Kordamis küsimused KT 1. Iseloomusta hingamiselundite ehitust ninast kopsudeni ja seosta talitlusega. Hingamisteed algavad ninaõõnega mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninas on palju verekapillaare,mis soojendavad õhku.Läbinud ninaõõne ja neelu liigub sissehingatud õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on seotud omavahel lihaste ja sidemete abil. Kõige suurem kõhr on eriti näha meestel. Häälekurrud on kõri alumisesosas.Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahulik sissehingamine. 1
elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma Kõnemoodustus Kõnelejal on mõte midagi öelda. Ajutegevuse tulemusena valminud kõneplaan realiseeritakse kuuldavaks akustiliseks signaaliks kõneorganite abil. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid
ja laine kaldub ülespoole. Öösel on kõrgemal soojem kui maapinna lähedal . helilaine ülemine osa levib kiiremini kui alumine osa ja laine kaldub allapoole. See on üks põhjustest, miks öösel on kuuldavus parem. 3 Heli ja inimene Pane käsi oma kõrile ja tee mingit häält. Sa tunned sõrmede all värinat .Võnguvad häälekurrud. Kõnekeeles nimetatakse häälekurdusid häälepaelteks. Häälekurrud paiknevad kõris. Häälekurdude vahelt läbivoolav õhk paneb kurrud võnkuma ja tekibki hääl. Häälekurde saab pingutada ja lõdvaks lasta. Mida enam on häälekurrud pinges, seda kõrgem hääl. Meeste häälekurrud on naiste omadest pikemad. Sellepärast on meeste hääl naiste häälest madalam. Teatavasti tekitame häält, kui seda soovime. Hingamisel on kurdudevaheline pilu avatud. Õhk voolab häälekurdude vahelt takistamatult läbi ja kurrud ei võngu. Häält ei teki
Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema kõrguse ja helilisuse. Häälekõrguse puhul on oluline võnkumise sagedus. Laias laastus: 150-300 Hz (võnget/sek) naistel ja 80-100 Hz meestel. Häälekurrud on elastsed. Töötab Bernoulli-efekt
(kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Nina ja neel Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid hingetoru parem kops vasak kops kopsutorud roided alveoolid vahelihas Hingetoru Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid
hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja
· Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus. Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Hingamine kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ning hääle valjust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu. 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurdude võnkumine tekitab hääle põhisagedust. Võnked annavad energiat, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. 12. Milline on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? · Hingamine häälekurrud on hingamisel üksteisest eemal ja tõmbuvad kas kokku või lahku.
Kordamisküsimused 1.Kirjelda seedimist suus ja tee hamba joonis nimetustega. Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma. Joonis: 2. Kirjelda seedimist maos ja kaksteistsõrmiksooles.(maks ja kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kakstei...
· Kõhuhingamine · Roidehingamine · Kontrollitud hingamine 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõnehingamine hingamise faasid on erineva pikkusega. Väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit. Sissehingamine on kiire. Hingamine kujundab kõne rütmi ning reguleerib hääle kõrguse ja valjuse muutumist. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? · Kõri (larynx) · Kilpkõhred · Sõrmuskõhr · Pilkkõhred · Häälekurrud · Häälepilu · Kurrupilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? · Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. · Häälepaelad surutakse teineteise vastu · Kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub
- velaarne – pehme suulae õhuvool. Tekitatakse imihäälikuid (= avulsiive) – õhk liigu imedes suhu, pehme suulagi sulgub. Fonatsioonielundid – hääle tekitamine Kõri oma elunditega – alumine hääleallikas. Häälekurdude võnkumine tervikuna tekitab hääle põhisageduse ehk põhitooni (F0): kõrgem sagedus = kõrgem hääl, madalam sagedus = madalam hääl. Häälekurrud liiguvad nii tervikuna kui osadena. Häälekurdude osade võnkumine tekitab hääle ülemsagedused ehk ülemtoonid. Heliliste häälikute hääldamisel häälekurrud võnguvad (avatud), helitute häälikute hääldamisel ei võngu (kas osaliselt või täielikult suletud). Kõris on kõhred, millest kolme kasutatakse kõnelemisel: kilpkõhr, pilkkõhred ja sõrmuskõhr. Häälepilu ehk glotis. Häälepilu vahelt liigub õhk üles-alla, kui me ei räägi. Häälepilu jagatakse
1) HINGAMISTEED * ninaõõs * neel * hingetoru * kopsutoru * kopsutorukesed * kopsud 2) NINA ja NEEL * ninaõõs * nina limaskesta veresooned soojendavad õhku * limaskesta veresooned soojendavad õhku * limaskestalt erituv lima, seob tolmu ja mikroobe * limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja 3) KÕRI * kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekke elund * kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu * õhuliikumisel häälekurrud võnguvad ja tekib heli 4) HINGETORU * torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse * hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks * hingetoru on seest vooderatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid * hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine 5) KOPSUD * kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus * kopsud täidavad ringkere õõnt peaaegu täielikult
(hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Fonatsioonielundid on hääletekitamise elundid. Kõri (larynx) oma elunditega (sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu ehk glotis). 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel).Meeshääle kõrgus on umbes 70-150 Hz ja naishäälel umbes 150-300 Hz. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad (see annab häälele tema kõrguse ja helilisuse)
Kuidas tekib hääl ja mis on häälemurre Kuidas tekib hääl Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib hääl. Mida peenemad on häälepaelad seda tugevamini nad võnguvad ja seda kõrgem on hääl. Naistel on kõri väiksem kui meestel, siis on neil ka häälekurrud lühemad ja peenemad ning hääl kõrgem Hääl Hääl on inimese hingamise ja hääleelundite koostöös tekitatud heli. See võib olla rääkimine, naermine, kisendamine jne. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Pildid Häälemurre Poistel algab häälemurre keskmiselt 1314 aasta vanuselt ja mehe hääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ja kõrikõhrede
Kõne eeltingimuseks on hingamine. hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. Häälikute genereerimiseks vajalik eeltingimus on rõhu muutus õhuvoolu loomiseks (Bernoulli' efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11
süsihappegaas ja vesi. Nii toitained kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Sissehingamisel läbib õhk ninaõõne, neelu, köri, hingetoru, kopsutorukesed ja jöuab löpuks kopsudesse. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein, ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu, liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri alumises osas on häälekurrud. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses.
kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima Miks hääl läheb ära? Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused, eriti köha. Mürarikkas keskkonnas pingutab ja väsitab inimene alateadlikult liigselt häälepaelu. Häälepaelu kahjustavad heitgaasid ja suitsetamine. Psüühilise pinge olukorras tõmbuvad ka häälepaelad pingesse ning hääl kõrgeneb.
glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs
Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS.
Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist
3) Kus asub haistmisepiteel? - Ülemises ninakäigus. 4) Mis põhjustab ninaverejooksu? - Ninaõõne veresoontest moodustuvad koobaspõimikud ja nende vigastus põhjustab tugeva ninaverejooksu. 5) Kus asuvad häälepaelad ja mis võimaldab erinevate helide tekkimist? - Häälepaelad asuvad kõriõõne keskmises ahenenud osas – häälekõris. Häälekõri külgseintel paikneb kaks paari kurde: ülemised – esikurrud ja alumised – häälekurrud. Häälekurrud piiravad häälepilu. Häälitsemisel häälekurrud pingulduvad ja nende õhukesed servad muutuvad häälepaelteks. Väljahingatav õhk liigutab häälepaelu, mille tulemuseks on helide tekkimine. 6) Missugused faktorid kutsuvad esile reflektoorse köha? - Kõri ülemise osa limaskest on väga tundlik erinevate ärrituste suhtes (tolm, keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist?
Ü moodustamist on suhteliselt lihtne omandada: keel, lõug ja huuled teevad rõhuhetkel üheaegse sööstu ette, pika üü korral jäävad sellesse asendisse toetuma. Keeletipp on vastu alumisi lõikehambaid, keeleselja esi- ja keskosa on tõusnud kõva suulae lähedale, keele ja kõva suulae vahel on kitsas väljapääs õhule, keeleküljed on vastu ülemisi purihambaid, huuled on ümardunud ette, hambakaarte vahe on väike, õhk ei lähe ninasse, häälekurrud on suletud ja vibreerivad. 2. Vead hääliku Ü hääldamisel Maksimaalne eesasend annab häälikutele toestatuse ja stabiilsuse pikal hääldamisel. Kui keel pole ilusti ette sirutatud ja jääb poolele teele pidama, siis ei kostu ü õigesti. Et sõna õigesti kõlaks, ei tohi huulte töö olla passiivne. Ü võib kõlada, kas u, õ või ö moodi, olenevalt sõnast. Näited: süü-söö-suu, müük-mõõk, üks-uks, pühad- pihad, lühikesed, dünaamiline jne. 3. Harjutused 3
süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hingamisteed lühemad, seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk alati piisavalt soojeneda ja võib põhjustada kopsudes haiguslikke nähte. Inimese parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks
Hingamiselundkond ja sisenõrenäärmed Rakuhingamine- kui hapnik lõhub täielikult glükoosi rakkudes ning tekib energia ja süsihappegaas ja vesi. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise
väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku ning limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe, limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Neel-suunab õhu kõrisse. Kõri Kõri- koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Hingetoru ja kopsud Hingetoru- torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru jaguneb kaheks kopsutoruks ja on seest voodertatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud bakterid ja tolmu. Samuti toimub ka kopsu sattunud õhu soojendamine. Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides ja kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse, mis seal hargnevad.
9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse võnkuma väljahingatava õhuga. Hingetoru ehk trahhea – õhu puhastamiseks ripsepiteel, 10-15 cm pikk/ 1,5 – 2,5 cm läbimõõdus Kopsutorud ehk bronhid – Ripsepiteel, kõhrelised poolrõngad Kopsutorukesed ehk bronhioolid – kõige peenemad harud kopsutorukeste otsas Kopsud – katab kopsukelme, vasak kops on väiksem.
HINGAMISELUNDKOND 25.Nimeta hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvaluked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. 26.Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: Ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 27.Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne Paikneb kaela eesmises osas 4.- 6. kaelelüli kõrgusel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega, keeleluuga ja alt rinnakuga. Kõri liigub aktiivselt üles-alla ja passiivselt külgsuunas. Koosneb erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud (esikukurrud ja häälekurdud), mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhr. Kõri kõhred: Paaritud kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr Paaris pilkkõhred, talbkõhred, sar...
Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust · Parem poolne kops on suurem kui vasakpoolne. Parem jaguneb kolmeks vasak kaheks kopsusagaraks · Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine:
märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse. Selle limaskesteal on ripsmed, mis lükkavad tolmu ja mikroobe väljapoole (need köhitakse välja). Ka hingetorus soojeneb õhk. Täiskasvanu hingetoru on 10-15 cm pikk. Lastel on hingetorud lühemad ja seetõttu ei jõua sissehingatav külm õhk soojeneda ning võib põhjustada kopsudes haigusi
toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis eemaldab tolmu ja bakteri, kopsu sattuva õhu soojendamine), kopsutoru ( juhivad õhu kopsudesse), sisse hingamine aktiivne, roietevahelised lihased ja vahelihas (sirge) tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja sissepoole, rinnaõõs suureneb, kopsud passiivsed kuna lihased ei tööta, õhk tõmmatakse kopsudesse, välja hingamine passiivne,
· Kilpkõhr asub sõrmuskõhre kohal, on moodustunud kahest nurkjast ühendatud plaadist. On sidekoe abil ühendatud keeleluuga. · 2 pilkkõhre asuvad sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval. · Kõripealise kõhr kinnitub kilpkõhre ülaservale. Kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Häälepaelad ehk häälekurrud asuvad kõriõõne alguses, nende sees paiknevad häälside ja häälelihas. Mõlemad algavad pilkkõhrelt ja kinnituvad kilpkõhre nurga sisepinnale.( Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Rääkimisel ja laulmisel, s..t. hääle tekitamisel, tõmmatakse häälekurrud pingule ja lähendatakse teineteisele. Ahenenud häälepilust läbiminev väljahingatav õhk paneb häälekurrud võnkuma ning see tekitab hääle.)
Häälepaelad surutakse teineteise vastu, kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. ÜKS VÕNGE Meeshääle kõrgus 80-150 Hz, naishääle kõrgus 150-300 Hz. Hingamine: pilkkõhred ja häälekurrud paiknevad üksteisest võimalikult kaugel, et õhuvool läbiks häälekurrud ilma takistuseta. Sosin: häälekurrud ei sulgu kordagi täielikult, nende vahelt läbi liikuvad õhuosakesed hõõrduvad vastu pikkõhrede servi, tekib kahin. Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel (sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. Artikulatsioonielundid e
Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid: Hingetoru: Torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. · hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks · hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid · hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud: Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus .
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad pro...
Nina, hingetoru, kopsutorud, kopsud, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Sissehingamine, väljahingamine. Jõudehingamine ja kõnehingamine. 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. Hingamisel on tähtis osa kõne rütmi kujunemisel, mõjutab ka kõne tugevust ja toonikõrgust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu. 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? võnkumine 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? Hingamisel on üksteisest eemal, heliliste häälikute puhul nagu normaalkõnes: sulguvad-avanevad kiires tempos, helitute puhul nagu hingamisel: samasugune hääletus, sosistamisel pole kunagi täielikult sulgunud ning õhuvool ei katke ega paugu nagu normaalkõne ajal. Eek:
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi.
1. ninaõõs 1. suupilu 2. keel 3. keeleluu 4. kõripealis 5. esikukurrud 6. häälekurrud 7. häälekõrialune õõs 8. kilpnääre 9. 12 ninaneel 13. suulaemandel 14. neelu suumine osa 15. söögitoru
ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad
· Aktiivne immuunsus kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. · Passiivne immuunsus kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Nina ja neel · Hingamisteed algavad ninaõõnega. · Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. · Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe. Limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Kõri - on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. · Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse. · Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks. · Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid. · Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine. Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult.
Häälepaelad võnguvad ebaühtlaselt d. Häälepaelad ei sulgu üldse 18. Resonaatorsüsteem koosneb järgmistest osadest a. Suuõõs b. Ninaõõs c. Kõri d. Neel e. Häälepaelad 19. Hüpernasaalne hääldus on tingitud asjaolust, et a. Hääldades liigub liigselt õhku ninaõõnde b. Ninaõõnes on takistus Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ c. Hääldades ei pääse vajalik õhk suuõõnde d. Hääldades ei liigu vajalik õhk ninaõõnde 20. Häälekurrud paneb võnkuma a. Häälepilust allapoole jääv õhurõhk b. Häälepilust ülespoole jääv õhurõhk c. Häälepilust ülespoole ja allapoole jääv õhurõhk 21. Düsfoonia põhjuseks on a. Häälepaelte sulgus on ebakorrapärane b. Häälapaelad ei sulgu täielikult c. Häälepaelad võnguvad ebaühtlaselt d. Häälepaelad ei sulgu üldse 22. Kas väide on õige või väär? Käitumuslik häälepuue võib sekundaarselt kaasa tuua
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak...
Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja hääle tekitamine Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud söögitoruga Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp,
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
Keel kui süsteem Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. Normaalse kognitiivse arenguga inimesed omandavalt vähemalt ühe keele varajases lapsepõlves. Keel on süsteemide süsteem (koosneb paljudest alasüsteemidest). Keel on struktuuride ja nende kombineerimisreeglite kogum. Reeglite kogum võib olla ainult abstraktne ja mitte konkreetne, kunagi ei realiseeru kõik korraga. Konkreetsed keeleüksused esinevad konkreetses keelekasutuses. Seega tuleb eristada keelt abstraktsest mõttes konkreetsetest realiseerumisjuhtumitest. Seetõttu räägitakse keelest ja kõnest. Selle jaotuse autor on Ferdinand de Saussure: langue vs. parole. Abstraktne reeglite, ressursside jms kogum vs. nende konkreetne esinemus. Isegi sama keele kõnelejad ei räägi ühtemoodi: põlvkonna, soo, piirkonna, sotsiaalse kuuluvusega jms seotud erinevused. Individuaalne keelekuju on idiolekt. Keelekasutus sõltub ka olukorrast. Sotsi...
7. HINGAMISELUNDKOND 1. Hingamiselundkonna ehitus Õhk satub ümbritsevast keskkonnast kopsudesse hingamisteede kaudu. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis osaliselt koosneb luust ja osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad. Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsu- desse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred.
7. HINGAMISELUNDKOND 1. Hingamiselundkonna ehitus Õhk satub ümbritsevast keskkonnast kopsudesse hingamisteede kaudu. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mis osaliselt koosneb luust ja osaliselt kõhrest. Ninaõõnt vooderdavas limaskestas on palju veresooni. Viimased varustavad limaskeste rikkalikult verega, mis seda soojendavad. Edasi satub õhk ninaneelu ja kõrri. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev hääletekkeelund. Seal paiknevad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu. Sealt läbiminev õhk paneb häälekurrud võnkuma ja tekitab helisid. Kõrist liigub õhk hingetorru ehk trahheasse. Hingetoru on torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsu- desse. Hingetoru seintes paiknevad poolringikujulised hingetorukõhred.
Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel lõhustub moodustub energia, vabanevad vesi ja süsihappegaas, mis transporditakse verega välja Hingamisteed Ninaõõs (õhk soojeneb ja puhastub) neel (lahknevad toidu ja õhu teed) kõri (väljahingatav õhk paneb häälekurrud vibreerima ning tekkib hääl) hingetoru ehk trahhea (õhk soojeneb ja puhastub veel) kaks bronhi juhivad õhu kopsu kopsualveoolid (mullitaolised moodustised, kust toimub hapniku liikumine veresoontesse) Sissehingamisel Tõmbub vahelihas kokku Roietevahelised sisemised lihased tõmbuvad kokku Roided kerkivad üles ja võlvuvad ette Rinnaõõs laieneb
vormi. Keelendamine tähendusesituse kodeerimine keelelisse vormi. Esimese kõneetapi lõpptulemuseks on kõneplaan. TEISES etapis realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena. Häälekurdude tegevus ehk fonatsioon. KOLMANDAS etapis on sõnum füüsikaline signaal. Häälekurdude võnkuine annab mehhaanilise energia, mis tekitab õhurõhumuutusi ja õhuosakesed hakkavad võnkuma. Niimoodi liigub häälelaine akustilise kõnesignaalina õhus kiirusega 330 m/s. Häälekurrud funktsioneerivad hääleallikana. NELJANDAS etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälekajale võnkuma. Häälelaine jõuab ja kõneleja enda kõrvu, mis teeb võimalikuks tähtsa kõnesignaali kvaliteeti kirjeldava tagasiside. VIIENDAS etapis sõnum tõlgendatakse ehk dekodeeritakse. Seda kujutatakse sageli kaheosalisena. Kõne tuvastamise all mõeldakse sõnumi häälikulise ehituse peamiste tunnuste identifitseerimist. Sellest
Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül. on aspiratsiooni vältimine neelamisel. Kõri füsioloogia takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse, jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
