Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hornung" - 113 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Vene Aeg ( mõisted )

Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal

5. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering- Esimene Eesti keelne aabits. H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.­19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo KT kordamine

religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas b) hernuutlust ­ usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius ­ Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl ­ I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja · Johan Hornung ­ Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 ) · Johan Skytte ­ Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli üks asutajatest · Johann Georg Eisen ­ Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte · August Wilhelm Hupel ­ Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast · Anton Thor Helle ­ I eesti keelse Piibili tervikväljaande looja...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu ajaoone sündmused 1030 - 1721 aastatel

1686 ­ Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 ­ Liepa Piiblikonverents 1687 ­ Pilistvere Piiblikonverents 1687 ­ Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 ­ Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 ­ Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad ­ Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 ­ Tartu Ülikool taasavatakse 1693 ­ Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 ­ Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. 1694 ­ Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694 ­ Hakkab kehtima uus haldusjaotus, mis vastas peaaegu riigipiirile. 1695 ­ Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde 1695 ­ Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 ­ Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1686 ­ Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 ­ Liepa Piiblikonverents 1687 ­ Pilistvere Piiblikonverents 1687 ­ Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 ­ Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 ­ Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad ­ Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 ­ Tartu Ülikool taasavatakse 1693 ­ Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 ­ Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. 1694 ­ Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694 ­ Hakkab kehtima uus haldusjaotus, mis vastas peaaegu riigipiirile. 1695 ­ Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde 1695 ­ Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 ­ Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII...

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

Eestikeelne kirjasõna. Oluline tähtsus oli piibli tõlkimisel rahvuskeelde. See nõudis tõlkijatelt eesti keele valdamist, kuid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. Esimesed trükised olid suvalise kirjapildiga. 1637 koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Ta kasutas ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rootsi aeg

Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus.Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge. B.G. Forselius ­ õpetajate seminari praktilise töö korraldaja Heinrich Stahl ­ esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida Johan Hornung ­ eesti keele grammatika ladina keeles 1693 ­ vana kirjaviis Johan Skytte ­ Tartu Ülikooli asutaja, kindralkuberner 1630 ­ Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga 1632 ­ Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. 1699 viidi ülikool Pärnusse. Seal see vallutati ja taasavati alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles 1637 ­ esimene eesti keele grammatika, H.Stahl(saksa keeles)...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

rahvakoolmeistrite seminari; seal sai õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 õpetajat; käis Rootsi kuninga juures oma kahe parima õpilasega (I.Jaak ja P.Jürri); hukkus tormis Heinrich Stahl ­ baltisaksa pastor; Tallinna toomkiriku õpetaja; koostas esimese eesti keele grammatika (sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga); esimene Narva ja Ingerimaa superintendent Johann Hornung ­ kirjutas ladinakeelse eesti keele grammatika Andreas ja Adrian Virginius ­ isa ja poeg; tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibliväljaande Uus Testament Johann Skytte ­ Rootsi riigi- ja ühiskonnategelane; tegi TÜ asustamise tegeliku töö ära; TÜ kantsler; Liivimaa kindralkuberner Ivan IV (Julm) ­ Venemaa valitseja alates 1533 kuni 1584; alustas Liivi sõja...

Ajalugu
152 allalaadimist
thumbnail
3
doc

liivi sõda

Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika (väga saksapärane, palju võõrtähti, jäi rahvakeelest kaugele) ­ Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud ­ 1639. aastal avaldas Johan Hornung piiblikonverentside vaidluste alusel ladinakeelse eesti keele grammatika (põhjaeesti õigekirja reeglid, nn vana kirjaviis) ­ 1686. aastal andsid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja lõunaeestikeelse Uue (Vastse) Testamendi (esimene läbinisti eestikeelne raamat) ­ Koos vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule ­ 1631. ­ 1710. aastatel ilmus kokku vähemalt 45 eestikeelset raamatut, lisaks veel väiketrükiseid...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

Johan Skytte ­ tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius ­ tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius ­ oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. H. Stahl ­ Koostas 1637.a. esimese eesti keelse grammatika. J. Hornung ­ avaldas 1693.a. ladinakeelse eesti keele grammatika. Reeglid kehtisid kuni XIX saj. keskpaigani. 7...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuld aeg?

Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. Johan Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. Rootsi ajal arenes haridus küll jõutalt, kuid siiski takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tekib küsimus: "Kellele, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Kahtlemata oli sel perioodil...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

rakendati kõigepealt "veeproovi" ning hiljem põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul rakendati mõõgaga surmamist. Viimane surmanuhtlus oli Eestis 1699. Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl koostas 1637 a. esimese eesti keele grammatika, saksa keele reeglistikuga. Johan Hornung 1693 aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus(Vastne) Testament, tõlkijateks pastos Andreas Virginius ja tema poeg Adrian Virginius. Johan Skytte, kes oli Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi 1630 Tartus nn Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias 1631 esitas Skytte palve kunnile muuta Tartu gümn ülikooliks. 1632 juunis...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti keelse piibli ilmumisest

1712. a. määras Tallinna magistraat ta Jüri kihelkonna õpetajaks, kus ta umbes aasta hiljem ka tööle hakkas. Thor Helle oli väga kohusetruu hingekarjane, kes tegi oma tööd targalt ja hoolikalt. Sellepärast seati ta juba 1715. a. Eestimaa konsistooriumi nõunikuks. Sellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani 13. aprillil 1748. a. Kuus aastat, 1742-1748, sai ta pidada lisaks veel Hommiku-Harju praosti ametit. Nii nagu Hornung , on ka Thor Helle põhjalikult eesti keelt uurinud. Thor Helle olukord oli kergem, sest tema võis juba kasutada Hornungi töö vilja. Ta võttiski aluseks Hornungi grammatika, kuid õppis ka ise rahva käest juurde. Thor Hellel olid Hornungiga võrreldes eelised veel selles, et ta elas Jüris, kus kõneldi selget põhjaeesti murret. Thor Helle küsitles väsimatult talupoegi ja kogus materjali. Kakskümmend aastat töötas ta oma grammatika kallal, seda pidevalt täiendades ja parandades....

Uurimistöö
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloolised isikud

Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Egiptuse Kultuur - referaat

Egiptus Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997) Egiptuse loodusolud ja kultuur Kultuuriline areng on väga tihedalt seotud geograafiliste ja ökoloogiliste tingimustega ning Egiptus kujutab endast suurepärast näidetniisuguse seose kohta.Niiluse org on jõeoaas, mis paikneb kahe kõrbe vahel: läänes...

Kunstiajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Bengt Gottfried Forselius

Jaak, Audrus Rein, Tartu-Maarja kihelkonnas Merihärja Hindrek, Ignati Hindrek ja Harju Pärtel, Puhjas Käsu Hans, Ristil Rassi Toomas. Talupojad tundsid koolitöö vastu suurt huvi. FORSELIUSE ALUSTATUT JÄTKASID TEMA MÕTTEKAASLASED Forseliuse surm ja tema aabitsa keelustamine lükkasid parandatud kirjaviisi kasutuselevõtu edasi. Alustatud keeleuuenduslikku tööd jätkasid Johann ja Andreas Hornung , Andreas ja Andrianus Verginius ning mitmed teised Forseliuse mõttekaaslased. Nende vahendusel lähendati kirjakeelt rahvakeelele ning ilmus uusi raamatuid. Puhkenud Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse paariks aastakümneks täielikku madalseisu. Nagu Lääne-Euroopas unustati Komensky ideed, nii vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi ­ Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi ­ Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi ­ Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi ­ Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri?

J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha...

Ajalugu
193 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun