutest , sest ta oli rõõmsameelne. Naise ostetavuse ja müüdavuse teema.Probleemideks on taluinimese rikastumine,võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud,unistused "Pisuhänd" -1913 ;elles komöödias on käsitletud äri-ja kultuuriprobleeme. Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas. Pere vanem tütar Matilde õhutab oma andetut insenerist meest Sanderit kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi kirjutas. Sander võtabki kirjatöö abikaasa sundimise peale käsile, kuid teeskleb kirjutamist.
Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet. Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. 4
2.FJODOR DOSTOJEVSKI ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" ,,Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest. Romaan räägib vaesest üliõpilasest Raskolnikovist, kes jagas inimesed kaheks: harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia, ja geeniusteks, kes suudavad maailma muuta. Ta ise pidas end teistest paremaks ja austas Napoleoni. Raskolnikov oli vaene ja see masendas teda.Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ja tema õe, et röövida neilt raha ja sellega tasuda kooli eest ja toetada peret. Ta mõtles kuritöö hoolikalt läbi, kuid pärast vaevasid teda tohutud süümepiinad, hoolimata sellest, et ta oma sõnul tappis kasutu ja kahjuliku täi. Raskolnikov läheb veidi hulluks, sest teda haarab nii paljastamishirm kui kui meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb kuriteopaika, kaitub võltsilt ja kahtlaselt ning uurija mõistab teo tagamaid. Lõpuks ta
4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus 1922 aastal ilmus, lihtne ja poeetiline talupojaromaan, tegevus toimub kahes metsatalus 20- nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud
annaabi.ee 
