Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüvasti relvad põhjalik kokkuvõte 7 lk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
minategelane, sõi, hotell, miss, autojuht, küsis, hommikul, rong, baarman, palus, preester, xvii, hommikust, vahepeal, tuppa, ohvitser, operatsioon, värki, relv, xxxi, jalutama, purju, tundis, viskas, kuulis, xxxv, suudelda, armastab, pikali, verejooks, vaatas, rummi, tuttava, väsinud, xviii, sõdureid, konjaki, major, hüppas, milano, xxxvi, sveitsiViivi Luik "Seitsmes rahukevad" Sügis. Minategelane ja ema läksid pihlakamarju korjama. Mt. leidis kuuse alt metsavendade keedupoti, ema jättis selle sinnapaika, sest oli uusmaasaaja tütar. Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest. Mt pidas end talle sülle langenud õnneks ning võis röökida kui tahtis. Oma
näokatteks (hall kaabu marlilooriga) ja jätkati koos tegevust - järgmisena otsustas tüdruk kuke katusele visata, et teda vihaseks ajada ja teda lendamas näha, seda ta ka tegi, kuid kukk keeldus lendamast, vaid ainult kires ja jalutas mööda katust - siis otsustasid tüdrukud tuppa minna ja Aime asus minategelase raha lugema, kuna neiu seda ise ei osanud teha, seejärel võeti välja grammofon ja riietati koeri ning tantsiti nendega - Aime tahtis koju minna, kuid minategelane käsutas, et ta seda ei teeks, et tema on vanem ja Aime peab vanema sõna kuulama seni kuni ta ema tagasi tuleb, mispeale Aime minema jooksis ja lagendikul nutma hakkas, minategelane läks ta juurde ja nõustus teda koju saatma, kuna Aime ise ei julgenud üksi läbi kuusiku minna - koduteel kuuldi läheduses lehma, kes oli ketis, minategelane arvas, et peab minema lehma päästma, kuid kui ta lähemale jõudis, hakkas ta kahtlustama, et tegu on kolhoosilehmaga,
"Seitsmes rahukevad" V.Luik Aasta 2000, trükk 86 1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad
,, KURISTIK RUKKIS " 1. PEATÜKK - Minategelane räägib, et tal on tobe lapsepõlv ning kuidas ta vanemad kaks rabandust saavad, kui ta räägiks oma lapsepõlvest - Vend D.B oli kirjtanik , kirjutas raamatu ,,Salakalake" , mis räägib poisist, kes ei luba kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli ostetud ta omaenda teenitud raha eest. - Kui midagi maailmas vihkab, siis leina - Visati koolist välja kuna kukkus läbi 4-st eksamist 5-st 2.PEATÜKK - See oli ta neljas kool
Prosper Merimee ,,Carmen" 1. Võõras keda minategelane tiigi ääres kohtas oli Jose Maria. 2. Minategelase teejuht üritas talle öelda, et see mees, kellega koos ta sõi ning kelle kõrval ta magas, oli bandiit, tuntud bandiit Jose Navarro. 3. Teejuht otsustas minna politseisse teatama, et see röövel seal on, sest tema eest oli välja pandud autasu. 4. Minategelane ei kartnud don Josed. Kuid ega ka ei usaldanud. Tema vastu polnud tal midagi. Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5. Räägiti, et naised käisid alasti ujumas õhtuhämaruses ja mehed käisid siis neid piilumas. Ka minategelane läks sinna. Ta istus nõlvale ning hakkas suitsetama. Tema juurde tuli neiu, kes istus ta kõrvale
LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et
Herbert George Wells ,,Maailmade sõda" · Romaani esmatrükk: Ilmus 1898.a Inglismaal Kirjutamise aeg: 1890ndad · Antud raamat: Ilmus 2005.a Kirjastus Varrak · H. G. Wells'i loomingus on raamat üks tähelepanuväärsemaid. Raamatu põhjal on tehtud ka mitmeid filme. Sisu · Sündmuskoht: Victoriaaegne Inglismaa · Pealtegelased: Minategelane, kes oli kirjanik ja filosoof Marslased, kes tungisid Maale Sisukokkuvõte · Minategelane nägi observatooriumist kuidas Marsilt saadeti Maa poole teele tohutu kiirusega miski, mis hiljem selgus olevat kapsel (neid saadeti kümne päeva jooksul kümme) · Kapslid jõudsid üksteise järel Maale, neist väljusid marslased, kes olid palju arenenumad kui inimesed, kompitsatega, pruuni nahaga, suurte silmadega, kehata, Vkujulise suuga.
30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen juhatas ta majja, kus ta kavatses koos Don Josega teda röövida, aga siis avastas Don Jose, et ta teab teda ning keeldus seda tegemast. Don Jose rääkis minategelasele, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli temaga käitunud ning lõpus Jose tapab Carmeni. Don Jose matab ta metsa ning hiljem tunnistab, et Carmeni mõrvas
vihmapiisad. Kogu tema keha äratas Valeri suust kukkunud sõna ,,põgene". Ta ehmus ja vaatas kiiresti omavahel vestlevaid mehi ja alles siis taipas, et see sõna oli vaid osa jutuajamisest. Kuid siiski andis see Annale mõtte. Juba järgmisel päeval saatis Anna sõna Gurovile, et nad koos põgeneksid. Vastus saabus kiirelt, lehel seisis: reedel kell 4 jaama viiendal perroonil. Anna teadis, mida teha, ta kirjutas oma mehele hüvastijätukirja ja vabandas kõige eest. Kell oli 4 ja rong oli kohale jõudnud, Anna ootas, aga Gurovi ei olnud kusagil. Kell oli 5 ja rong oli väljunud, läbimärg Anna istus pingil pisarad veepiiskadega segamine üle näo alla jooksmas. Ta ei teadnud, mida teha, kuid otsustas koju minna, saagu mis saab. Astudes uksest elutuppa oli seal ta abikaasa naerusuil ja küsis : ,,Kas sa tõesti arvasid, et ta tuleb, sinusugusega?" seejärel tõusis ta püsti, kõndis välisukseni, avas selle ja viipas käega õuepoole...
Kitsad keerdtrepid ja koridorid ei asetsenud loogiliselt ning palju kinniseid või avatud uksi. Ruumid on labürintlikud ja keerulised. Samuti sõitis majas kummaline lift. Mis tõendab kujutlust majast kui suletud ruumist? Väljapääsu polnud võimalik leida, jäi mulje nagu mees oleks labürinti ära eksinud. Kõik ukse viisid ruumist ruumi, kuid miski ei viidanud väljapääsule. Milliseid aja- ja ruumisuhete teisenemisi või moondumisi minategelane tajub? Sündmuste ebaloomulikult kiirge kulgemine tekitas tunde nagu aeg seisaks. Ruumide vahetumisel tajus mees vahpeal trepist üles minnes nagu oleks hoopis madalamale jõudnud. Mil viisil maja sisearhitektuur peegeldab inimmälu toimimist? Kuna mälestused on hägused, on maja muutnud ebaharilikuks unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildi ja kõrvalepõiked. Millisena kujutab autor inimmälu vahendatud reaalsust?
Kirjandusteose analüüs Mitteeukleidilise geomeetria tsoon P.I. Filiminov Tallinn, 2010 1. Teose sisu lühikokkuvõte See teos jaguneb kolmeks erinevaks osaks. Autor kujutab neid osasid kui kolme erinevat tuba. Esimeses toas on ta oma koolikaaslastega (ülikool?) korteris kokkusaamisel. Minategelane ei naudi väga seda seltskonda ning leiab seal ennast tihti ebamugavatest olukordadest. Teine tuba asub minategelase sõbranna juures, kellel on parajasti nimepäev. See seltskond on juba temale kohale ning seal tunneb ta ennast mugavalt ning talle meeldivad need inimesed. Kolmas tuba on aga tema enda tuba. Seal istub ta koos oma kolme sõbraga. Teoses ei toimu väga palju ringiliikumist ning enamus ajast on lithsalt dialoog erinevate inimeste vahel.
1. Teose sisu lühikokkuvõte Minategelane kohtub Maksimiga. Maksimõts jutustab loo Petsorinist. Toimub ball, Petsorinile hakkab meeldima Bela. Azamet tahtis saada endale Kazbitsi hobust. Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm. Siinkohas lõppes Maksimõtsi jutustus ja nad läksid lahku. Maksim ja minategelane kohtusid taas ning tuli välja, et samas kohas viibis ka Petsorin. Minategelane sai endale Petsorini päeviku. Järgev lugu on Petsorini päeviku põhjal. Petsorin saabus Tamanisse, kohtus pimeda poisi ja tütarlapsega. Näitsik tahtis teda uputada. Tuppa jõudes märkas Petsorin, et ta asjad on varastatud. Minek Pjatigorskisse. Petsorin kohtus seal Veeraga, armastus lõi taas lõkkele. Petsorin tutvus Maryga ning pani ta endasse armuma.
Väike prints Muinasjutt “Väike prints” algab sellest, kui autori minategelane oli kuue aastane. Ta joonistas elevanti seediva boamao ning näitas seda suurtele inimestele, kuid suured inimesed arvasid, et see on kübar. Siis joonistas juttu autori minategelane pildi, kus oli näha elevanti boamao kõhus kuid suured inimesed soovitasid tal jätta boamadude joonistamise ning keskenduda rohkem ajaloo, matemaatika, grammatika ning maateadusega. See aga rõõvis temalt julguse ning ta ei joonistanud enam vaid hakkas õppima lennukite juhtimist. Pärast kuute aastat juhtus Sahara kõrbe kohal lennates õnnetes nimelt miski läks mootoris katki kuid tal ei olnud kaasas ei mehaanikut ega ka reisjaid ning ta pidi hakkama ise lennukit üksipäini parandama
viisata Amsterdamis, kuid sellest probleemi ei tulnud - kassajärjekord oli pikk, kassa kohal oli tulikiri, et 13 läheb kassa lõunale, kuid kell oli juba üks läbi, järjekord oli pikk ja lõuna pidi ära jääma, sest muidu oleks inimesed väga rahutuks muutunud - koju tagasi sõites kerjas metroos valge rase naine, prantslane, ta nõudis raha ja talle anti ka - sõitis hotelli või pansionaati, kus pesi oma pesu ja sõi end üle, hommikul ärgates oleks tahtnud surnud olla, aga ei saanud, sest pidi Amsterdami minema, et kõik oma ette nähtud kuriteod tehtud saaksid - mäletas ka tolle päeva unenägu, kus matsid üht poissi, kes pidi tingimata naeratama, kuid kes lõpuks tüdines sellest ära ja kirstust jalga lasi 8. - mt ei ole vahepeal kirjutanud, hulk aega on mööda läinud, kirjutab Angelole kirju, mida ta iial ära ei saada, ainult nende lühendatud tõlkeid, unustab pea koheselt ära, mida on
" Tõestus sellest, et isegi Holden kahetses mõnikord, et valetas. Muidu ta pidevalt valetas niisama kõigile, ilma vajaduseta. ,,Jumala eest, ma olen põrunud." Isegi Holden ise arvas seda. Peab ütlema, et mina olen temaga nõus. ,,Naise keha olevat nagu viiul, mida ainult suur muusik tõeliselt helisema oskab panna." ,,Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse sa saad oma vaimsetest võimetest." ,,Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad" 2. Lühikokkuvõte: Holden, minategelane, on (vaimu)haiglas, kust ta jutustab kogu teose tegevust. Tegevus toimus 1949.aasta talvel. Algas sellega, et Holden tuli tagasi vehklemisvõistluselt, milles nad ei saanud osaleda kuna Holden, kes oli võistkonna kapten, unustas oma vehklemisasjad rongi. Holden jõudes tagasi kooli (Pencey erakool Pennsylvainias), läks enda tuppa. Teda tüütab poiss kõrval toast, Robert Ackley. Vahepeal käis külas ajaloo õpetajal mr.Spenceril, kes talle koolist välja viskamise pärast pidas loengu
,,Lohejooksja" Khaled Hosseini I. Raamat räägib sellest kuidas minategelane ehk siis amirile tuleb Telefonikõne, kus ta sõber Rahim-khaan palub Amirit et ta teda vaatama tuleks . Amir mõtleb hetkeks oma minevikule ning siis hakkab jutustama oma elu minevikust . II. Ta räägib oma lapsepõlvest , kuidas ta lapsepõlves koos oma sõbra Hassaniga käis mängimas , tegid tempe naabritele . hassan ja amir sündisid nimelt samal ajal. amir tegelasena on kirjanik ja lugeja ja ei hooli väga jalgpallist ja täpne vastand oma
ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde,
ei saanud aru, seejärel tuli Schwartsile meelde raamatutegelast nimed kelle järgi nad lapsepõlves üksteist kutsusid. Martens tundis lõpuks vana sõbra ära ja kutsus ta enda kabineti peale tööpäeva. Martens päris, et kuidas Schwarts Saksamaale sai ja miks ta sinna üldse tuli. Schwarts palus et sõber aitaks tal Helenile teatada tema Saksamaal viibimisest ja leiaks talle öömaja. Martens lubab tal ööbida oma kabinetis, kuid sel juhul peab ta hommikul lahkuma, et koristaja teda ei näeks. Schwarts jääb sellega nõusse ja läheb linnapeale, Martens aga koju naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde,
koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut „Must prints“. Raamat tundus alguses väga raske, pidin mõnda kohta korduvalt lugema, et aru saada. Keerulised sõnad ja laused. Aga hiljem hakkas mulle raamat väga meeldima, ei saanud lausa käest panna. Kui olin lugemisega lõpule jõudmas arvasin, et olen kõigest aru saand, kuid lugedes järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud. See koht jäi veidi arusaamatuks. Tihti pöördub minategelane lugejate poole ja niiöelda vestleb lugejaga. Tegelased suhtlesid tihti kirja teel, raamatusse oli jäädvustatud nende vahelisi kirju. 1 IRIS JEAN MURDOCH 15. VΙΙ 1919 – 8. ΙΙ 1999 Iris Murdoch oli iiri päritolu inglise romaani kirjanik ja filosoof. Sündis Dublinis, õppis Oxfordis klassikalisi keeli ja Cambridge`is filosoofiat. Sõja ajal töötas Briti Luureteenistuse
Timo oligi keisri hull. Ta suri kahtlastel asjaoludel püssikuuli läbi. · Eeva talupoja seisusest tütarlaps, kes Timo toetusel asus Masingu juurde õppima. Ta oli Timoga abielus ning neil oli ka poeg Jüri. Eva oli Timo jaoks väga oluline ning ta ei tahtnud talle kurba meelt valmistada oma hullusega, olgugi et naine tema mõjul siiski teatud määral inimeste halvakspanu kannatama pidi. · Jakob teose minategelane, kes on selle kirjutanud päevikuvormis. Ta oli Eva vend ning aitas teda ja Timo põgenemise kavandamisel. Ta oli abielus Annaga. · Laming - mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Mõtted · ,,Armastus on kõigest vägevam." · ,,Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju."
vennake(minategelane) ei tahaks õele seltsiks tulla. Nii lähevadki mõlemad. Õppivad seal palju ning varsti tulevadki pulmad. Nüüd on aga asjalood sellised, etTimo lasti enneaegselt vanglast välja kuna tal diagnoositi vaimuhaigus. Hr. Mettich elab ärklitoas naise ja naise venna juures ning üritab seal seda päevikut pidada. Ta isegi on välja mõelnud laelaudade vahele peiduka, juhuks kui keegi peaks tulema ja on vaja kiiresti see ära peita. Ta isegi katsetab mõttes. Algul sõi ta lõunat koos pererahvaga. Ning doktoriga. Talle käis hirmsasti pinda ,Eeva ning Timo kurameerimine avalikult söögilauas. Nüüd aga on teised lood, kui Timo on tagasi söövad nad doktoriga kahekesi ning noorpaar omaette magamis toast. Keegi palub tal peretuttava 18 aastase Jettela järeleaitamis tunde teha, kuna ta olevat autoriteetne ja tark. Niisiis tulebki too tragi tüdruk. Algul ei saa too aru kuid hiljem on kõik selge.. Ta isegi pärib Peterburis detsembris juhtunu kohta
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees.
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt
August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus minategelane, noor ja tark poiss. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend.
Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval. Perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga. Ta ema vaatas talle sõnatult otsa, Paul nägi, et ta ema oli hommikuti
9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. 3. Lühikookuvõte: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“
Ta alustab kohe päris algusest. Eeva oli alamklassist päritoluga talutüdruk, kes soovis väga 14-aastaselt minna Võisiku mõisa tööle. Neiu isa ei olnud selle mõttega päri, kuid andis ikka tütre soovidele järele ja lasi ta mõisa. Eevaga läks kaasa tema vend Jakob(minategelane, päeviku kirjutaja), et olla õele toeks. Seal jäi Eeva silma sealsele mõisnikule Timole, kes ei viivitanud kaua(ta vihkas viivitamist) ning palus neiu isa käest Eeva kätt. Isale see muidugi ei meeldinud alguses, sest talle ei mahtunud päeh et üks aadlik võtab omale alamklassist naise ja mõtles, et mõisnikul on kindlasti mõned kurjad plaanid neiu suhtes. Siiski andis isa jällegi järele ja lubas oma tütre mehele. Siiski ei soovinud Timo kohe Eevaga abielluda vaid saatis tolle viieks aastaks pastor Masingu juurde õppima. Eevaga tuli kaasa ka Jakob. Nad õppisid saksa ja prantuse keelt, kirjandust ja palju muud eluks vajalikku
· Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud. Käis Pauliga samas klassis. Sureb lõhkise puusa tõttu, mille põhjustab mürsukild. Õige surmapõhjus oli verest tühjaks jooksmine. · Paul Bäumer: Minategelane, kes sureb Läänerindel päeval, mil see püsib muutuseta. · Haie Westhus: Turbalõikaja oli tema ametiks enne sõda. Suri tabamuse pärast selga. · Detering: Talupoeg ja selle tõttu mõtleb ta sõjas palju oma naise ja talu peale. Ta üritab põgeneda, kuid pärast seda ei kuuldud temast enam midagi. Silver
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist v�
kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toast tel helina peale lahkus, rääkis daisy, et ennem olevat teener töötanud hõbedapuhastajana igapäevaselt ja see olevat tal ninna kinni hakanud. Helistajaks oli olnud tomi new yorki naine, ja nad läksid selle pärast teises toas daisiga sõnelema. Hiljem, kui nick ja daisy omavahele jäid, selgus, et tom olevat juba
August Gailiti novell ,,Libahunt" Analüüs Lühikokkuvõte: Enrik elab metsade, soode ja rabade taga Urgvee külas oma isaga, keda ta põlastab. Ta isa käib alatihti külas vanal ja pimedal külanõial Ullal. Ulla kahvatu tütar Hundva on Enrikule silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga. Enrik jooksis minema, kuid saabus tuisk ja torm ning ta oli sunnitud külla tagasi pöörduma.
Seal ringi liikudes flirdib ta erinevate naistega ja ka Puskini naisega. Puskin on sellest häiritud, ta kannatus katkeb ja kutsub nooremeh duellile. D'Anthes taganeb, ütleb, et ta ei taha Nataljat, vaid hoopis ta õde. Toimub pulm, kus Georges abiellub Puskini naise õega, neist saavad kälimehed. Sellele vaatamata flirdib ikka Georges Nataljaga Puskin kutsub ta uuesti duellile. 8ndal veebruaril 1837 toimubki duell minnakse hommikul duelliplatsile ja Puskin saab kõhtu haavata nii raskesti, et 10ndal ta sureb. Teade Puskini suremisest muutis rahva ja võimud ärevaks, pärast tema surma ei maetud teda suure pidulikkusega Peteruris, vaid surnukeha viidi vaikselt, poolsalaja Mihhailovskojasse vms. Lisaks kirjanduslikule poolele, oli Puskinil ka kirjanduse sotsiaalne mõjujõud, ta pani inimesi mõtlema. Ta looming toob esile ka humanismi põhitõed (inimese õigused ja vabadused)
annaabi.ee 
