Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Punkti kõrguste määramine. (0)

1 Hindamata
Punktid
LABORATOORNE TÖÖ nr.3
Mõõtmised topograafilisel kaardil III”
Kõrgused, reljeef ( Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk)
Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000.
Lahendus:
Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus
on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused.
Punkt
a (mm)
a’ (mm)
1A
4,0
2
1,3
131,3
1B
12,0
8
1,7
116,7
2A
6,5
3
1,2
118,7
2B
7,5
4
1,3
106,3
a – kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel
a’ – kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrguskasvuga horisontaalist kuni
määratava punktini
∆h’ – arvutatud kõrguskasv
∆h – kõrguskasv horisontaalide vahel
H – määratava punkti A kõrgus
– madalama horisontaali kõrgus
Ülesanne 2. Määrata joone 1-2 kalle.
Lahendus:
Kasutan valemeid:
Kaldenurk
Kalle protsentides
Kalle promillides
joone pikkus looduses meetrites
joone otspunktide kõrguste vahe
Joon 1
Joon 2
7
Punkti kõrguste määramine #1 Punkti kõrguste määramine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 192976 Õppematerjali autor
Mõõtmised topograafilisel kaardil IIIKõrgused, reljeefLahenduskäik

Sarnased õppematerjalid

LABORATOORNE TÖÖ NR 3-MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III
3
docx

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III Eesmärk: Määrata punktide kõrgused, joone AB kalle ja koostada joone AB pikiprofiil. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb

Geodeesia
Mõõtmised topograafilisel kaardil III
3
docx

Mõõtmised topograafilisel kaardil III

Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=Hho r+ h'.

Kartograafia
Maamõõtmise alused-Laboratoorne töö nr 3
2
docx

Maamõõtmise alused: Laboratoorne töö nr 3

Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele.

Maamõõtmise alused
Eksamiküsimused ja vastused ehitusmõõdistamises
18
pdf

Eksamiküsimused ja vastused ehitusmõõdistamises

Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk, ning kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis mõõdab õhu rõhku neis punktides. 4.hüdrostaatiline nivelleerimine. Erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 5.mehaaniline nivelleerimine. Punktide kõrguste määramine toimub spetsiaalse seadme, mis on paigaldatud mingile liiklusvahendile. Ja kui see läbib teatud vahemaad registreerib se selle pikkust ja profiili. 6.stereofottogrameetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse objekti mudeli, mis saadakse ühe ja sama objekti fotode stereopaari vaatlemisel, mõõtmise teel. 7.radiomeetriline nivelleerimine. Kõrgused määratakse lennuaparatideele paigaldatud

Ehitusmõõdistamine
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus 4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitugeograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpseltvälja arvutada. 5.Iseloomusta geodeetilisi koordinaate. Geodeetilised koordinaadid saadakse punktile geodeetiliste mõõtmistega astronoomilisi koordinaate omavast punktist referentsellipsoidi normaali suhtes ja taandatakse

Geodeesia
Geodeesia II Sissejuhatus
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

Geodeesia II Tahhümeetriline mõõdistamine 1. Põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias ­ kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi.

Geodeesia
Maamõõtmise eksami kordamisküsimused
8
docx

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused

Maamõõtmise eksami kordamisküsimused 1. Kordinaatide määramine 1:50000 kaardi pealt (1:50000 tähendab et 1 cm kaardil vastab 50 000 cm looduses ehk 1 cm = 500 m looduses ehk 1 cm = 0,5km looduses)  Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L - Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil. - Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L.  Ristkordinaadid X jaY

Maamõõtmise alused
GEODEESIA II eksami vastused
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia ­ Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia ­ geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia ­ kuni 300 km2 alade kaardistamisega seotud tööd, geodeetilise mõõdistusvõrgu rajamine, objektide, situatsioonikontuuride ja reljeefi elementide mõõdistamine, topograafilised plaanid, kaardid; kastrimõõdistamine ­ maamõõdutoiming, maatüki piiride määramine, kindlustamine märkidega, maatüki plaani koostamine. Tihiti seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutitehnikaga. Rakendusteadusena tähtis ehitustehnikas, mäenduses, põllumajanduses, metsandus, sõjandus jne. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Maad loetakse üldiselt kerakujuluseks (R~6400km, R (Eestis keskmiselt) ~6388km). Kõige

Geodeesia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun