Hingamiselundkond ja sisenõrenäämed (0)

Rakuhingamine – hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi.
Hingamise tähtsus:

• Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks
  

Õhu teekond :

• Ninaõõs
  
• Neel
  
• Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre)
  
• Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks
  
• Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks
  
• Kopsud
  

Hingamisteede kaitsemehhanismid :

• Ninaõõs
  

• Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku;
  
• Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe
  
• Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja.
  

• Kõri
  

• Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu
  

• Hingetoru
  

• Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe
  

• Kopsualveoolid
  

• Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust
  

• Parem poolne kops on suurem kui vasakpoolne. Parem jaguneb kolmeks vasak kaheks kopsusagaraks
  
• Pleuraõõs ehk kopsukelme
  

• Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest
  
• Õhuke ja libe sidekoeline
  

Hingamine:

• Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb
  
• Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada O2 varusid
  
• Väljahingatavas õhus on CO2 üle 100x rohkem kui sissehingatavas
  
• Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi õhus.
  
• Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda
  
• Kiireneb kui CO2 hulk veres suureneb
  

Kopsumaht:

• Kopsud mahutavad 5-6 l õhku.
  
• Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 l õhku
  

Hingamise tervishoid :

• Viibida võimalikult palju värskes õhus
  
• Vältida rahvarohkeid kohti
  
• Mitte suitsetada
  
• Vältida saastatud õhuga kohti
  

Sisenõrenäärmeteks nimetatakse näärmeid, mis sünteesivad hormoone ning millel puuduvad juhad.
Hormoonid:

• Väga aktiivsed ained, mis väikestes kogustes mõjutavad kogu elundkonna või elundi talitust
  
• Igal hormoonil on kindel ülesanne
  
• Hormoonidel on erinev toimeaeg
  
• Kannavad edasi infot aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaealisem
  

Sisenõrenäärmetesüsteem:

• Ajuripats
  

• Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust
  
• Sünteesib kasvuhormoone
  

• Käbikeha
  

• Ööpäevase rütmi kontroll
  

• Kilpnääre
  

• Türoksiin mõjutab erutusprotsesside tugevust ning ainevahetuse kiirust
  
• Kõige suurem sisenõrenääre
  
• Hormoonid sisaldavad joodi
  

• Kõrvalkilpnäärned
  

• Kõige väiksemad sisenõrenäärmed
  
• Hormoonid reguleerivad meie organismis Ca ja P ainevahetust
  

• Neerupealised
  

• Kõige tuntum hormoon on adrenaliin , mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes
  

• Kõhunääre
  

• Insuliin
  

• Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse
  
• Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara – glükogeeni – sünteesimine veres olevast glükoosist
  

• Sugunäärmed
  

• Hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut
  
• Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone
  

Endokrinoloogia tegeleb sisenõrenäärmete haigustega
Koehormoonid – mitmesugused rakurühmad teiste kudede koostises, mis on võimelised hormoone sünteesima. Nt seedimise reguleerimisel, kus mõjutavad seedenõrede eritumist ja seedeelundite talitust
Kergema suhkrutõve raviks tuleb muuta toitumisharjumusi ja vähendada kehakaalu