Getri Tomson G2A KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3
voolab sisse merevesi(soolane põhja-vesi) Kaevandustes madaldatakse intensiivselt põhjavee taset, tekivad alanduslehtrid ja kaevud jäävad tühjaks Eesti probleem põlevkivi kaevandustes Setete kujunemine Kujunevad : 1. Deltatasandik – Jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm – Oru põhjas, sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Merehoovused Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. HOOVUSTEKS. Liikumiskiir umbes 1 km/h Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja
need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa Soot käänlev jõgi kulutab ennast järjest sirgemaks, kuni on täiesti sirge, ja see osa mis jäi varasemast käänulisest jõest alles on soot. Jõelamm jõe äärtes olev settekiht, mis suurvee ajal üle ujutatakse Delta jõe poolt transporditud setetest tasandik, kus on palju jõeharusid. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa kus koos veega on kivimites ka õhku Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.
2. Küljeerosioon - Esineb tasandikel jõgedel ning mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksul - Kulutatakse jõesängi külge - Tagajärjed: - Jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Setete kuhjumine ehk akumulatsioon 1. Deltatasandik - Jõe poolt transporditud setetest kujundatud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1
Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. 2. Mis on veebilanss? Millest ta sõltub? Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul. Veebilanss sõltub piirkonna sademete hulgast ja maastikutüübile omasest aurustumise intensiivsusest. 3. Missugune on ekvatoriaalvööndis maailmamere soolsus? Miks? Keskmisest madalam
Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalveelised osad ehk koolmekohad. Sängi põrkeveeru pidava kulutamise tagajärjel muutuvad need suuremaks ja eri loogete põrkeveerud liiguvad üksteisele aina lähemale. Lõpuks võib vesi suurvee ajal leida otsetee ühest looke tipust teise, erodeerides endale hoopis uuema sirgema sängi. Vana looge eraldub ja moodustab pika kitsa, seisva veekogu soodi. Tuhandeid aastaid voolanud jõgedel võib looklemise tõttu kujuneda jõelamm. Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Lookleva jõe põrkeveerudelt haaratakse setteid kaasa ja need kuhjatakse aeglasema vooluga sängiosadesse. Loogete kasvades muudab säng pideval asukohta. Aeglase ja pideva asukoha muutumise tõttu moodustubki lamm. Jõgi suudab kanda peenemaid setteid kaugemale. Suurte looklevate ja rohkesti setteid kandvate jõgede vool muutub suudme juured aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali
Mida suurem on voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. *Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema ehk meandreeruma. Voolav vesi ning settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge ehk põrkeveeru. Sängi kõige sügavamad osad on haudmikud. Kahe looke vahelisel alal toimub setete kuhjumine ning kujunevad madalaveelised osad koolmekohad. *Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul. *Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. *Looklev jõgi haarab põrkeveerudelt pidevalt kaasa setteid ja kuhjab need aeglasema vooluga sängiosadesse. Nii muudab säng pidevalt asukohta. Sellise aeglase muutumise tagajärjel moodustub lamm. *Delta jõesetetest koosnev tasandik jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutatakse. * Aerotsoonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi esineb seal ajutiselt.
tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti. Haudmik-jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on jõe madal osa, kust saab jõge lihtsalt ületada Soot ehk koold ehk jõekoold (argikeeles ka vanajõgi)[1] on jõesängist eraldunud seisuveekogu; endine looge lammil. Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks. Jõelamm- oru põhjas sängi ümbritsev jõestetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett[1]. Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja
settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge e põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul muudab selle järsuks ning põrkeveerude alla kuhjuvad sängi kõige sügavamad osad e haudmikud. Kahe looke vahelisel alal, kus säng on sirgjooneline, on ka vee voolukiirus väikesem. Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalaveelised osad- koolmekohad. Vanadel, geoloogilises mõttes pikka aega voolanud jõgedel võib looklemise tõttu olla kujunenud jõelamme. Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Peenemaid setteid suudab jõgi transportida kaugele ja teatud tingimustes isegi jõe suudmesse. Jõe suudmesse võib aja jooksul kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik, mida liigestavad paljud sängid. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutatakse, nim deltaks. Delta suurus ja kuju oleneb paljudest teguritest, näiteks jõe vooluhulgast ja
rannalõiku pankrannikuks. setete kuhjumine. Tekivad madalaveelised osad-koolmekohad. Looked suurenevad ja aja möödudes võib suurvee ajal leida ühe looke tipp teise ja vana Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e looge eraldub. Tekib seisva veega veekogu- sood. Jõelamm on jõesetetest õgvenemine. Poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui koosneb tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. Pideva lahtedes, seega kandub poolsaare otstest lahti murtud materjal sängimuutuse tagajärjel moodustub lamm. Suurte looklevate ja rohkesti setteid
Hüdrosfäär osa Maast, mis on täidetud veega Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Inversioon olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestav õhu edasise tõusmise Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund Jõelamm oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Kuhjerand merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse Maasäär meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees
• Kogu üleujutusala võib küündida kuni 9200 hektarini, luhtasid umbes 2500 ha. • Hooldatavaid luhtasid ca. 1000 - 1500 ha. • Emajõe luht on arvatud Ramsari konventsiooni märgalade hulka. • Pedja, Umbusi, Põltsamaa ja Pede jõe äärsed lamminiidud on väiksemad ja paiknevad enamasti jõeloogetes. Kasari luht • Suuremas osas primaarne luht. • Kasari luha üleujutuspiirkond algab Risti-Virtsu maanteest. Algul on jõelamm kitsas ja vaid lühiajaliselt üleujutatav, Matsalu lahe suunas laieneb luht kolmnurkselt ning roostiku servas on selle laiuseks juba 8km. • Läänetormidega tõuseb veetase Matsalu lahes pool meetrit ja enamgi, mis ei lase Kasari jõe vett enam lahte voolata ning vesi valgub luhta. Kevadel jäämineku paiku, mil veetase Kasari jões tõuseb 1,5- 2 meetrit, ujutab see üle kogu madala ala ümber jõgede.
1.Erosioon ehk kulutus-kujunevad jõe orud,tekivad joad,soodid jne. 2.Setete ehk tahke materjali ärakanne-süvenevad jõeorud,settimiskohtades tekivad settelavad, settetasandikud ja deltad(jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes,mida liigestavad paljud jõeharud. 3.Setete kuhjumine ehk akumulatsioon-tekivad tasandikud ja deltad.Mõned jõeorulõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik,mis suurvee ajal üle ujutatakse. - Rannaprotsessid-Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine,see on tingitud sellest,et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes,kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem.Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse,kus see settib.Poolsaarte tippudes kohtab sageli kivirahne
annaabi.ee 
