Pinnanivelleerimine (0)

Laboratoorne töö nr. 8
Pinnanivelleerimine
Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant – tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides:
Tabel 1. Lähteandmed.
VARIANDI NUMBER
LATI LUGEMID PUNKTIDES
2
4
5
7
10
12
12
1280
2160
1540
2380
1980
1530
Seejärel leian kõrgused. Tagasivaateks on alati punkt A. Kõrguste leidmiseks lahutan punkti A lugemist teiste punktide väärtused. Väärtused, mis leidsin, kirjutasin ruudu nurkadesse. Punktide kõrgused on arvutasin põhimõttel:
H2=HA+∆h, kus ∆h – kõrguskasv kahe punkti vahel;
∆h = tagasivaade – edasivaade = punkti A lati lugem – punkti (2, 3, ….12) lati lugem.
Arvutan punktide kõrgused meetrites. Näiteks punkti 2 puhul ∆h = 1126 – 1280 = -154 (mm)= -0,154 (m); H2= 63,994 + (-0,154)=63,84 (m). Arvutan nii ka kõik teised punktid, sealhulgas ka eelnevalt antud puntide 3, 6, 8, 9, ja 11 väärtused meetrites.
Tabel 2. Punkti kõrguste väärtused meetrites.
PUNKT
LATI LUGEMI VÄÄRTUS MEETRITES
2
63,84
4
62,96
5
63,58
7
63,74
10
63,14
12
63,59
3
63,45
6
63,7
8
63,91
9
63,75
11
63,66
Peale punkti kõrguste arvutamist meetritesse, kannan need oma joonisele, mis on eelnevalt joonestatud, kus punktid paignevad paberil iga 4 cm järel (mõõtkava on joonisel 1:1000). Seejärel leian horisontaalid lõikevahega 0,25 meetrit, mis tähendab, et vaatan kahe punkti vahelist ala ning leian, mitu erinevat horisontaali sinna võiks mahtuda. Kuna horisontaalide vahe on 0,25 meetrit, siis horisontaalid saavad lõppeda vaid arvudega xx,0; xx,25; xx,50; xx,75, kus xx tähendab antud joonise puhul 63 (meetrit). Näiteks punktide 3 (63,45 meetrit) ja 4 (62,96 meetrit) vahele mahub 2 horisontaali: 1 väärtusega 63,25 (m) ja teine horisontaal väärtusega 63,00 (m). Horisontaalide määramisel kahe punkti vahele võib tekkida ka olukordi , kus mõnda kohta ei teki üldse horisontaali! Arvutan horisontaali 63,00 paigutuse oma joonisel:
∆h=63,45-62,96=0,49 (meetrit)
4 cm=0,49m h2=62,96-63,00=0,04 (m)
x cm= 0,04 m
Kasutan ristkorrutist: x=
Seega on punktist, mille väärtus on 62,96 meetrit, horisontaal ,väärtusega 63,00 meetrit, 0,3cm kaugusel. Toimin sarnaselt ka kõigi teiste horisontaalidega, märgin need oma joonisele ning ühendan joonega . Seejärel kirjutan peale horisontaalide väärtused, mille ’jalg’ on kahanemise suunas.
20