LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse
8 63,91 9 63,75 11 63,66 Peale punkti kõrguste arvutamist meetritesse, kannan need oma joonisele, mis on eelnevalt joonestatud, kus punktid paignevad paberil iga 4 cm järel (mõõtkava on joonisel 1:1000). Seejärel leian horisontaalid lõikevahega 0,25 meetrit, mis tähendab, et vaatan kahe punkti vahelist ala ning leian, mitu erinevat horisontaali sinna võiks mahtuda. Kuna horisontaalide vahe on 0,25 meetrit, siis horisontaalid saavad lõppeda vaid arvudega xx,0; xx,25; xx,50; xx,75, kus xx tähendab antud joonise puhul 63 (meetrit). Näiteks punktide 3 (63,45 meetrit) ja 4 (62,96 meetrit) vahele mahub 2 horisontaali: 1 väärtusega 63,25 (m) ja teine horisontaal väärtusega 63,00 (m). Horisontaalide määramisel kahe punkti vahele võib tekkida ka olukordi, kus mõnda kohta ei teki üldse horisontaali
Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 11 Kaldenurk arctan VoAB= 590 = 1º04`05``
Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses.
Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses. Eriasendilised sirged on : *horisontaal (h) *frontaal (f) *profiilsirge (r). Horisontaal (h II 1) Horisontaali eestvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (h''llx), erijuhul punkt, kui h on risti 2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses.
Latidelt saadakse lugemid, vastavalt käigu suunal lahutatakse lugemid ja saadakse kõrgusvahe. Kui on +kui käigusuunal maapind tõuseb ja –kui langeb.Kui esimese punkti kõrgus on teada, ja arvutatud on kõrguse kasv, leiame järgmise punkti kõrguse, liites eelmisel e punktile kõrguskasvu tulemus. 9. Keskelt nivelleerimine. Keskelt nivel tähtsus on, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemis, kus viseerimiskiire absoluutset horisontaali ei nõutagi. Nivelliir peab olema täpselt punktide keskel, siis vahemaad AN(niveliir)=BN st, et viseerimiskiired on ka samamõõduga. 10. Otsast Nivelleerimine. Jääb täpsuselt maha keskelt nivelleerimisele seega kasut aint nivelliiri peanõude kontrollimisel. Leidmaks punktide Aja B kõrguskasvu asetatakse nivelliir punti A peale. Kõrgus i on instrumendi kõrgus. Kõrguskasv hAB=i-lB(B latti lugem). 11. Liitnivelleerimine.
MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III Eesmärk: Määrata punktide kõrgused, joone AB kalle ja koostada joone AB pikiprofiil. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb tõmmata kaardile abijoon, mis oleks risti teda piiravate horisontaalidega. Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm).
esilangusjoone projektsiooni ja tema tõelise pikkuse vahel). 26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused. Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti asuval sellel tasandil, sirge on tasandil, kui ta läbi tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning pealtvaade paralleelne tasandi põhijälgjoonega. (Tasandi frontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne esiekraaniga, frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade paralleelne tasandi esijälgjoonega) 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tasandi põhilangusjoone pealtvaade
1.Algandmed: Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Trossi piirjõud: FLim = 40,8 kN Puitvarda tugevus: u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 Mpa Nõutav tugevusvarutegur: |S| = 6 Varda nurk horisontaali suhtes: = 60° Tugede kõrguse vahe: H = 3,5 m Tugede horisontaalne vahe: L = 1,6 m Puitvarda pikkus: l=1m 2.Tarindi sisejõud Sisejõudude arvutamiseks on tarvis leida nurk terastrossi ja horisontaali vahel. h1 h1 tan = l 1 => = arctan l 1 h1 = H + sin60° * l = 3,5 + sin60° * 1 = 4,36m
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1).
tunnus: f'||x ja f''||e. 48. Joonestada tasapinnal (p;e) horisontaal h(h';h") (frontaal f(f';f")), mille kaugus põhi(esi)ekraanist on 20 mm. * 1) h'' peab olema xteljest 20mm kõrgemal * 2) f' peab olema xteljest 20mm madalamal 49. Mis on originaalvorm? * Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 50. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? * Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l'^h' ja l'^ p. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''^f'' ja g''^ e. 51. Missugust nurka loetakse tasapinna põhi(esi)kaldenurgaks ja kuidas selle suurust määratakse? * 1) Nurk tasandi ja põhiekraani vahel, horisontaalilt tõmmakse põhilangusjoon l mis on l' h' ; l' p ja siis leitakse nurk 1 täisnurkse kolmnurga meetodil
Töö eesmärk: selgitada välja, kui palju energiat kulub horisontaalsel ja vertikaalsel liikumisel. Töövahendid: stopper, joonlaud. Töö käik: algul tuleb mõõta oma sammu kõrgus ja seejärel jalutada mööda koridori teatud kindel arv samme, samal ajal peab mõõtma ka aega. Hiljem tõuseme kindla arvu trepiastmeid mööda üles ning võtame aega. Enesele on võrdlemiseks kasulikum kui trepiastmete arv ja sammude arv horisontaali pidi liikudes on täpselt sama. Kõige lõpuks teisendame kaloriteks, kuna toiduainete etikettidel on E energiasisaldus kalorites, mitte W vattides. Horisontaalne liikumine h0 - kui kõrgele tõstate jalutades jalgu t aeg m Teie mass g raskuskiirendus A töö N - võimsus h0 = 0,08 m A = m g ho t = 10 sek A = 68 9,8 0,08= 53,312 J g = 9,8 m/s2 Akogu = n A
2.tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3.leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt. tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sealhulgas ka tasandi nivoosirgetega. Normaali n tunnus kaksvaatel: n' risti p ja h' n'' risti e ja f'' Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ning sirgjoone eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega; seejuures sirgjoone projektsioonid ei tohi olla risti x-teljega. Nurgad sirgete ja tasandite vahel Lahendadatakse järgmise mõttekäigu alusel: kasutades ülesande andmeid püütakse saada niisugune abikolmurk, mille üheks nurgaks oleks otsitav nurk. 1.nurk lõikuvate sirgete vahel 2.nurk kahe tasapinna vahel 3.nurk sirgjoone ja tasapinna vahel
maastikupunkti see arv täpselt iseloomustab. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühel kõrgusel. Eelnevast tulenevalt võib horisontaalide kohta öelda ka samakõrgusjoon. Horisontaalide kõrguste vahe on ühesugune ja see sõltub kaardi või plaani mõõtkavast. Horisontaalid ei lõiku kunagi. Horisontaalid on konstantse lõikevahega kogu kaardi ulatuses. Horisontaalide lõikevahe Lõikevahe on kahe horisontaali kõrguste vahe. Horisontaalide lõikevahe puhul tuleb arvestada: Plaani või kaardi mõõtkava. Reljeefi iseloomu (tasase reljeefiga aladel on lõikevahe väiksem). Maastiku reljeefi kujutamise nõutavat täpsust ja detailsust (mida kõrgemad täpsuse nõuded, seda väiksem peab olema lõikevahe). Kui horisontaalide lõikevahe ei võimalda tõepäraselt reljeefi kujutada, kasutatakse poolhorisontaale. Poolhorisontaalide lõikevahe on ½ horisontaalide lõikevahest
= 0 | - 160 =0, = 0 | - sin + 160 cos = 0 2 FB = 160 N; FA = 56 N; = 55,01° 3) Pall visatakse 7 m kõrguselt algkiirusega 20 m/s horisontaali suhtes 30° kraadise nurga all edasi. Mis on palli lennukaugus, st läbitud horisontaalne tee kuni mahapõrkamiseni? Õhutakistust mitte arvestada. (30p) () = 20 cos 30° [m], () = 7 + 20 sin 30° - 9,81 2 [m],
tunnuseks: horisontaale eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja pealtvaade paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnuseks: frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade paralleelne tasandi esijäljega. 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: pealtvaade on risti selle tasandi iga horisontaali pealtvaatega, ühtlasi tasandi põhijäljega. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi tasandi esijäljega. 29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi frontaalide ja
asetseva sirgega. Tasandil asetsevate sirgete jälgpunktid on selle tasandi vastavatel jälgsirgetel- see lause on aluseks tasandi jälgede tuletamisel, sest tasandi kahe sirge jälgpunktid määravad selle tasandi jälgsirged. Tasandi nivoosirgeks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne ühe ekraaniga. (horisontaal h ll 1, frontaal f ll 2, profiilsirge r ll 3). Tasandi nivoossirge horisontaal h: üldasendilise tasandi horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega, pealtvaade aga on paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi nivoosirge frontaal f: üldasendilise tasandi frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega, eestvaade aga on paralleelne tasandi esijäljega. Tasandi langusjooned Tasandi langusjooned on nivoosirgete, s.h vasatava jälje ristsirged sellel tasandil. Iga ekraani suhtes on tasandil oma langusjoonte süsteem.
C A D a 1 B Joon. 19 3.2.1. Tasandi horisontaal Tasandi horisontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne põhiekraaniga. Tasandi horisontaali võib saada ka tasandi lõikamisel horisontaalse tasandiga. h|| 1 h||x; h|| p (joon. 20). 10 3.2.2. Tasandi frontaal Tasandi frontaal on sirge, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne esiekraaniga. Tasandi frontaali võib vaadelda ka kui sirget, mis saadakse selle tasandi lõikamisel frontaalse tasandiga. f|| 2 f||x; f|| e (joon. 20). B
m-des 26,037 Kõrgused 0 m-des 25,032 24,385 26,037 kasutan seda Märkused Latt 4 Latt 3 25,505 Esimene punkti kõrgus 26,858 Teine punkti kõrgus 1,353 2 horisontaali Mitme m tagant horisontaal? 0,50 Horisontaalid 26,00 26,50 Punktide vaheline kaugus joonisel mm-tes ehk 28,18 meetrit Kõrguste vahe 1,35 Suhtearv 20,82 Horisontaalide vahelised kaugused kõrgused kaugused Esimene punkt 25,505 Horisontaal 0,495 10,308 m Horisontaal 0,500 10,412 m Horisontaal 0,358 7,455 m Teine punkt 26,86
(4) Sidumisvahendite tõmbetugevuste summat võib vähendada ka sõltuvalt veose toestusest ja veose iseloomust. (5) Veos tuleb kinnitada selliselt, et veose kinnitusvahendid ja kere kinnitus võimaldaksid kineetilise energia ülekandumist ja sumbumist sõiduki veermikku. (6) Veose sõidusuunas liikumist takistavad sidumisvahendid peavad olema asetatud võimalikult horisontaalselt. Ilma erilise vajaduseta ei tohi sidumisvahendite kaldenurk horisontaali suhtes olla üle 60º. (7) Sidumisjõu muutus sõltuvalt sidumisvahendite kaldenurgast horisontaali suhtes on toodud tabelis 2. Tabel 2 Sidumisvahendi nurk Sidumisjõud protsentides nominaaltugevusest 60º 100 70º 70 80º 35 (8) Sidumisvahend ei tohi olla vastu teravaid servi. Vajadusel tuleb teda kaitsta nendega kokkupuutumise eest.
Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 33. Mis on originaalvorm? Originaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 34. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l' X h' ja l' Xp. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''X f'' ja g''^e. 35. Missugust nurka loetakse tasapinna põhi-(esi-)kaldenurgaks ja kuidas selle suurust määratakse? Nurk tasandi ja põhiekraani vahel, horisontaalilt tõmmakse põhilangusjoon l mis on l' X h' ; l' X p ja siis leitakse nurk 1 täisnurkse kolmnurga meetodil
töökodasid. Ehitati ka uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatal 1920. iseloomustas elamuehitust maareformist tulenev vilgas talude rajamine,samas aga lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majasid ehitati traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned olid tihedalt ehitatud ja iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed. Eesti 1920ndate arhitektuuri võime iseloomustada kui värske iseseisvunud rahva ehituskunstilist eneseotsimist. Esimesed arhitektist eestlased olid K. Burman ja A. Perna ning oma arhitektkond moodustus samaaegselt riikliku iseseisvuse tekkimisega 1918. aastal. Nad alustasid enne I Maailmasõda. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a
a) horisontaal sirge, mis asub sellel tasandil ja on paralleelne põhiekraaniga (eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja pealtvaade paralleelne tasandi põhijäljega) b) forntaal sirge, mis asub sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga (pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja eestvaade paralleelne tasandi esijäljega) 48) Joonestada tasapinnal (p;e) horisontaal h (h';h'')/frontaal f (f';f''), mille kaugus põhiekraanist/esiekraanist on 20 mm. a) horisontaali eestvaade h'' peab olema x-teljest 20 mm kõrgemal b) frontaali pealtvaade f' peab olema x-teljest 20 mm madalamal 49) Mis on originaalvorm? Objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 50) Mis on tasapinna põhilangusjoon/esilangusjoon ja mis on tema tunnus kaksvaatel? a) põhilangusjoon tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil (pealtvaade on risti selle tasandi horisontaalide pealtvaate ja tasandi põhijäljega)
Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole kaksvaate alusel? Põhilangusjoon- paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne tasapinnal asetsev sirge, mis on risti pöördkoonuse moodustajaga (tasandi horisontaalide0ga, pealtvaaade on risti iga kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja selle tasapinna horisontaali pealtvaatega omaga telje suhtes). (põhijäljega). Esilangusjoon- tasapinnal 39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust asetsev sirge, mis on risti tasapinna hüperbooli mööda? Kui tasand on frontaalidega, eestvaade on risti selle paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasapinna iga frontaali eestvaatega. tasandi kaldenurk on väiksem kui 29
Vaidlused parlamendihoone asukoha üle pealinnas lõppesid ikkagi keskaegse Toompea linnuse ühe lõigu kohandamisega 1920. aastate elamuehitust iseloomustas ühelt poolt maareformist tulenev vilgas talude rajamine, teisalt lähtuvalt riigi kasinatest majandusvõimalustest suunavõtt ökonoomsematele elamukuludele linnas. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. Enne I maailmasõda alustasid tegevust esimesed eestlastest arhitektid K. Burman ja A. Perna ning oma arhitektkond moodustus samaaegselt riikliku iseseisvuse tekkimisega 1918. aastal. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a
2. Veerandhorisontaalid asuvad lõikevahe veerandis ja joonestatakse lühikese kriipsjoonega. Pool ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend ja abihorisontaalideks. LEPPEMÄRGID Selleks, et eraldada reljeefi kumeraid vorme nõgusatest ja määrata kiiresti kallaku suunda, joonistatakse horisontaalidele ristsuunas nn langekriipsud, mille vaba ots on kalde suunas. Horisontaalidel kasutatakse veel arvnäitajaid ehk kõrgusarve, mis näitavad horisontaali kõrgust merepinnast ja on oma ülemise poolega keeratud alati tõusu suunas. Kõrgust merepinnast nimetatakse ka absoluutkõrguseks. Kahe absoluutkõrguse vahet nimetatakse suhteliseks kõrguseks. Kõrgusi läheb tarvis kaudtulerelvade tulejuhtimisel, aga samuti ka vaatluspositsiooni paigaldamisel. Pinnavormide, nagu järsak, auk, tähistamiseks kasutatakse spetsiaalseid leppemärke. Looduslikud pinnavormid tähistatakse pruuni, kunstlikud musta värviga. RELJEEF
Gibbsi reegel. Näitab, kas sulamis toimub mingi muutus püsival temperatuuril või teatud temperaatuurivahemikus ja kui palju faase võib sulamis üheaegselt olla. Kahekomponedilises sulamis on suurim võimalik üheaegne faaside arv 3 ; kindla koostise ja püsiva temperatuuri korral. Faaside koguste määramiseks kasutatakse kangi ehk lõikude reeglit : faaside kaalulised kogused sulamis antud temperatuuril on pöördvõrdelised antud punkti läbiva horisontaali lõikudega. Külmalt plastne deformeerimine kutsub esile struktuurimuutuse ehk kalestumise. Kalestumine on seda ulatuslikum, mida suurem on deformatsiooniaste. Ebapüsiv kalestunud struktuur hakkab kuumutamisel muutuma püsivamaks. Kui metalli deformatsiooniaste ületab kriitilise piiri, siis edasisel kuumutamisel toimub rekristalliseerumine.
● jooksuasend kõrge, nurgad tugijala põlves ja puusas suured (140-145), ● tugijala säär vertikaalne (90 kraadi raja suhtes), ● kere minimaalne ettekalle (alla 10 kraadi vertikaalist), ● hoojala kand kõrgel tuhara all, hoojala pöid on enda poole võetud. 2. Äratõuke tipphetk- ● tõukejalg põlvest optimaalselt sirutatud (165 kraadi), ● hoojala reietõste on alla horisontaali (10-20 kraadi), ● hoojalg põlvest kõverdunud nii, et säär on veel reie all, kere ettekalle minimaalne (keskmiselt alla 10 kraadi), ● hoojala vastaskäe etteliikumine lõua-silmade kõrgusele, tõukejala vastaskäe tahaliikumine puusast mööda. 3. Lennufaas- ● nurk reite vahel annab meile pildi jooksu lennukusest, avarusest, ● ühel jooksjal- mida suurem kiirus, seda suurem on nurk 1. ● Mida suurem kiirus, seda väiksem KRK kõikumine,
Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud.Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.Mõiste `atonaalsus' kasutamine on vahel seotud märkimisväärsete lahknevustega põhisõna tähendusest. Erinevusi esineb harmoonia (muusika vertikaali) või meloodia (muusika horisontaali) ning nende muusikateoreetilistes määratlustes, kuulamise rollis võrreldes nooditeksti visuaalse analüüsiga, käsitustega mõistes sisalduvast negatsioonist ning mõiste taustal olevate muusikaesteetiliste ja üldteoreetiliste ettekujutustega, esmajoones ülemhelide fenomeni tähenduse ning sellega seoses looduse kui ajaloo vastandmõistega. Avangardism. Avangardne muusika ei kijutanud mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus mitmetele uuenduslikele
siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses. 3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt asub kahe horisontaali vahel, siis me tõmbame horisontaaliga ristsirge punktist ja arvutame tema kauguse horisontaalist. Joone kalde arvutamiseks läheb meil vaja punktide kõrguste vahet ehk teltaH ja siis nende vahelist kaugust S ∆H - tan Vab= S ∆ - Kaldenurk on
Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt, juhul kui piksel ise on piisavalt väike. Järgmise põlvkonna seadmete pikslite arv on 4K ja 8K. Kontrast (contrast ratio) näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kontrasti 1:1 korral on pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne. Pildi suhe (aspect ratio) näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1. Vaatenurk (viewing angle) näitab seda, kui hästi saab ekraani külje pealt vaadata. Kui on väike vaatenurk, siis näeb ekraani ainult otse. Vaatenurk on olulisemaks näitajaks televiisoritel, sest arvutikuvarit vaadatakse enamasti ikka otse. Värskendussagedus (refresh rate) kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus,
Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu
2) On tasapinnal kui ta läbib tasapinna punkti ja on paralleelne tasandiga 27. Mis on tasandi horisontaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaal on põhiekraani paralleelsirge 1) Eestvaated x-teljega paralleelne 2) Projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses 3) Esijälg on, põhijälg puudub 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? 1) Põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil. On risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega). 2) Tasandi esilangusjoone eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi risti tasandi esijäljega 29. Mis on tasandi normaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tunnus: Tasapinna normaal on risti iga sirgega vastaval tasandil. 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi vahelist nurka?
Lahutusvõime väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Kontrast näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne. Pildi suhe näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1. Vaatenurk näitab seda, kui hästi saab ekraani külje pealt vaadata. Kui on väikene vaatenurk, siis näeb ekraani ainult otse. Vaatenurk on olulisemaks näitajaks televiisoritel, sest arvutimonitori vaadatakse enamasti ikka otse. Värskendussagedus kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz).
113. Nimeta keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid. Joonis 26 ja tabel. 1- 4 seljalihased. 1. Lülisambasirgestaja - Kulgeb lülisamba kõrval mõlemal pool sirgestab selga. Algab ristluult ja niudeluu harjalt. Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast. 2. Romblihas rombi kujuline. Lähendab abaluid lülisambale. 3. Seljalailihas kõige suurema pindalaga inimesel. Kinnitub õlavarreluule. Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8
Horisontaalse aerofoto koordinaadid: x0 = f*x / (f-x*sin) kus x ja y on koordinaadid kaldaerofotol y0 = f*y / (f-x*sin) 21. Horisontaalse aerofoto mõõtkava tasasel ja reljeefsel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava ehk peamõõtkava 1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22. Kaldaerofoto mõõtkavad Horisontaali mõõtkava (vabalt valitud horisontaalil) 1/mhh = (f-x*sin)/H 6 Vertikaali mõõtkava 1/mv = f/H * (1-x/f*sin)2 23. Moonutused ja nihked aerofotol (mis on mis) · Kaldenurgast tingitud punktinihked kaldaerofotol ja horisontaalsel aerofotol kujutatud ühe ja sama maastiku punkti erinevus · Kaldenurgast tingitud suunamoonutused aerofotol - = -x* / 2f * sin2
Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi = Ai. Kui pinnas on kihiline (joonis 9.10), tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi = Aimj .j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni = Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti = Pisini Lihkejoone puutuja ja horisontaali vahelised nurgafunktsioonid võib leida seostega Lihkejoone puutuja ja horisontaali vahelise nurgafunktsioonid saab leida seostega - y i - y0 sin i = xi x0 ja cos i = R R kus xi ja yi on lõigu keskvertikaali ja lihkejoone lõikepunkti (jõudude rakenduspunkti)
Jooksu algus madalstardist. Tugevamate sprinterite eelistena stardis nimetavad D. Ionov ja G. Tsernjajev järgmisi momente: a) liigutusliku reaktsiooni lühike periood, mis viib stardiaja tunduvale lühenemisele (B. Tabatäniku andmeil viib juba üksnes siin hea klassiga sprinter võita 0,08-0,1 sekundit); b) jalgade ratsionaalne koostöö, mis kindlustab kõige efektiivsema äratõuke pakkudelt; c) ratsionaalselt suunatud tõukeliigutused, mis sooritatakse horisontaali suhtes teravnurga all. Kasutatud kirjandus Tartu 1977. Kiirjooks lk 15-23
27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga, tunnus: h''||x ja h'||p. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on parall esiekraaniga, tunnus: f'||x ja f''||e. 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: l 'h' ja l' p. Tasandi esilangusjoon on tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnus: g''f'' ja g'' e. 29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi nivoojoontega f ja h, tunnus: n'h' ühtlasi n'p' ja n''f'' ühtlasi n'' e. 30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel. 31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu,
ennast ülesse. Ehitati uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Eesti 1920ndate arhitektuuri iseloomustab värske iseseisvunud rahva ehituskunstiline eneseotsimine. Üks esimesi aastatel ka laiemat arutelu pälvinud ehitusi oli riigikogu hoone rajamine aastatel 1921-1922. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk , üldpikkusega 5008 km. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. Kultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine
• noole lukusti alla laskmisks vabastage juhtkang ja veenduge, et lukusti oleks tüielikult sisenenud noole tugedesse • lukustuseadme fikseerimiseks tuleb noolt pisut alla lasta Noole pöördemehanismi lukustamine • pööratakse lukustusava augud kohakutti • Pannakse labi lukustusavade vastav lukustussõrm 27.Kopp-laaduri stabiliseerimisjalgade ülesane, liigtus ja töö juhtimine Kopplaaduri stabiliseerimisjalgade ülesanne on masin horisontaali viia kopa abiga. Liigitatakse stabiliseerimisjalag: Teleskoop ja külgedelt tulevad stabiliseerimisjalad. 28.Kopp-laaduri laaduriga veokite laadimine Püüdke olla taganttuule. Nii väldite tolmu sattumist masinasse. Enne kopa tühjaks kallutamist sõitke veoautole nii lähedale kui võimalik. Kui veoautokasti pikkus on võrdne kopa laiusega, siis tühjendage kopp alati keskele. Kui kast on kaks või enam korda pikkem, siis laadige esmalt veoauto esisosa.
ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutis, näiteks 800×600, 1024×768, 1152×864 . Seega mida suurem on lahutusvõime, seda teravam on pilt. Joonis 1. Lahutusvõime ja pikslite arv Kontrast (contrast ratio) – näitab, kui suur on musta ja valge värvi vahe. Näiteks kui kontrast oleks 1:1, siis oleks pilt must-valge. Ehk mida suurem on kontrast, seda ilusam on pilt. Must on mustem, valge valgem jne. Pildi suhe (aspect ratio) – näitab ekraani horisontaali ja vertikaali suhet. Kui ekraan on ruut, siis on suhe 1:1. 5 Vaatenurk (viewing angle) – näitab seda, kui hästi saab ekraani külje pealt vaadata. Kui on väikene vaatenurk, siis näeb ekraani ainult otse. Vaatenurk on olulisemaks näitajaks televiisoritel, sest arvutimonitori vaadatakse enamasti ikka otse.
Horisontaal kujutab endast maapinnal ühesugust kõrgust omavate punktide vahele tõmmatud joont. Iga horisontaalpind on teatud kõrgusel nullnivoost. Horisontaalide lõikevahed on normidega määratud ja sõltuvad põhiliselt plaani mõõtkavast, aga ka reljeefi iseloomust. Reljeefi kumerate vormide puhul tuleb määrata kalde suund, selleks kasutatakse horisontaalidele ristsuunas joonistatud langekriipsusid. Mäe või künka puhul jäävad kaldekriipsud väljapoole horisontaali, aga lohkude puhul sissepoole. Nõlva kallakust iseloomustaad kaardil naaberhorisontaalide vahelised kaugused. Mida järsem on nõlv, seda väiksem on alus ehk naaberhorisontaalide vahe. Horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgusarvud. Numbrid kirjutatakse tõusu suunas ja horisontaali katkestuskohta. Horisontaalide kõrgusarvud peavad olema lõikevahe kordsed. Reljeefi kujutamisel peab kogu plaani ulatuses olema kasutatud üks ja sama horisontaalide lõikevahe, kui mõnes
Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks. Firenze tähtsamad ehitised olid ka palazzod Firenze patriitsiperekondade(kõrgkihi) lossid/paleed. Kolmkekorruselised, sisehooviga, neljast tiivast koosnevad ehitised, katus oli väga madal. Vanemad palazzod on raskema väljanägemisega, olid laotud tellistest ja kaetud kiviplokkidega. Samas on seal näha ka uue kunsti jooni teravkaared pole nelinurksed, akna- ja ukseavad. Hakatakse rõhutama horisontaali. Palazzode kolm korrust on erinevad. Esimene korrus kaetud rohmakalt tahutumata kividega, teine korrus kergem, ilusam, tahutud kividega, kolmas korrus kõige kergem. Korrused on eraldatud karniisidega. Palazzode stiil muutub aja jooksul peenemaks. Hilisemad palazzod avanevad tänava poole. Inimesed muutuvad avatumaks. Aina rohkem võetakse kasutusele detaile antiikkultuurist. Alberti' Ta oli kuulus arhitekt, võttis kasutusele uue palazzo tüübi, mis muutis selle mitmekesisemaks
TESTI KÜSIMUSED: 1. 100m jooksu faasid 1) 2) 3) 4) 2. 5 tähtsat tehnilist asja, mida peab silmas pidama maksimaalkiiruse faasi juures. 3. Milline eelis on teatepulga ülalt andmisel alt andmise ees. a) b) 4. Joonista jooksja asendis „valmis“ ja märgi joonisele järgmised parameetrid: 1) esimese paku kaugus lähtejoonest 2) teise paku kaugus lähtejoonest 3) eesoleva jala nurk põlveliigeses 4) tagumise jala nurk põlveliigesest 5) kere ettekalle horisontaali suhtes (puus-õlavööde) 5. Palliviske faaside jaotus ja äraviske faasi kirjeldus. 6. Mida kujutab endast „vibu“ asend palliviske juures ja miks seda vaja on? 7. Klassikalise e. hüppega kuulitõuke faaside jaotus ja hüppe/libisemise faasi kirjeldus. 8. Kirjelda kaugushüppe hoojooksu (pikkus, erinevad võimalused...) 9. Joonista sirutehnikat tegev kaugushüppaja. 10. Kõrgushüppe faasid ja flopptehnika äratõukefaasi kirjeldus. 11
viiside puhul. (Viimane lause on imelik aga nii ta raamatus on.) Kõige levinum reljeefi kujutamise viis on samakõrgusjoonte ehk isohüpside (kreeka keeles isos- sama; hypsos-kõrgus) ehk horisontaalide viis, mis vastab kõigile reljeefi kujutamise nõuetele. Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile (projekteerides ellipsoidile, saame siit üle minna kaardi projektsiooni tasandile). Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrguste vahe on ühesugune. Lõikejooned ongi horisontaalid. Nii on igas veekogu rahulikus seisus oleva vee piir horisontaaliks maastikul. Veetaseme kõrguse muutumisel muutub ka veepiiri asend ja saadakse uus horisontaal.
3) kahe lõikuva sirgega, 4) kahe paralleelse sirgega, 5) üks tasapind jälgedega ja teine kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel. 53. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 54. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? Tasapinna normaal tasapinna ristsirge, mis on risti selle tasapinna kõigi sirgetega k.a. frontaalid ja horisontaalid. Normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega (esijäljega). 55. Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. 56. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 57. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasapinna vahel? Sirge ja tema ristprojektsiooni vahelise nurgaga sellel tasapinnal. 58. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
- tausta algus - taustühikud Taustkeha · Inimese keha või spordivahendite liikumise uurimisel on taustkehaks tavaliselt maapind · Üksikute kehaosade liikumise uurimisel ümber liigesetelgede on taustkehadeks naaberkehaosad Tausta suund ja algus · Kulgliikumise uurimisel liikumatus ristkoordinaadistikus valitakse tausta suund maapinna suhtes koordinaatide alguspunktist 0 mööda kolme telge järgmiselt: x teljel mööda horisontaali edasi (+), tagasi (-) y teljel mööda vertikaali üles (+), alla (-) z teljel ristisuunas paremale (+) vasakule (-) · Tausta alguseks võib siin olla vabalt valitud punkt, millega seotakse koordinaatide alguspunkt · Keha pöörlemise uurimisel ümber mingi telje valitakse tausta suund vaatleja suhtes kas kellaosuti suunas (+) või sellele vastassuunas (-) · Tausta alguseks võib siin olla näiteks raadius, mis ühendab liikuvat punkti
Kui kehtib seos mõjuvad kehale ainult konservatiivsed jõud (gravitatsioonijõud, elastsusjõud). Mittekonservatiivsete jõudude korral see seos ei kehti. Mittekonservatiivsed jõud on hõõrdejõud, takistusjõud. Töö, mille teeb punktmassile mõjuv konservatiivne jõud tema liikumisel ühest punktist teise, ei sõltu selle punkti liikumise trajektoorist. Gravitatsioonijõu mõjus oleva punktmassi potentsiaalne energia ei sõltu tema asukohast horisontaali suhtes. Oluline on vertikaalsuunaline koordinaat ehk kõrgus. Mehaanilise energia jäävuse seadus Isoleeritud süsteemis, kus energia ülekannet põhjustavad ainult konservatiivsed jõud, võivad kineetiline ja potentsiaalne energia muutuda, aga nende summa st. süsteemi mehaanilise energia kogusumma ei muutu Energia jäävuse seadus Süsteemi koguenergia E võib muutuda üksnes süsteemise juurde antus või süsteemilt ära võetud energiakoguse võrra.
2) kui ta Hbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega ( a c c t , k u ia :A ; A co j a a l l b ; b ca ). Joon.2.17 Punkt ja sirge on eriasendiliseltasandil,kui Tasandihorsontaalitunnuskaksvaatel: nendevastavadprojektsioonid 0htivadtasandi joonkujutisega (A c e, kui A'= cr'ja a c cr,kui 20 UtOasendilisetasandi horisontaali a'= o ' ) . eestvaadeon paralleelne kaksvaatetelje- ga, pealtvaadeaga on paralleelne tasandi Nivoosirged, mis kuuluvad konkreetsele pohijaljega (h"" llx; h"' ll p"). tasandile,nimetatakseselle tasandi nivoo- sirgeteks
annaabi.ee 
